2028. aasta Los Angelese olümpiamängude alguseni on jäänud veidi vähem kui kolm aastat. Kui Eesti tippujujate osas on pilt üsna selge, et kes hakkavad individuaalselt olümpiakohta jahtima, siis mis võimalused on meie teatevõistkondadel kvalifitseeruda suurele spordipeole?
Los Angelese olümpiamängudel ujutakse kokku seitse erinevat teateujumist. 4x100- ja 4x200 m vabaujumine ning 4x100 m kombineeritud teateujumine, mis toimuvad eraldi nii meestele kui ka naistele. Lisaks veel sega 4x100 m kombineeritud teateujumine, kus võistkonnas on kaks meest ja kaks naist.
Kuidas teateujumises kvalifitseeruda olümpiamängudele? Kaks erinevat võimalust on. Igas teateujumises kvalifitseerub kokku 16 võistkonda. Esimesed piletid jagatakse välja 2027. aasta MMil, kus tuleb olla 12. parema seas. Seejärel antakse veel neli piletit võistkondadedele, kes MMil ei kvalifitseerunud ja on jooksvas edetabelis (kvalifitseerumise perioodil) nelja parema seas.
Läbi ajaloo on vaid ühe korra Eesti teatetiim olümpiamängudel startinud. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudele kvalifitseerus meeste 4x100 m kombineeritud teatenelik koosseisus Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo Suurväli ja Indrek Sei, kes saavutasid kokkuvõttes 15. koha. Teatetiimis on Nõukogude Liidu lipu all ujunud ka Ulvi Voog (1960, Rooma) ja Ivar Stukolkin (1980, Moskva).
Null protsenti võimalusega kvalifitseeruda
Alustame kohe teateujumistega, kus ei ole Eesti võistkonnal mitte vähimatki lootust. Naiste vaba teateujumised. Kuigi meil on palju tublisid naisujujaid ning noored tõstavad samuti pead, siis ärme hakka õhulosse maalima.
Võttes aluseks 2024. aasta olümpiamängudele kvalifitseerunud tulemused ja ka varasemad olümpiad, siis saab suures plaanis üsna täpse ülevaate, et kui kiirelt on vaja ujuda. Muidugi peab arvestama ka fakti, et kahe aasta pärast MMil ja ka pärast seda ollakse veelgi kiiremad.
Naiste 4x200 m vabaujumine. Ilmselt tuleb LA eel näidata aega alla kaheksa minuti ehk keskmine aeg peaks neljal naisel olema alla kahe minuti. Tänasel päeval on Eesti rekord 2:00,64, mis on aastast 2008 ja praeguse seisuga jääb edasipääs olenevalt päevast 25-30 sekundi kaugusele. Ühesõnaga, ala, kus oleme edasipääsust sama kaugel kui Maa Jupiterist
Naiste 4x100 m vabaujumine. Pariisi viis viimasena 3:41,75, mis teeb ühe ujuja keskmiseks 100 meetri ajaks 55,43. Ainsa Eesti naisujujana on sellest tulemusest kiirem olnud mullu karjääri lõpetanud Aleksa Gold (55,18). 2025. aastal alistas 57-sekundi piiri üks eestlanna ja kombineerides nelja parima ujuja ajad, saame eestlaste keskmiseks 57,35, mis ei tundugi nii halb, sest arvestades sisse ka lendstardi, siis võib keskmiseks ajaks lugeda ca 56,8-57,0.
Siiski on naiste vabaujumine liikumas sinna, et järgmisele olümpiale kvalifitseerumiseks on vaja näidata koguaega alla 3:40. Tänavusel MMil ujus 10. koha saavutanud tiim juba 3:38,30 (keskmine 54,58). Seega realistlikult vaadates oleks vaja neljal naisel saada aeg alla 55-sekundi ja me võiks mõelda olümpiakohast. Kas järgmiste aastate jooksul jõuab keegi 54-sekundi sisse? Võimalik, aga seda oleks vaja teha neljal naisel ja paraku tuleb Los Angelese olümpia seekord liiga kiirelt peale.
Kas naiste kombineeritud teatenelik võiks imet teha?
4x100 meetri kombineeritud teateujumist naistel on veidi keerukam analüüsida, sest sportlased võivad ujuda erinevaid alasid. Kes kombineeritud teateujumisega kursis ei ole, siis see koosneb kõigist neljast ujumisviisist.
Paneme korraks sinimustvalged prillid pähe ja proovime kokku panna ideaalse teateneliku. Seliliujumise etapp kuuluks Maari Randvälile, kelle tippmark hetkel 1:02,02. Juhul kui Inglismaal väga hästi kõik sujub, siis eeldame, et ta jõuab kahe aasta pärast ehk 1:00,50 vormi. Rinnuliujumises on meil juba maailma tippujuja - Eneli Jefimova - olemas. Oletame, et ta suudab ujuda vaheajaks 1:04,99.
