Homme algavad Leedus kaks päeva kestvad Baltimaade meistrivõistlused ning Eesti koondis on võistlemas nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte arvestuses. Aastate jooksul on kuldmedaleid võidetud vägagi palju mitmete erinevate ujujate poolt.
Heidame nüüd pilgu peale kõige enam Baltimaade meistritiitleid võitnud Eesti ujujatele, kes on kuldmedalini jõudnud individuaalses arvestuses.
8.-12. koht - Nino Metsar, Pjotr Degtjarjov, Raiko Pachel, Ilmar Ojase, Danil Haustov - 6 esikohta
Kõik eelmainitud ujujad jõudsid enda karjääri jooksul kuue individuaalse kuldmedalini Baltimaade meistrivõistlustel. Nendest viiest nimest võitis viimasena kuldmedali Pjotr Degtjarjov ning kõige varasem kuld kuulub Ilmar Ojasele, kes triumfeeris esimest korda 1991. aastal.
7. koht - Maria Romanjuk - 7 esikohta
Üks vähestest tegevujujatest siin nimekirjas on eelmise aasta parim naisujuja Maria Romanjuk, kes on astunud poodiumi kõige kõrgemale astmele seitsmel korral. Enda esimesed kuldmedalid võitis Romanjuk 2011. aastal Riias olles parim toona 400 m vabalt- ja kompleksujumises. Stardis on eestlanna ka tänavu ning ta stardib kolmel rinnuliujumise distantsil.
6. koht - Indrek Sei - 8 esikohta
Tabeli kuuendal real on Indrek Sei, kes võitis kaheksa individuaalset kuldmedalit. Esimesed kolm kuldmedalit võitis ta 1990. aastal olles parim 50- ja 100 m vabaltujumises ning lisaks veel 100 m seliliujumises. Viimased kuldmedalid teenis ta 1996. aastal.
5. koht - Andres Olvik - 9 esikohta
Andres Olvik võitis Baltimaade meistrivõistlustel kõik enda üheksa kuldmedalit 100- ja 200 meetri seliliujumises. Aastatel 2008-2012 võitis ta kõik 200 m seliliujumised. Kusjuures pärast Olviku kuldmedaleid ei ole ükski teine Eesti meesujuja võitnud 100- ja 200 m seliliujumise.
4. koht - Berit Aljand - 10 esikohta
Martti Aljandi ja Triin Aljandi õde Berit on enda sugulastest Baltimaade meistrivõistlustel olnud tükk maad edukam. Ta võitis enda esimese kuldmedali 2000. aastal 100 m seliliujumises ning jäi sel alal võitmatuks kuni 2005. aastani. Karjääri lõppedes jäi Aljandi kontosse 10 kuldmedalit.
3. koht - Kätlin Sepp - 11 esikohta
Võib õelda, et Aljandi käest võttis seliliujumise teatepulga üle Kätlin Sepp, kes triumfeerinud lausa 11 korral. Aastatel 2008-2011 oli ta võitmatu 200 m seliliujumises ning seejärel USA ülikoolis käimise tõttu ei osalenud võistlustel neli aastat. 2015. ja 2016. aastal naases Sepp Baltimaade meistrivõistlustele ning võidutses mõlemal aastal 200 m seliliujumises. Kuigi Sepp oli stardis Eesti karikavõistlustel, siis tänavu ta Leedus toimuval mõõduvõtul ei stardi.
2. koht - Elina Partõka - 18 esikohta
Enda võiduteed alustas Elina Partõka 2001. aastal võidutsedes 100- ja 200 m vabaltujumises. Nendel kahel alal võitis ta mitmeid medaleid kuni 2008. aastani. Lisaks astus ta poodiumi kõige kõrgemale astmele veel 50 m vabalt-, 400 m vabalt- ja 100 m seliliujumises. Kõik see kulmineerus suurepärase 18. esikohaga.
1. koht - Natalia Hissamutdinova - 27 esikohta
Kõige enam Baltimaade meistrivõistluste kuldmedaleid võitnud Eesti ujuja on Natalia Hissamutdinova, kes võitis enda karjääri jooksul raskesti püütavad 27 kuldmedalit. Nüüd perenimega Mäting teenis enda esimesed kuldmedalid 2001. aastal jäädes löömatuks 100- ja 200 m rinnuliujumises. Aastatel 2001-2007 võitis Hissamutdinova seitse järjestikust kuldmedalit 100 m rinnuliujumises. Lisaks võitis ta mitmeid medaleid veel 200- ja 400 m kompleksujumises.
PÜSIGE LAINEL!