Eesti Vabariik tähistab 20. augustil riigi taasiseseisvumist, mis leidis aset 1991. aastal. Selle puhul paneme ritta kümme kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest, mis on olnud eestlaste jaoks märgilise tähtsusega viimase 34 aasta jooksul.
Olulisi ujumisi on tehtud nii lühirajal kui ka tavabasseinis. Kuigi siia tabelisse võiks sokutada ligi 20 sooritust, siis antud nimekirjast leiame vaid Crème de la Crème' ehk parimatest parimad.
1. Indrek Sei esimene lühiraja EMi medal
Eesti taasiseseisvus 1991. aasta augustis ning esimene sportlane, kelle auks tõmmati spordivõistlusel üles sinimustvalge lipp oli Indrek Sei. 34 aastat tagasi peetud lühiraja EM kandis toona Euroopa sprindi meistrivõistluste nime ja Sei ujus poodiumile 100 meetri kompleksujumises. Sei sai tihedas heitluses kaela pronksmedali.
2. Barcelona olümpiamängude teatetiim
1992. aastal peetud Barcelona olümpiamängudel said Eesti sportlased esmakordselt võistleda enda lipu all pärast 56-aastast vaheaega. Ujujaid kvalifitseerus suurele spordipeole neli - Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo Suurväli ja Indrek Sei. Siia punkti alla võiks tuua ükskõik millise eestlase individuaalse soorituse, aga need neli meest hüppasid vette ka üheskoos.
4x100 meetri kombineeritud teateujumises oli Eesti võistkond esindatud ja see on siiani ainus kord kui Eesti teatetiim on olümpiamängudel ujunud. Kokkuvõttes saavutati 15. koht, aga sinimustvalge lipp oli kõige kõrgemas mängus ning see on ajalooline fakt, mille üle peame olema äärmiselt uhked.
3. Jana Kolukanova särav sprint Sydney olümpiamängudel
Jana Kolukanova oli vaieldamatult 21. sajandi esimese kümnendi Eesti parim ujuja. 2000. aastal peetud Sydney olümpiamängudel jõudis ta esimese Eesti naisujujana eelringidest edasi. 50 meetri vaba eelujumises sai Kolukanova kirja 25,96, millega ta jäi veel kahe naisega jagama 16. kohta. See ühtlasi tähendas, et ees ootas kolme ujuja osalusel ümberujumine, kus ainult võitja pääseb poolfinaali.
Ümberujumine oli täis draamat. Hispaanlanna sai disklahvi, taanlanna sprintis 26,00 ehk veidi aeglasemini kui eelringides. Siiski Kolukanova leidis õiges kohas, õigel ajal enda parima vormi ja ujus 25,87, mis tähistas Eesti rekordit ja pääsu poolfinaali. Esimene Eesti lipu all ujunud eestlane oli eelringidest edasi pääsenud ja see märgiline saavutus püsis 21 aastat, enne kui taas eestlane eelringidest olümpiamängudel edasi ujus. Poolfinaalis saavutas Kolukanova 16. koha.
4. Maailmameistrivõistluste finaalikoht
2005. aasta MMiks oli Jana Kolukanoval selja taha jäänud viis huvitavat aastat. Poolfinaalikoht Sydney olümpial, 2001. aasta MMi 12. koht, mis oli ujuja jaoks pettumus. Seejärel ebaõnnestunud hooajad ja siirdumine toona USA kõige tugevamasse ülikooli Auburni, kus ta tuli ka NCAA meistriks.
Uus hingamine ja energia kulmineerus Kolukanoval Montreali MMil. 50 meetri vabaujumise eelringidest edenes ta Eesti rekordiga 25,64 edasi 10. ajaga. Poolfinaalis leidis eestlanna enda elu parima soorituse ja aeg 25,28 avas ukse finaali. Ajalugu oli tehtud. Lisaks sellele, et Kolukanova jõudis esimese Eesti ujujana individuaalselt finaali, ta tegi seda kõige konkurentsitihedamal alal. Finaalis pälvis ta 8. koha.
5. Martin Liivamägi esiletõus maailma tippujumisse
2007. aasta MMil oli olukord, kus eelnevatel aastatel olid eelkõige parimad tulemused teinud naised. Kolukanova, Triin Aljand ja Elina Partõka olid kõik jõudnud individuaalselt MMil poolfinaali. Mehed olid tublid, aga valdavalt ikkagi statisti rollis.