Edasi läheb olukord veidi keerulisemaks. Liblikujumises on edetabeli liider Margaret Markvardt (1:00,25) ja mullu ujus Kirke Madar 1:00,79. Parima stsenaariumi kohaselt saavad nad aja alla minuti ehk mõtteharjutuse kontekstis paneme 59,60. Vabaujumises on hetkel vabariigi kiireim Randväli (56,74), aga tema ujub selili. 57-sekundi sees oli viis naist ja oletame, et üks ujuja tabab kõik naelapead ja ujub vaheajaks 55,50.
Eelnimetatud ajad lööksid kokku tulemuse 4:00,59. Eesti naiste rekord on hetkel muide 4:11,67. Pariisi olümpiale viis viimasena tulemus 4:03,33. 2025. aasta MMil oli sellest tulemusest kiiremad lausa 14 võistkonda ehk 2028. aasta olümpiale kvalifitseerumiseks peab tunduvalt kiirem olema kui Pariisi pääsedes. Realistlikult hinnates võiks pääs 16 parima sekka olla 4:00-4:01 ringis.
Seega naiste teatenelikul midagi võimatut ei ole, kuid me ei saa ka ilma agata. Aga kõik neli naist peavad samal ajal panema kokku ideaalse ujumise. Keegi ei tohi ettevalmistuse ajal ansamblist ära kukkuda ning mis ilmselt kõige keerulisem - kolm naist (Jefimova suudab ujuda sarnase aja juba praegu) peaksid järgmise kahe aasta jooksul kõvasti enda taset parandama. Võimatu? Ei, kuid liikuvaid osakesi on väga palju, kus mööda panna ei saa.
Mis on olukord meestega?
Eesti meesujujate keskmine tase on naistest olnud viimased kümme aastat tunduvalt kõrgem. See siiski ei tähenda, et oleksid paremad võimalused olümpiamängudele pääsemiseks. Väga paljud väiksemad riigid on enda süsteemi üles ehitanud teateujumisele tuginedes ja 2025. aasta MMil nägime kuidas Leedu meeskond jõudis 4x100 m vabaujumise finaali. Mullu toimunud MMil olid nad finaalis 4x200 m vabaujumises.
Alustame taas 4x200 m vabaujumisega. Pariisi kvalifitseeruti viimase ajaga 7:10,87, mis teeb 200 meetri keskmiseks tulemuseks 1:47,71. Läbi ajaloo on eestlastest sellest kiiremini ujunud vaid Kregor Zirk (1:46,10). Järgmised mehed jäävad keskmisest tulemusest juba märgatavalt maha. Kuigi Eesti koondis võiks enda parima nelikuga ujuda väga tugeva Eesti rekordi, siis 200 meetri vabaujumise keskmine tase on paraku meil teiste riikidega võrreldes vaeslapse rollis.
4x100 meetri vabaujumises ei ole väljavaated kuigi palju paremad. 2025. aastal on Ralf Tribuntsov ujunud 49,39, Siim Kesküla 49,84, Lars Kuljus 50,14 ja Daniel Zaitsev on heal päeval valmis ujuma samuti alla 50-sekundi. Esiteks, Tribuntsov ja Zaitsev fokuseerivad 50 meetri sprindile, kus neil on individuaalselt väga hea võimalus olümpiale kvalifitseeruda, et oleks veidi rumal hakata treenima nüüd eraldi 100 meetri distantsi.
Mõtteharjutuse kontekstis oletame, et kõik ujujad viivad enda vaheajad alla 49-sekundi ja saavad kirja 48,99. Päris lahe oleks juu. Kas olümpiamängudele see viiks? Ei! Mullu toimunud olümpiamängudele kvalifitseerumiseks oli vaja ujuda 3:15,55 (keskmine 48,89). Samas tänavusel MMil oli 16. võistkonna aeg lausa 3:14,34 (keskmine 48,59) ja ega see järgmise olümpia eel aeglasemaks ei muutu, vastupidi!
Kas meeste kombineeritud teatenelikul oleks piisavalt püssirohtu?
Meeste kombineeritud teatenelikul on üks väga suur probleem. Puudub isegi rahuldava tasemega seliliujuja. Tribuntsov on maailma tippklass 50 meetri distantsil, aga tavabasseinis on 100 meetrit hoopis teine loom, mis lühirajal.
