Otse põhisisu juurde

Eesti üks kõigi aegade parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov riputas prillid varna

Eesti üks kõigi aegade parimaid kroolisprintereid Pjotr Degtjarjov teatas, et tõmbab enda karjäärile joone alla ja riputab prillid varna. Mitmel korral EM-il finaali jõudnud ja 58 korral Eesti meistriks kroonitud Degtjarjovi karjääri jäävad meenutama mitmed võimsad esitused ja tulemused.

24-aastane ujuja otsustas karjääri lõpetada mitmetel erinevatel põhjustel alustades perspektiivi puudusest ja lõpetades majanduslikel põhjustel. 

"Viimasel ajal on vaimselt väga raske olnud ning ma ei ole suutnud leida enda jaoks põhjust, et miks ma peaksin ujumisega edasi tegelema," sõnab karjäärile joone alla tõmmanud Degtjarjov. "Üheks põhjuseks on kindlasti see, et tulemused olid isiklikest tippmarkidest kaugel, kuid nägin alati vaeva ja pingutasin päevast päeva kõvasti." Ujuja lisab veel, et hetkel on Eesti spordis olukord kus kõik on iseenda eest väljas ning sa kas oled tipus või oled mitte keegi. "Kahjuks on Eesti ujumine hetkel kõige halvem näide sellest, sest isegi kui sul on nimi, pead sa ikkagi "ellujäämise" nimel ise võitlema," räägib pea kõikidel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud ujuja.

Degtjarjov mainib veel, et tema unistuseks on alati olnud maailma tasemel võistlemine, mitte Eesti meistrivõistluste poodium. "Kui on olukord, et pead olude sunnil tööl hakkama käima, siis maailma tipptasemest võib vaid unistada. Kahjuks puuduvad hetkel Eesti ujumisel ka ressursid, et võistelda rahvusvahelisel areenil tippudega. Häid treenereid on, kuid sellega enamasti piirdub. Puudub igasugune tugisüsteem sportlastele: laagrite toetus, meditsiini- ja toitumistugi, rääkimata basseinide puudusest." Siiski on jaanuaris isaks saanud Degtjarjov õnnelik ja tänulik nende aastate eest, kus ujumisel oli väga suur osa, kuid hetkel ei näe ta muud võimalust kui hingerahu saavutamiseks ujumine lõpetada. 

"Enda parimateks saavutusteks pean eelkõige võimalust esindada Eestit rahvusvahelisel areenil," sõnab individuaalselt lühiraja EM-il viiel korral poolfinaali pääsenud Degtjarjov. "Parimateks tulemusteks pean noorte olümpiamängude 9. kohta, juunioride EM-i kuuendat kohta ja Eesti rekordit 100 m vabaltujumises." Asendamatu mees on Degtjarjov olnud Eesti koondise teateujumistes. Kolmel korral on ta teatenelikuga ujunud EM-i finaalis ja tihtipeale on just tema ankrumehena kastanid tulest välja toonud. Teateujumistes oli ta osaline 18 Eesti rekordi püstitamisel. Parim individuaalne sooritus pärineb aastast 2013 kui ta võttis enda nimele meeste ujumise kõige prestiižema rahvusrekordi - 100 m vabalt. Alla 23-sekundi pikas basseinis 50 m vabalt on Degtjarjov läbinud lausa 13 korral, mis kinnitab veelkord, et tegemist on Eesti ühe kõigi aegade parima kroolisprinteriga. 

Ujumine õpetas ja andis palju 

Enam kui kahe meetri pikkune Degtjarjov sõnab, et tänu ujumisele õppis ta eesmärgi saavutamise nimel pingutama, mis on kahtlemata vajalik oskus igapäeva elus. "Samuti õppisin, et kõik ei lähe alati nii nagu tahaks vaatamata sellele kui palju energiat sa oled sinna sisse pannud," lisas ta. "Tänu ujumisele on mul tohutu hulk häid mälestusi mida elu lõpuni meenutada ja palju sõpru, kelle peale saab loota. Sain reisida mööda maailma ning tutvuda erinevate inimestega."

