Oktoobris avatakse Põhja-Tallinnas suur ja uhke Sõle spordikompleks, kus hakkavad sporti harrastama paljud erinevad spordialad ning sh ka ujujad. Kuigi 8 rajaline ning 25 meetri pikkune ujula on kahtlemata üks Eesti parimaid, siis reaalsuses on see siiski kasutu.
Ujumisblogi käis ujulaga lähemalt tutvumas ning silma hakkasid mitmed häirivad faktorid. Oli ka positiivseid asju, kuid nüüd kõigest pikemalt.
Sõle ujula mahutavus ei ole kuigi hea, sest tribüünidele mahub vaid 150 ujujat. Näiteks eelmisel hooajal ühel Noortesarja etapil osales enam kui 300 ujujat. Ujula suurimaks puuduseks on see, et kõrval ei ole teist veidi väiksemat (4 rajaga 25 meetri pikkust) ujulat. Kõikidele suurematele võistlustele võib kohe kriipsu peale tõmmata, sest pole soojendusbasseini. Rahvusvahelise Ujumisliidu (FINA) reeglite järgi on see kohustuslik ning tegelikult ujumismaailmas on see saanud nii standartseks, et rajatakse kohe kaks basseini lähestikku. Mõistagi võime me Eesti meistrivõistlused seal korraldada, aga see tähendab Eesti ujumises 10 aastat tagasi minemist, sest lõdvestusujumine on sportlastele üks olulisemaid aspekte võistluste käigus.
Ohtlikud stardipukid tõstavad taas pead. Kahe aasta eest juhtus Aura ujulas õnnetus(ed), kus kaks ujujat kaotasid tüki enda sõrmeotstest ning põhjuseks vigased stardipukid. Uurides Sõle ujulasse paigaldatud stardipukke, siis olen enam kui kindel, et õnnetused tuleksid taas. Stardipuki serv oli väga terav ning oht ennast vigastada suur. Olukorda lubati küll veel parandada, kuid saame näha, mis muudatused tulevad. Seega suur HOIATUS kõikidele ujujatele, kes tulevikus selles basseinis treenima/võistlema hakkavad. Kontrollige esmalt stardipukid üle. Kui leida midagi positiivset stardipukkidelt, siis esmakordselt on Eestis olemas reaktsiooniaega mõõtvad pukid.
Madal bassein = aeglane bassein
Siinkirjutaja üheks suurimaks pettumuseks oli basseini sügavus. Enne basseini valmimist "rääkisid naised saunas", et tuleb sügav ja korralik bassein, kuid siiski nii ei ole läinud. Sügavamas otsas on basseini sügavus kuskil 180 sentimeetrit ning madalas kuskil 120-130 sentimeetri ringis. FINA nõuab näiteks tiitlivõistlustel alati vähemalt 3 meetri sügavust basseini. Ka ujujatele tuleb kasuks sügav bassein, sest see toob paremad tulemused.
Uhke on ujulas tabloo, mille sarnast Maarjamaal kindlasti nähtud ei ole. Siiski on see üks lisaatribuut, mis otseselt ujumist ei mõjuta. Kokkuvõttes võib öelda, et asja oleks võinud ajada palju paremini ning peagi avatavas ujulas on väga palju puudusi. Tegemist on hea treeningbasseiniga, kuid tipptasemel võistlusi korraldada on võimatu. Alaliit oleks võinud sekkuda jõulisemalt basseini tehnilistesse nüanssidesse, kuid ilmselt tuleb siiski jätkata rohujuuretasandil.
PÜSIGE LAINEL!