Siiski taas, mängime seda oleksite mängu. Tribuntsov ujus tänavu 55,41 (isiklik rekord 55,03) ja oletame, et viib paari aasta pärast rekordi 54,30 peale. Christopher Palvadre on ujunud 100 m rinnuli 1:00,98 ja ehk teeb ka tema arenguhüppe ning ujub peagi 59,99.
Liblikujumises on pingilt võtta Eesti rekordimees Alex Ahtiainen (52,18). Hispaania puder ja päike annavad jõudu ning vaheaeg tuleb 51,50. Vabaujumises on variante palju, kuid tundub, et Siim Kesküla või Lars Kuljus oleks ankrumees ning paneme neile vaheaja 48,79. See kõik kokku teeks 3:34,58, kehtiv Eesti rekord on 2021. aastast 3:37,76.
Pariisi kvalifitseerumiseks oli vaja ujuda 3:35,46. Tänavusel MMil oli sellest ajast juba kiiremad 14 võistkonda ja nii mõnigi tiim, kes seda aega ei alistanud ei olnud enda parimas koosseisus. Los Angelese piletid jagatakse 3:33-3:34 kandis, mis oleks kokku liites täpselt Eesti aja sarnane. Paberi peal on kõik lihtne, aga kui võtame Tribuntsovi ära seliliujumisest, siis hetkel järgmised kõige kiiremad on 56-sekundi peal kinni. Kokkuvõttes vähe tõenäoline, aga väga tahtes ei midagi utoopilist.
Viimane võimalus - sega kombineeritud teateujumine
2021. aastal Tokyos olümpiakavva lisandunud sega 4x100 m kombineeritud teateujumise idee oli see, et pisemad riigid, kes ei saa kokku neli väga head ujujat, oleks variant ikkagi teateujumises kvalifitseeruda. Kaks meest, kaks naist - enda valitud järjekorras.
MMil ujutakse ka sega 4x100 m vabaujumine ja see on igav, sest mehed pannakse kahte esimesse vahetusse, sest kui panna naine, siis ta jääb lihtsalt suurde lainetusse kinni ja aeg kannatab. Kombineeritud teateujumises on välja nuputatud see (medalistide poolt), et vabaujumist peaks tegema naine, sest vahe meestega on väiksem kui teistel aladel. Rinnuliujumist kindlasti mees, sest parimate meeste ja naiste vahe on tunduvalt suurem kui näiteks liblikujumises. Samas seda kombineerimist saavad lubada endale suured ujumisriigid, väiksematel ujumiskantsidel, nagu Eesti, tuleb panna nii nagu võimalust on.
Ehitame meie kolm erinevat potentsiaalset teatenelikut ja sulgudes aeg, mis ideaalses maailmas olla võiks. Väga reaalne võistkond võiks koosneda Randväli (1:00,50), Jefimova (1:04,99), Ahtiainen (51,50) ja Kesküla/Kuljus (48,99). See teeks kokku ajaks 3:45,98. Alternatiiv võiks olla ka Tribuntsov (54,30), Jefimova (1:04,99), Ahtiainen (51,50) ja Randväli (54,99). Aeg kokku 3:45,78. Kolmas tiim oleks võimalusel Randväli (1:00,50), Palvadre (59,99), Ahtiainen (51,50), hetkel-veel-nimetu-nais-vabaujuja (55,50). Tulemus 3:47,49.
Pariisi pääses viimasena tulemusega 3:48,00, mis vaadates neid potentsiaalseid Eesti aegu 3:45ga on vägagi paljulubav. Kuidas oli seis võrreldes 2025. aasta MMiga? 12. võistkond ujus 3:46,19 ja nagu ka ennist mainitud, siis nii mõnigi riik ei olnud enda parimas koosseisus. Seega Los Angelese mängudele pääsemiseks võib eeldada aega 3:45-3:46 juurde. Olgu ära toodud ka praegune Eesti rekord 3:50,94.
Realistlikult võttes ongi Eesti koondise parim võimalus sega kombineeritud teateujumises ja seda just esimeses koosseisus - Randväli, Jefimova, Ahtiainen, Kesküla/Kuljus. Paari aasta pärast võib Kesküla/Kuljus olla ka 48,99st tunduvalt kiirem. Kõikide teiste tulemused ei ole ulmelised, Randväli peaks tegema võrdlemisi suure arenguhüppe, aga ta on ka praegu alles 16-aastane.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Eesti võimalused pääseda teatevõistkonnaga Los Angelese olümpiamängudele on ahtakased. Jah, on alad kus pääs mängudele on utoopiline, aga samas on alad, mis paari väga hea hea õnnestumisega võiksid selle ukse avada. Kui peaks tegema ennustuse, siis ütleksin, et Eesti teatevõistkond Los Angelesesse ei kvalifitseeru, aga meeleldi sööksin paari aasta pärast enda sõnu!