Otse põhisisu juurde

ABSURDNE OLUKORD: Väliseestlased võivad ujuda rahvusrekordeid aga tiitlivõistlustel osaleda ei tohi

Viimastel aastatel on Eesti rahvusrekordeid ujunud sportlased, kes on sündinud teises riigis ja ülemäära palju sidemeid Eestiga neil ei ole. Kuigi rekordeid on nad püstitanud hulgi, siis tiitlivõistlustel nad Rahvusvahelise Ujumisliidu (FINA) reeglite järgi startida ei tohi.

Alina Kendzior ja Osvald Nitski hoiavad kahe peale hetkel kuus Eesti rahvusrekordit. Kuid kui kumbki ujuja ei tohi tiitlivõistlustel osaleda, siis kas nad peaksid üldse tohtima ujuda rahvusrekordeid?

FINA reeglistik ütleb: "Sportlane, kes on vahetanud kodakondsust peab olema elanud vähemalt 12 kuud enne (tiitli)võistluste algust enda esindatavas riigis." Kendzior õpib ja treenib USA-s Louisville ülikoolis ning Nitski Kanadas Toronto ülikoolis. Seega isegi kui sportlane omab kodakondsust, siis ei tohi ta enne tiitlivõistlustel startida kui ta pole 12 kuud elanud selles riigis. Ja peab mainima, et neid reegleid kontrollitakse väga rangelt. Eelmisel aastal osalesid Kendzior ja Nitski Euroopa meistrivõistlustel Londonis ning Eesti Ujumisliitu trahviti FINA poolt. Mõistagi oleks pidanud alaliit nendest reeglitest teadlik olema, kuid ei olnud. 

Tulles nüüd tagasi rekordite juurde, siis Eesti Ujumisliit ei ole teinud ühtegi otsust seoses väliseestlastega. Ning nüüd ongi tekkinud vägagi absurdne olukord - ujujad Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindada ei saa, kuid rahvusrekordeid võivad ujuda. Küsimus ei olegi Kendzioris või Nitskis vaid tuleb vaadata suuremat pilti. Näiteks: Kui väliseestlane X ujub ülivõimsa Eesti rekordi alal Y, siis millist eeskuju ja motivatsiooni annab see noorematele ujujatele? Kui teisest riigist pärit ujuja tõesti tahab pühenduda Eesti esindamisele ning täidab kõik vastavad reeglid, siis aitab see meie ujumise arengule pigem kaasa, sest kodumaine konkurents kasvab. Aga kui sportlane vaevu Eestimaa pinnal aega veedab ning koondist ka esindada ei saa, siis miks peaks ta tohtima ujuda ka rahvusrekordeid?

Euroopa tipptasemel Eesti rahvusrekordid väliseestlaste esituses oleksid küll ilusad, aga mis annavad need "võltsrekordid" ujumise arengule mõeldes juurde? Mitte midagi. Kui teisest riigist pärit sportlane tahab Eestit esindada, siis on ta kahtlemata avasüli oodatud, kuid reegleid peab järgima. Ainuõige otsus oleks sätestada välisujujate suhtes reegel, et rahvusrekordeid tohivad ujuda vaid need sportlased, kes on FINA poolt rahvusvahelisel areenil võistlemiseks saanud rohelise tule.  

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Vägevas hoos Randväli ujus juba kolmanda Eesti rekordi sel aastal, rekord ka Iltšišinilt

Vilniuses alanud Leedu meistrivõistlustel oli avapäeval eestlastest edukaim Maari Randväli, kes kohendas taas Eesti rekordit ja tõusis Euroopa U18 hooaja edetabelis kõrgele kohale. Medalini jõudis avapäeval rahvusrekordiga ka Mark Iltšišin. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Magusa revanši saanud Salu ujus Vilniuses uuele tasemele

Vilniuses jätkuvatel Leedu meistrivõistlustel näitas teisel võistluspäeval säravaimat tulemust Egle Salu, kes sai ka magusa revanši mulluse juunioride EMi finaali eest. Maari Randväli tõestas, et on liblikujumise mõõnast üle saanud. Oliver Kuulpak ja Aleksei Denissov panid kokku vinge 400 m kompleksujumise. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna.