Eesti ujumise võistlusspordi ajalugu ulatub aastasse 1919 ning veerõõme nauditi pikalt enne seda. Tänavusel aastal on juhtunud nii positiivses kui ka negatiivses võtmes mitmeid asju, mida ei ole kodumandril nähtud viimase kümne aasta jooksul.
Mõned sündmused, tulemused ja muud statistilised näitajad on aga sellised, et need on juhtunud üleüldse esimest korda Eesti ujumises. PriitSwim toob välja kaheksa asja, mis juhtusid Eesti ujumises esimest korda kümne aasta jooksul.
1. Christopher Palvadre ja Universiaad
Tänavu Saksamaal peetud üliõpilaste suurvõistlus ehk Universiaad mõõdus eestlastele edukalt. Lausa nii edukalt, et sama hea või parema võistluse leidmiseks peame tagasi minema aastasse 2013.
Peaosa etendas USAs treeniv Christopher Palvadre, kes saavutas 9. ja 10. koha vastavalt 50- ja 100 m rinnuliujumises. Lühemal maal jäi teda finaalist lahutama vaid sajandik. Poolfinaali murdis ka Lars Kuljus, kelle saagiks jäi 15. koht 200 m vabaujumises.
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti ujujate tulemused Universiaadil olnud võrdlemisi kahvatud ja paljude jaoks on see olnud eelkõige turismireis. Tänavu suutsid Palvadre ja Kuljus eelringidest edasi edeneda ja Eesti lipu taas Universiaadil nähtavale tuua.
2. Meeste 200 liblikat vs 200 kompleksi
Pannes kõrvuti 200 meetri liblik- ja kompleksujumise, siis meeste ujumises on üsnagi normaalne, et liblikujumine on kiirem. Tänavu juhtus Eestis nii, et kompleksujumise hooaja tippmark oli liblikast nobedam. Viimati juhtus see Eestis 2015. aastal.
2015. aastal tegi Kregor Zirk 200 m liblikujumisega alles tutvust ning rõhk oli teistel distantsidel. Ta sai toona kirja 2:03,42 ja kompleksujumises oli hooaja edetabeli liider Martin Liivamägi, kes üritas kvalifitseeruda Rio olümpiamängudele. Aeg oli 2:02,81.
Viimasel neljal hooajal on Zirk kirja saanud järgmised ajad liblikujumises: 1:56, 1:55; 1:56, 1:54. Samal ajal ei saadud kompleksujumises jagu 2:05 piirist ehk jõuvahekorrad olid üpris selged. Kuna Zirk jättis tänavu tavabasseini hooaja vahele, siis hõivas esikoha enda kõrvalalal Artur Tobler, kes ujus juulis 2:05,88.
Naljakal juhusel on 200 m kompleksujumise liidriks samuti Tobler, kuid seal sai ta kirja 2:05,36. Julgeks pakkuda sellist anomaaliat järgmise paari aasta jooksul me ei näe, kuid 2025. aastal nägime.
3. Rekordarv naisi ujusid 100 m vabaujumises alla minuti
Minuti piiri alistamine, olenemata distantsist, on alati suur barjääri ületus. Eesti naisujujate jaoks ei ole 100 m vabaujumises minuti piiri alistamine midagi uut, kuid aastast aastasse on keskmist taset suudetud tõsta. Esmakordselt langes Eesti naisujujate esituses minut 1978. aastal ja autoriks Liina Kruus.
Kui 2015. aastal oli minuti piirist kiirem ainult viis eestlannat, siis 2021. aastaks oli see number tõusnud üheksale. 2022 alistas minuti 10 naist, 2023 12 naist, 2024 16 naist ja tänavu suudeti taas seda numbrit tõsta. 2025. aastal on alla minuti ujunud 17 naist!
4. Isiklike rekordite põud tiitlivõistlusel
Tänavuse aasta ujumise MMil hüppas vette kuus eestlast, kes tegid kokku 14 võistlusstarti. Kuigi nii mõnigi ujuja oli enda isiklikule tippmargile äärmiselt lähedal, siis jäid rekordid ujumata.
Märgiline on see mitmel põhjusel, aga kui võtame arvesse viimase kümne aasta täiskasvanute tiitlivõistlused (sh lühirajal), siis on see esmakordne kui mitte ükski koondise liige ei suuda ujuda isiklikku rekordit.
