Otse põhisisu juurde

Eesti koondis pälvis Baltimaade meistrivõistluste teisel päeval 17 medalit

Eesti koondis võitis Leedus Kaunases toimuvatel Baltimaade meistrivõistluste teisel päeval 17 medalit. Individuaalselt näitasid éestlastest parimat minekut Martin Allikvee ja Maria Romanjuk. 

Martin Allikvee oli parim 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti hooaja tippmargiga 1.02,46 ning võitis enda võistluste teise individuaalse kuldmedali. Allikvee pälvis ka võistluste eriauhinna suurima FINA punktiskoori eest.

Maria Romanjuk oli teisel päeval osaline kahes finaalis ujudes 50- ja 200 m rinnuliujumise distantsi. Pikemal alal pälvis eestlanna hõbemedali ajaga 2.34,04, mis on Eesti kõigi aegade kümnes tulemus. Hõbemedaliga lõpetas ta ka 50 meetri distantsi ning seda tulemusega 32.20. Tegemist on Eesti kõigi aegade kuuenda ajaga ning isiklikust rekordist jäi Romanjuk 16 sajandiku kaugusele. Sarnaselt Allikveele teenis Romanjuk eriauhinna naiste seas kuna talle kuulus kõige suurem FINA punktiskoor võistlustel.

Enda võistlust esimese kuldmedali teenis Armin Evert Lelle, kes jäi löömatuks 200 m seliliujumises ajaga 2.04,50. Tegemist on ka Eesti kõigi aegade paremuselt kümnenda tulemusega sel distantsil, Lelle isiklik rekord on eelmisel aastal ujutud 2.03,75. Võitudejada jätkus meeste 100 m liblikujumises kus Daniel Zaitsev ja Alex Ahtiainen vormistasid Eestile kaksikvõidu vastavalt aegadega 54.89 ja 56.05. Zaitsev tõi meeste seas Eesti koondisele kõige rohkem punkte mille eest teenis ta ka eriauhinna.

Eelmisel lühiraja hooajal 100 m seliliujumises rahvusrekordi ujunud Margaret Markvardt püstitas uue isikliku rekordi nüüd ka pikas vannis. Ta saavutas esikoha ajaga 1.04,02, esimesena lõpetas ta kindlalt ka 200 m kompleksujumise (2.21,62). Korraliku isikliku rekordi ujus välja Andri Aedma 200 m vabaltujumises saades ajaks 1.53,20, mis andis eestlasele hõbemedali.

Naiste 100 m vabaltujumises oli Kertu Ly Alnekul suurepärane võimalus võita enda esimene individuaalne kuldmedal nendel võistlustel. Finaalis siiski ujumine ebaõnnestus ning aeg 57.22 andis kolmanda koha. Avapäeval ujus Alnek teateujumises esimest vahetust 56.54, millega püstitas ka isikliku rekordi ning millest oleks piisanud täna ka esikohast. Alnek teenis õhtu jooksul veel teisegi medali lõpetades 50 m liblikujumise hõbemedaliga (27.29). 400 m vabaltujumises pälvis Ilona Maide kolmanda koha ajaga 4.37,62.

Kaksikvõidu 50 m seliliujumises napsasid endale Matis Hiie ja Andrei Gussev. Hiie tuli võitjaks ajaga 27.07 ning Gussev kaotas talle vaid viie sajandikuga. Finaal oli äärmiselt tihe, sest neli meest mahtusid 0,1 sekundi sisse. Silver Hein ja Rinel Pius tõusid poodiumile 400 m kompleksujumises saavutades teise ja kolmanda koha. Hein sai kirja ajaks 4.37,31 ja Pius 4.47,77.

Naiste 4x100 m kombineeritud teateujumises oli naiskond kinni kindlas kuldmedalis, kuid ankrunaisena tegutsenud Annika Vainikk hüppas liiga vara vette ning võistkond diskvalifitseeriti. Mehed 4x100 m vabaltujumises teate üleandmistega ei eksinud ning nelik Marko-Matteus Langel (51.79), Cevin Anders Siim (51.88), Andri Aedma (50.89) ja Nikita Tšernosev (51.05) tuli Baltimaade meistriks. Üldarvestuses saavutas Eesti koondis teise koha kaotades Leedule ning edestades Lätit.

