Igal aastal püstitatakse omajagu Eesti rekordeid ning ka tulevikus püstitakse neid. On rekordeid, mis on püsinud kauem ja rekordeid mille eluiga olnud lühike nagu Eesti suvi. Samuti on rahvusrekordeid ujutud erinevates riikides ja paljudes basseinides.
Toon Teieni 10 huvitavat fakti Eesti rekordite kohta. Olgu tõehuvides märgitud, et vaatluse all on vaid pikas basseinis ujutud tippmargid.
1. 34-st hetkel kehtivast individuaalsest pika raja rahvusrekordist vaid neli on püstitatud Eestis. Kolm neist sündisid 2016. aasta Eesti meistrivõistlustel kui Alina Kendzior ujus rekordid 50 m- ja 100 m seliliujumises ning Daniel Zaitsev 50 m liblikujumises. Lisaks on Eestis ujutud veel 800 m vabaltujumise tippmark, mis kuulub Kregor Zirgile.
2. Kõige enam praegu kehtivatest individuaalsetest rahvusrekorditest on ujutud Venemaal ning neid on kokku kaheksa. Roomas on ujutud näiteks viis ja Riias neli rekordit.
3. Kõige vanemad rahvusrekordid ulatuvad ligi 40 aasta kaugusele. Vanim meesterekord (Ivar Stukolkin - 400 m vabalt) on püstitatud 1980. aastal ning vanim naisterekord (Aivi Liiv-Kulla - 1500 m vabalt) on ujutud 1983. aastal.
4. FINA punktitabeli järgi kuuluvad kõige tugevamad rahvusrekordid meeste seas Martin Allikveele (200 m rinnuli) ja naiste hulgas Triin Aljandile (50 m vabalt).
5. Praegu rekorditetabelis olevad tippmargid on ujutud 16. erinevas linnas. Sealhulgas on rekordeid mis on ujutud Jaapani linnas Kōbe, USA linnas Gainesville ning raskesti hääldatavas Ungari linnas Hódmezővásárhely.
6. Kõige enam rahvusrekordeid hoiab enda nimel meestest Kregor Zirk (3) ja naistest Aivi Liiv-Kulla (4).
7. Teateujumistes on hetkel kõige edukam olnud Eesti koondis kes on ujunud viis rahvusrekordit. Audentese Spordiklubile ja TOP Ujumisklubile kuulub kaks rekordit ning klubide koondis hoiab enda nimel ühte tippmarki.
8. Praegu kehtivatest individuaalsetest rahvusrekorditest on kõige enam püstitanud Garanti Spordiklubi sportlased (6). TOP Ujumisklubi sportlastele kuulub viis rekordit ja Kalevi Ujumiskooli sportlastele neli.
9. Kui enne oli juttu kõige tugevamatest rahvusrekorditest FINA punktitabeli järgi, siis kõige nõrgem rahvusrekord meeste seas kuulub Kregor Zirgile (1500 m vabalt) ja naiste hulgas Anna-Liisa Põllule (200 m liblikat).
10. Nüüd siinkirjutaja teeb väikese kõrvalpõike ning toob mängu ka lühiraja rekordid. Kõige enam individuaalseid rahvusrekordeid lühikeses- ja pikas basseinis on ujunud Indrek Sei, kes enda karjääri jooksul parandas rekordeid 72 korral. Teisel kohal on 71 rekordiga Natalia Hissamutdinova ja kolmandal Triin Aljand 63 püstitatud tippmargiga.
PÜSIGE LAINEL!