Otse põhisisu juurde

ABSURDNE OLUKORD: Väliseestlased võivad ujuda rahvusrekordeid aga tiitlivõistlustel osaleda ei tohi

Viimastel aastatel on Eesti rahvusrekordeid ujunud sportlased, kes on sündinud teises riigis ja ülemäära palju sidemeid Eestiga neil ei ole. Kuigi rekordeid on nad püstitanud hulgi, siis tiitlivõistlustel nad Rahvusvahelise Ujumisliidu (FINA) reeglite järgi startida ei tohi.

Alina Kendzior ja Osvald Nitski hoiavad kahe peale hetkel kuus Eesti rahvusrekordit. Kuid kui kumbki ujuja ei tohi tiitlivõistlustel osaleda, siis kas nad peaksid üldse tohtima ujuda rahvusrekordeid?

FINA reeglistik ütleb: "Sportlane, kes on vahetanud kodakondsust peab olema elanud vähemalt 12 kuud enne (tiitli)võistluste algust enda esindatavas riigis." Kendzior õpib ja treenib USA-s Louisville ülikoolis ning Nitski Kanadas Toronto ülikoolis. Seega isegi kui sportlane omab kodakondsust, siis ei tohi ta enne tiitlivõistlustel startida kui ta pole 12 kuud elanud selles riigis. Ja peab mainima, et neid reegleid kontrollitakse väga rangelt. Eelmisel aastal osalesid Kendzior ja Nitski Euroopa meistrivõistlustel Londonis ning Eesti Ujumisliitu trahviti FINA poolt. Mõistagi oleks pidanud alaliit nendest reeglitest teadlik olema, kuid ei olnud. 

Tulles nüüd tagasi rekordite juurde, siis Eesti Ujumisliit ei ole teinud ühtegi otsust seoses väliseestlastega. Ning nüüd ongi tekkinud vägagi absurdne olukord - ujujad Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindada ei saa, kuid rahvusrekordeid võivad ujuda. Küsimus ei olegi Kendzioris või Nitskis vaid tuleb vaadata suuremat pilti. Näiteks: Kui väliseestlane X ujub ülivõimsa Eesti rekordi alal Y, siis millist eeskuju ja motivatsiooni annab see noorematele ujujatele? Kui teisest riigist pärit ujuja tõesti tahab pühenduda Eesti esindamisele ning täidab kõik vastavad reeglid, siis aitab see meie ujumise arengule pigem kaasa, sest kodumaine konkurents kasvab. Aga kui sportlane vaevu Eestimaa pinnal aega veedab ning koondist ka esindada ei saa, siis miks peaks ta tohtima ujuda ka rahvusrekordeid?

Euroopa tipptasemel Eesti rahvusrekordid väliseestlaste esituses oleksid küll ilusad, aga mis annavad need "võltsrekordid" ujumise arengule mõeldes juurde? Mitte midagi. Kui teisest riigist pärit sportlane tahab Eestit esindada, siis on ta kahtlemata avasüli oodatud, kuid reegleid peab järgima. Ainuõige otsus oleks sätestada välisujujate suhtes reegel, et rahvusrekordeid tohivad ujuda vaid need sportlased, kes on FINA poolt rahvusvahelisel areenil võistlemiseks saanud rohelise tule.  

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

Allikvee ja Liivamägi jäid MM-i poolfinaalist rohkem kui poole sekundi kaugusele

Täna algasid Kanadas Windsoris lühiraja maailmameistrivõistlused, kus avapäeval oli võistlustules kolm eestlast. Poolfinaal jäi eestlastele kättesaamatuks, parima tulemuse tegi Martin Allikvee, kes saavutas 26. koha.  21-aastane Martin Allikvee saavutas võistluste avapäeval 26. koha 100 m rinnuliujumises uue Eesti hooaja tippmargiga 58.80 . Poolfinaali viis viimasena tulemus 58.18 . 

Noorte olümpiamängud 2026: Kuidas kvalifitseeruda? Kes osalevad eestlastest?

2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.

Leedulane võitis kuldmedali lühiraja MM-i viimasel päeval

Eesti aja järgi täna öösel said lõpu 13. korda peetud lühiraja maailmameistrivõistlused Kanadas Windsoris. Võistluste viimasel päeval võitis leedulane 100 m vabaltujumise ja krooniti maailmameistriks. Tõelise üllatuse valmistas leedulane Simonas Bilis , kes uue Leedu rahvusrekordiga 46.58 krooniti 100 m vabaltujumise maailmameistriks. USA ülikoolis treeniv Bilis alistas vaid ühe sajandikuga Aasia rekordi ujunud Shinri Shiourat .