Eesti koondise medalistid Baltimaade MV I päeval:

1. Margaret Markvardt - 100 m selili - 1.04,02
1. Margaret Markvardt - 200 m kompleksi - 2.21,62
1. Martin Allikvee - 100 m rinnuli - 1.02,46
1. Armin Evert Lelle - 200 m selili - 2.04,50
1. Daniel Zaitsev - 100 m liblikat - 54.89
1. Matis Hiie - 50 m selili - 27.07
1. Eesti meeste koondis - 4x100 m vabalt - 3.25,61
2. Andrei Gussev - 50 m selili - 27.12
2. Alex Ahtiainen - 100 m liblikat - 56.05
2. Maria Romanjuk - 200 m rinnuli - 2.34,02
2. Maria Romanjuk - 50 m rinnuli - 32.20
2. Kertu Ly Alnek - 50 m liblikat - 27.29
2. Silver Hein - 400 m kompleksi - 4.37,31
2. Andri Aedma - 200 m vabalt - 1.53,20
3. Kertu Ly Alnek - 100 m vabalt - 57.22
3. Rinel Pius - 400 m kompleksi - 4.47,77
3. Ilona Maide - 400 m vabalt - 4.37,62

Loe I päeva finaalide kokkuvõtet SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

LA 2028 olümpiabasseinis peetakse kaheksa jalgpalli MM kohtumist

Jalgpall on viimasel kahel nädalal vallutanud kõik maailma nurgad ja Ameerikas, Kanadas ning Mehhikos peetav jalkapidu purustab erinevaid rekordeid. Nii positiivselt kui ka negatiivselt. Omad seosed on olemas ka ujumisega, sest lausa kaheksa kohtumist peetakse LA 2028 olümpiabasseinis. 

Kalevi Ujumiskool valis hooaja parimad ujujad

Tess Grossmann  Eile pärastlõunal istusid kaheksa Kalevi Ujumiskooli treenerit maha, et valida 2014/2015 hooaja klubi parimad ujujad. Kuigi mõnes vanuseklassis oli võitja kindel, siis mõningates läks ka tõsisemaks mõttetööks. Juba 7x ja neljandat korda järjest valiti Kalevi Ujumiskooli parimaks meesujujaks   Martin Liivamägi . Möödunud hooajal oli ta ainuke meesujuja Kalevi Ujumiskoolist, kes pääses MM-ile mis tänavu toimus Kaasanis ja kus ta saavutas 200 m kompleksujumises 26. koha.

ÜLEVAADE: Eelmise aasta Eesti parimad ujujad

14. jaanuaril autasustab Eesti Ujumisliit eelmise aasta Eesti parimaid ujujaid. Välja kuulutatakse aasta parim mees- ja naisujuja, lisaks veel ka parimad juuniorid ja noored.  Priit Aaviku Ujumisblogi toob Teieni erinevate kategooriate võitjad ning nende saavutused, mis viisid nad auhinna pälvimiseni.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Eesti üks kõigi aegade parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov riputas prillid varna

Eesti üks kõigi aegade parimaid kroolisprintereid Pjotr Degtjarjov teatas, et tõmbab enda karjäärile joone alla ja riputab prillid varna. Mitmel korral EM-il finaali jõudnud ja 58 korral Eesti meistriks kroonitud Degtjarjovi karjääri jäävad meenutama mitmed võimsad esitused ja tulemused. 24-aastane ujuja otsustas karjääri lõpetada mitmetel erinevatel põhjustel alustades perspektiivi puudusest ja lõpetades majanduslikel põhjustel. 

Euroopa meistrivõistlused ei ole enam mägede taga

Londoni olümpiaujula Euroopa meistrivõistlused algavad vähem kui kuu aja pärast, täpsemalt 16. mail. Seekord võõrustab EM-i viimati olümpiat võõrustanud Inglismaa linnake London. Kohal on taaskord ka eestlased, kus koondise esinumbrite eesmärk on nendel võistlustel kvalifitseeruda olümpiamängudele. Euroopa meistrivõistlused on suureks peaprooviks Rio olümpiamängudele, kuhu kogunevad lisaks Euroopa parimatele ujujatele ka maailma koorekiht. Viimati toimus ujumise EM Inglismaal aastal 1993 kui seda võistlust korraldas Sheffieldi linn. London on võõrustanud EM-i vaid korra ning see juhtus aastal 1938 .