See muutus 2007. aastal, sest toona alles 18-aastane Martin Liivamägi pääses 200 m kompleksujumises poolfinaali ja saavutas kokkuvõttes 14. koha. Liivamägi oli toona läbi aegade noorim meesujuja MMil ning tegemist oli ka tema esimese tavabasseini täiskasvanute tiitlivõistlusega. Tulemus MMil oli nii hea, et alistas ka järgneval aastal toimunud olümpiamängude normatiivi.
6. Jane Trepi ajalooline medal
2009. aasta lühiraja EMil olid eestlaste pilgud suunatud eelkõige Jane Trepi suunas, sest oli õhus variant, et esimene Eesti naisujuja võidab tiitlivõistlustelt medali. Individuaalselt ei olnud sel hetkel ükski naisujuja veel medalit kaela saanud.
Trepp läbis probleemideta eelringid ja poolfinaalid ning võitles finaalis ka kõige säravama medali nimel. Ta alistas 50 m rinnuliujumises esmakordselt 30-sekundi piiri ja ajaga 29,82 saavutas hõbemedali. Kullast jäi lahutama 14 sajandikku, aga esimene Eesti naisujuja oli tiitlivõistlustel medali võitnud.
7. Triin Aljandi hõbedane sooritus
2012. aasta Euroopa meistrivõistlusteks jõudis Triin Aljand elu parimasse vormi. 50 meetri liblikujumise finaali kvalifitseerus ta esimesena, aga kõrvalrajal ujus tänaseni maailma tipus olev Sarah Sjöström. Finaal möödus tasavägiselt, kus Sjöström viimasel 15 meetril veidi eest libises, kuid Aljand tegi kõik endast oleneva ning tänaseni kehtiv Eesti rekord 25,92 tõi hõbemedali.
Tegemist oli Eesti ujujate esimese tavabasseini medaliga pärast riigi taasiseseisvumist. Aljandi hoog toonasel EMil oli nii hea, et ka 50 m vabaujumises ujus ta tänaseni kehtiva Eesti rekordi (25,01), mis andis neljanda koha. Medalist jäi lahutama kaheksa sajandikku.
8. Kregor Zirki läbimurre Tokyo olümpiamängudel
2020. aasta Tokyo olümpiamängud toimusid aasta hiljem ja tühjade tribüünide ees, sest maailma tabas covid-19 laine. Vaatamata sellele ujus Kregor Zirk välja taasiseseisvunud Eesti parima resultaadi, kui 200 m vabaujumises edenes eelringidest edasi ja saavutas poolfinaalis 13. koha.
Zirki hoog Tokyos oli vägev, sest 200 m vabaujumises ujus ta tänaseni kehtiva Eesti rekordi (1:46,10) ja sama tempu kordas poole pikemal maal (3:47,05). 400 meetri distantsil jäi tema lõppkohaks 15. koht. Ühtlasi oli see esimene kord pärast taasiseseisvumist kui Eesti meesujuja jõudis eelujumisest poolfinaali.
9. Euroopa meister Eneli Jefimova
Eneli Jefimova oli 2024. aasta EMi eel tekitanud endale vägagi korraliku resümee. 6x Euroopa juunioride meister, Euroopa lühiraja meister ning nüüd jahtis ta tavabasseini kuldmedalit. Belgradis peetud EMil hüppas toona 17-aastane Jefimova vette 100 m rinnuliujumises.
Finaalis võitjas kahtlust ei olnud ja Jefimovast sai Eesti esimene ujumise Euroopa meister. Ainulaadne oli ka saavutus, et samal aastal lisaks täiskasvanute kuldmedalile oli ta parim ka juunioride vanuseklassis.
10. Pariisi olümpiamängude 7. koht
Mullu peetud Pariisi olümpiamängudel saavutasid nii Kregor Zirk kui ka Eneli Jefimova 7. koha, vastavalt 200 m liblik- ja 100 m rinnuliujumises. Kumb olulisem ujumine on - see on maitse küsimus, kuid esmakordselt alates Eesti taasiseseisvumisest ujuti olümpiamängude finaalis. Ja lausa kahel korral.
Jefimova edenes eelringidest edasi kindlalt ja poolfinaalist jõudis finaali kaheksanda ajaga. Zirkil oli poolfinaalis võimalus ujuda olümpiamängude suurima staari Leon Marchandi kõrval ning sai kirja aja 1:54,22, millega ta kohendas ligi 1,3 sekundiga Eesti rekordit ja kvalifitseerus viiendana finaalujumisse.
Kuigi Jefimova ja Zirk on heade tulemustega spordisõbrad ära hellitanud, siis on see äärmiselt harukordne Eesti ujumise jaoks, et kaks ujujat ühel olümpial on esindatud medaliujumises. Saavutus, mis jääb särama aastakümneteks!
