Otse põhisisu juurde

Allikvee teenis 1000 eurot auhinnaraha ja ujus taas tugeva hooaja tippmargi

Täna lõppes Slovakkia pealinnas Bratislavas kolm päeva kestnud rahvusvaheline ujumisvõistlus "Veľká cena". Võistluste üks säravamaid tähti oli eestlane Martin Allikvee, kes võitis kolm kuldmedalit ning teenis ka 1000 eurot auhinnaraha.

Viimasel võistluspäeval saavutas Allikvee kuldmedali 50 meetri rinnuliujumises läbides distantsi uue Eesti hooaja tippmargiga 28.28. Isiklikust rekordist jäi 22-aastane ujuja kolme sajandiku kaugusele.

Allikvee jäi rinnuliujumise distantsidel võitmatuks ning eriti muljetavaldav oli tema 200 m rinnuliujumise tulemus 2.13,66, mis jäi vähem kui sekundi kaugusele Eesti rekordist. See ujumine oli ka FINA rahvusvahelise punktitabeli põhjal võistluste üks parimaid ning eestlane teenis selle eest ka 1000 eurot auhinnaraha. Euroopa hooaja edetabelis tõusis Allikvee seitsmendale kohale. 

"Olen võistlustega rahul ja vaimselt valmistusin just 200 meetri distantsiks," sõnas Slovakkiasse treeninglaagrisse jääv Allikvee. "Ma ootasin ja lootsin, et tuleb korralik tulemus." Treeninglaagris jätkab Allikvee valmistumist augustikuus toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks, kuid teeb veidi teistsugust programmi. "Kuna paar nädalat enne Slovakkiasse tulekut oli mul tervisega probleeme, siis teen veidi teistsugust programmi."

Viimasel võistluspäeval oli heas hoos ka Daniel Zaitsev, kes astus poodiumi kõige kõrgemale astmele 100 m liblikujumises. Tema võiduaeg oli 54.43, mis jääb ujuja isiklikule rekordile alla vaid poole sekundiga. Pronksmedali said viimasel päeval kaela veel Maria Romanjuk, Matis Hiie ja Vladimir Turu. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.