5. Daniel Zaitsev sai lõpuks väärilise konkurendi
2016. aastal viis Daniel Zaitsev esmakordselt 50 meetri liblikujumise Eesti rekordi alla 24-sekundi. Ta ujus toona 23,85 ja peab märkima, et see tulemus oli ujutud siinkirjutaja kõrval. Pole tänu väärt! Eesti rekordi on Zaitsev tänasel päeval viinud 23,26ni, kuid enne tänavust aastat ei olnud mitte keegi peale tema alistanud 24-sekundi.
Zaitsevi treeningkaaslane Ralf Tribuntsov selle barjääri purustas ning esmakordselt Eesti ujumise ajaloos on kahel mehel hooaja tippmark alla 24-sekundi. Tribuntsov oli lähedal (23,38) ka Zaitsevi rekordile, kuid täistabamust ei tulnud. Tasub ka välja tuua, et Zaitsev on Eesti hooaja edetabeli liider sel alal olnud nüüd 10 aastat järjest.
6. Kirke Mõtsniku kübaratrikk
Kui 800- ja 1500 m vabaujumist peetakse ujumismaailmas "pikkadeks aladeks", siis 400 meetrit kvalifitseerub keskmaa distantsina. Esmakordselt viimase kümne aasta jooksul on ühe naise nimel kõigi kolme ala Eesti hooaja tippmargid.
Võrdlemisi oodatult on Kirke Mõtsnik edetabeli esimene kahel pikemal maal. Muide, huvitava faktina võib lisada, et 1500 m vabaujumist on ta Eesti naistest teinud ametlikel võistlusel ainsana. Seda ei ole ka viimase 10 aasta jooksul juhtunud, et olenemata distantsist on kirjas vaid ühe ujuja ametlik tulemus.
Tagasi Mõtsniku kübaratriki juurde. 400 m vabaujumises ujus ta isikliku rekordi 4:28,55 ja edestas lähimat kodust konkurenti ligi sekundiga. Ka 1500 m vabaujumises ujus ta tänavu isikliku rekordi 18:05,12. Viimase 10 aasta jooksul on mitmel naisel olnud kahe ala liidritulemus, kuid kolm on viimase kümnendi jooksul esmakordne.
7. Üksik hunt Gerd Johan Lessing
Tänavusel juunioride MMil esindas sinimustvalget ainsana Gerd Johan Lessing. Kuigi ka see oleks saavutus omaette, siis kuna Kregor Zirk osales 2024. aasta täiskasvanute MMil ka üksinda, siis las see fakt hetkel jääda.
Aga esmakordselt Eesti ujumise ajaloos startis eestlane juunioride MMil 400-800-1500 meetri vabaujumise distantsidel. Kuigi viimase 17 aasta jooksul on võistlustel osalenud 13 eestlast, siis Lessing oli esimene, kes antud aladel stardis oli.
Eelmainitud distantsidest ei ole eestlased kunagi täiskasvanute MMil ujunud 1500 meetrit ja olümpial ei ole meesujujad kunagi startinud 800 m vabaujumises. Kuigi tiitlivõistluste kontektsis on veel mõned alad, mis on "eestlastel ujumata", siis jäägu need järgmisteks edetabeliteks.
8. Viis järjestikust aastat tiitlivõistluste finaalis
Pannes ühte patta nii tavabasseini kui lühiraja tiitlivõistlused, siis jõudis Eneli Jefimova harukordse saavutuseni. Kuigi Enelist võiks teha täiesti eraldi TOP 10 esmakordsete saavutuste edetabeli, siis ujus ta viiendat aastat järjest tiitlivõistluste finaalis.
2021 (lühiraja EM, EM), 2022 (MM), 2023 (lühiraja EM, MM), 2024 (EM, OM, lühiraja MM), 2025 (MM). Tõsi, seoses covid-19 tõttu mängiti MM toimumise ajad veidi ümber, kuid see ei muuda fakti, et Eneli on viist järjestikust aastat ujunud tiitlivõistluste finaalis. Kui Kregor Zirk peaks jõudma detsembris toimuval lühiraja EMil finaali, siis jõuab ta samasuguse saavutuseni.
Siiski ei ole viiel järjestikusel aastal ujuda tiitlivõistluste finaalis esmakordne saavutus. Triin Aljand pani samasuguse seeria kokku aastatel 2008-2012. 2008/2009 (lühiraja EM), 2010 (EM, lühiraja EM/MM), 2011 (lühiraja EM), 2012 (EM, lühiraja EM/MM).