Tallinnas lõppesid Rahvusvahelised Laste Mängud, mis on multispordi võistlus, kuhu kuulub ka ujumine. Eestlaste jaoks oli võistlus edukas, saavutati 11 individuaalset poodiumikohta, aga võistlust jääb varjutama kohtunike eksimus, mis röövis noorelt Tartu ujujalt medali.
Ujumisvõistlused leidsid aset Kalev Spas, mis juba eos kirjutab sisse probleemi, sest tegemist ei ole kohaga, kus pidada rahvusvahelisi võistlusi, vaid perega puhkust. Siiski on tegemist suurepärase treeningbasseiniga.
Suurem draama rullus lahti neidude 50 meetri vabaujumises. Emily-Pärli Jäärats puudutas finišiseina kindlalt esimesena (26,63), teisena lõpetas Taipeid esindanud Yu-Chen Kuo (27,13). Sealt edasi läks lahing pronksmedalile vägagi tasavägiseks. Ametliku protokolli järgi oli kolmas eestlanna Lenna Marii Pruunlep (27,89) ja temast viis sajandikku hiljem lõpetas tartlanna Katriin Kont (27,94).
Pealtnäha oli vinge ujumine ja ka asjaosalised tunnistasid, et aja ebakorrektsuses ei olnud esialgu kahtlusi, sest elektroonika fikseerib sportlaste tulemused finišiseina puudutades automaatselt. Kuna Eestis kasutatav tehnika on "näinud palju võistlusi", siis on varasematel aastatel tulnud sisse lubamatult palju eksimusi.
Järgmisel päeval hakkas ujulas ringlema video, kus oli selgelt näha, et tegelikult puudutab Kont finišiseina enne Pruunlepa. Konti Yess ujumisklubis juhendav Heinar Kull räägib, et nii tema kui ka teised treenerid ei saanud esialgselt midagi aru, et oleks valesti, kuid pealtvaatajate ütluste ja video põhjal oli selge, et korraldajate kasutatav tehnika vedas alt.
"Alles järgmisel hommikul nägin videot ja sain aru, et Katriinilt rööviti medal tehnika vea tõttu," lausub pettunud Kull. "Näitasin videot ka ujulas enam kui kümnele erinevale treenerile ja ka pronksmedali võitnud sportlase juhendajale, kes samuti ütles, et Katriin tõesti oli eespool."
Miks elektrooniline aegvõtu süsteem alt vedas?
Kuna treener koos sportlase ja taustatiimiga avastas kohtunike vea tükk maad peale ujumist, siis vastavalt reeglitele on võimalus protest ujumise kohta esitada 30 minutit peale ala lõppu. Võistlust korraldanud Kalevi Ujumiskool on ka varasemalt maadelnud erinevate probleemidega, kui on võistlust korraldatud Kalev Spas.
Suurim äpardus juhtus mullu maikuus peetud Eesti noorte- ja juunioride meistrivõistlustel, kus ühel hetkel lakkas kogu elektroonika töötamast ning parimaid selgitati välja käsiaja põhjal. Seal ujus stopperi järgi Eesti rekordi Maari Randväli, kuid kuna tegemist oli käsiajaga, siis rekordit ametlikult kinnitada ei saanud.
Video pealt, mille link on allpool, on selgelt näha, et Kont on tõesti eespool. Kuna finišiseinad, mis automaatselt peaksid fikseerima tulemuse, ei löö automaatselt aega kinni kui sportlane seina puudutab, vaid sa pead kasutama ka nö. veidi jõudu. Ehk silitades seina, aeg kinni ei lähe. Kont finišeeris sõrmedega ehk sein sellest ei saanud aru ja kuna noor ujuja tuli nii suure hooga, siis pärast puudutas ta finišiseina peopesaga, mis andis talle ametliku tulemuse, mis õigest ajast aeglasem.
Seoses sellega, et finišiseinad on amortiseerunud ja mõned seinad "värskemad" kui teised, siis ilmselt sattus Kontile eriti kehvas seisundis finišisein. Taaskord tõstatab küsimuse, et kas eestlased peaksid korraldama rahvusvahelisi võistlusi kui puudub vastav taristu, aga ka piisavalt heal tasemel varustus võistluste läbiviimiseks.
Kull märkis, et tema hoolealune Katriin Kont, kes on Eesti kuni 13-aastaste neidude seas vabariigi kiireim oli väga nukker ja löödud. "Tulemused peale ujumist tulid tabloole vähemalt 30 sekundit peale vahetust, aga kui ta nägi neljandat kohta, siis loomulikult ta oli pettunud."
Videopilti saad vaadata siit. Keri video 46:00 minuti juurde ja finiš on ca 46:11. Kõige parem on olukorda vaadata videokiirusega 0.25, mis annab üpris selge vastuse, et on korraldajate poolt tehtud viga!
Kontist võib saada tõeline ujumise tipptegija
Vaatamata neljandale kohale Rahvusvahelistel Laste Mängudel, kus Kont pidi konkureerima endast kaks aastat vanemate sportlastega, tõdeb Kull, et hooaeg on tema hoolealusel olnud siiski suurepärane.
"Katriin on hakanud paremini treenima ja rohkem panustama enda edusse. Veel eelmisel aastal ujus ta trennis neljanda-viienda numbrina, kui tegime režiimi harjutusi, vaatamata asjaolule et tema rekordid basseinis olid teistest kiiremad. Tänavu on ta saanud enesekindlust juurde ja kroolisprindi harjutustes ujub alati esimesena ning isegi poisid ei jõua temaga sammu pidada," muigab treener.
Tänavusest aastast toob Kull välja kodulinnas Tartus toimunud võistluse Zirk Swim Cupi, kus eraldi ettevalmistust ei tehtud. "Valmistusime hoopis Baltimaade MV-ks ja Eesti karikavõistlusteks, mis toimusid samuti Aura ujulas, aga Zirk Swim Cupil oli eesmärk lihtsalt võistelda ja saada mõnu võistluse atmosfäärist, aga juhtus nii, et mõnigi isiklik rekord tänavusest hooajast pärineb sealt võistluselt."
"Sportlased rääkisid peale võistlust, et head ajad tulid sellest atmosfäärist ja korraldusest, mis seal võistlusel oli (muusika, valgusshow, sportlaste äge esile toomine jne). Teised võistlused Eestis ei paku ju seda, lihtsalt samasugune tuim värk, ei saa sellist motivatsiooni seal," märkis Kull.
Juunis 12-aastaselt Eesti meistrivõistluste hõbemedali (noorte arvestuses, kolm aastat vanematega) võitnud Kont kuulub juba praegu vabariigi kiireimate sprinterite sekka. Kuni 13-aastaste neidude seas edestab tartlanna järgmist Eesti kõige kiiremat 50 m vabaujujat enam kui 1,5 sekundiga, mis annab aimu kui erilise ujujaga tegemist on. Saab olema väga põnev jälgima Konti teekonda järgmise hooajal!