Kuigi enda karjääri jooksul saavutas Degtjarjov palju, siis tunneb mees ise, et samapalju jäi ka saavutamata. "Kindlasti oleks tahtnud pääseda olümpiale või seista poodiumil mõnel suurel rahvusvahelisel võistlusel. Mina aga ei muretse, sest tean, et ma andsin alati endast kõik kui seda vaja oli. Äkki need saavutamata jäänud tulemused toovad mind tagasi basseini üks päev," sõnas ujuja. Rio olümpiavõitja Anthony Ervin lõpetas ujumise 22-aastaselt ning tegi 30-aastaselt comebacki, kas nii läheb ka Degtjarjoviga seda näitab juba aeg.

Mina? Poolfinaalis? 

2010 aasta lühiraja EM-il Eindhovenis kui Degtjarjov oli alles 17-aastane koolipoiss osales ta enda esimesel täiskasvanute tiitlivõistlusel, mis jääb talle igaveseks meelde. Eestlane oli 50 m vabaltujumises ujunud uue isikliku rekordi ning kõndis õnnelikult tagasi Eesti võistkonna alasse, kui tema juurde tuli koondisekaaslane Lauri Käi, kes ütles, et ta on pääsenud poofinaali. "Ma ei suutnud seda uskuda," meenutab ujuja ühte helget momenti enda karjäärist. "Õhtuses poolfinaalis parandasin oma isiklikku rekordit veel kaks kümnendikku ja lõpetasin 15-ndana. Positiivsel emotsioonil on ikka võimas jõud."

Erinevad Eesti treenerid ja ujujad on Degtjarjovi kirjeldanud kui väga sõbralikku, toredat ja abivalmit inimest. Inimesi keda ujuja soovib tänada enda karjääri eest on pikk ning see iseloomustab ka hästi ujujat ennast. Siinkohal jätan Degtjarjovi tänuavaldused lõpetama seda kirjatükki, sest ilusamini vist öelda enam ei saagi: "Tahaks tänada eelkõige oma vanemaid, kes on alati olnud mulle toeks eriti rasketel aegadel ning ei ole kunagi kaotanud minusse usku ning oma elukaaslast Tessi, kes on viimased seitse aastat alati minu kõrval olnud ja toetanud. Samuti soovin tänada ka minu vanavanemaid ja onu ning Tessi perekonda."

"Tänan ka kõiki oma ujumistreenereid: Tatjana Borodina, Andrei Aarno, Merli Didvig, Heidi ja Ain Kaasik, Andrea Di Nino, Bryan O’Connor, Peter Mankoc, Vladimir Sidorkin, Riho Aljand; ÜKE treenereid: Toomas Paju, Alessandro Schiavon, Martti Aljand; ning muidugi ka arste ja massööre: Egle Seppo, Muza Leppik, Marius Unt ja Kristi Singi. Tänu kõigile nendele inimestele oli minu ujumiskarjäär särav ja elu täis rõõmsaid hetki. Kõik need inimesed ei teinud minust ainult sportlase, vaid ka inimese kes ma täna olen. Sügav kummardus Teile, ma ei unusta seda iial! Tänan ka kõiki oma toetajaid, kes uskusid ja panustasid minusse: Andreas Kraas (Speedo); Margus Laane ja Raider Sildoja (iFit); Sulev Vallimaa (Debora); Karol Kovanen (Europark)."

"Samuti tahaks tänada kõiki mehi kelle vastu mul õnnestus võistelda. Mul on alati olnud Teie vastu suur austus, sest ma teadsin, et olete andnud endast viimast nii trennis kui ka võistlustel ja ma tean mis tunne see on. Tahaks tänada ka mehi ja naisi kellega koos ma sain võistelda ja lõpmatuid kilomeetreid basseinis ujuda. Mul oli suur au jagada Teiega basseini!

Pjotr Degtjarjovi parimad saavutused:

58x Eesti täiskasvanute meister
29x Eesti noorte vanuseklasside meister
20 Eesti absoluutklassi rekordit
10x Baltimaade meister
3x Euroopa meistrivõistluste finalist teateujumistes
5x pääsenud lühiraja EM-il poolfinaali (50m ja 100m vabalt)
Suveuniversiaadi 8. koht 100 m vabaltujumises
Juunioride EM-i 6. koht 50 m vabaltujumises (2011)
2x pääsenud noorte olümpial poolfinaali
Eesti parim ujuja juunioride vanuseklassis (2011)
Osalenud 8x EM-il ja 5x MM-il
100 m vabalt Eesti rekordiomanik - 49.56 (50m bassein)
50 m vabalt Eesti noorte rekordiomanik - 22.94 (50m bassein)

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.