Otse põhisisu juurde

Rahvusvaheline Ujumisliit avalikustas esialgsed Tokyo olümpiamängude aegnormatiivid

Tokyo olümpiamängudeni on jäänud veidi rohkem kui kaks aastat ning sellel nädalal avalikustas Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) esialgsed mängude normatiivid. Kinnitatud normatiivid tehakse avalikuks detsembris seega võib tulla veel muutusi.

Eesti ujujatel tuleb A-normatiivide saavutamiseks teha palju tööd ning on ka suur tõenäosus, et Tokyosse pääsevad eestlased kvoodialusel (üks mees- ja naisujuja) ehk tänu FINA wildcardile, et iga riik oleks esindatud.

Olümpiale pääsemise järjekord:

1) Kõik A-normatiivi täitnud ujujad*
2) Teateujumise võistkonda kuuluvad ujujad
3) Kvoodialusel võistlustele pääsevad ujujad
4) Olümpiale kutsutud ujujad, kes on täitnud B-normatiivi

*Paljudes riikides toimuvad olümpia katsevõistlused kuna A-normatiivi täitnud ujujaid on väga palju. Igal distantsil saab ühest riigist osaleda kaks ujujat eeldusel, et mõlemal on täidetud A-normatiiv. 

Igas teateujumises pääseb olümpiamängudele 16 riiki. Järgmise aasta MM-il 12. hulka pääsenud riigid pääsevad Tokyosse automaatselt. Ülejäänud neli kohta kuuluvad kõige kiiremat aega näidanud riikide esindustele. Rio olümpiamängud näitasid, et B-normatiiviga pääsesid võistlustele vaid 1-2 ujujat ning tuleb ujuda praktiliselt A-normatiiv välja, et kutse pälvida.

FINA avalikustatud normatiivid ei ole kivisse raiutud kuna nad vaatavad ära suvised Euroopa meistrivõistlused ning Pan-Ameerika mängude tulemused ja teevad vastavad korrektiivid kui selleks on vajadust. Olümpiamängude normatiivide täitmise tähtaeg algab 2019. aasta 1. märtsist. Homme Ujumisblogis pikem analüüs kellel Eesti ujujatest on parimad väljavaated pääseda Tokyo olümpiamängudele.

Tokyo OM-i esialgsed normatiivid:

MEHED

NAISED
A-normatiiv
B-normatiiv
Tokyo OM 2020
A-normatiiv
B-normatiiv
22.01
22.67
50 m vabalt
24.77
25.51
48.57
50.03
100 m vabalt
54.38
56.01
1.47,02
1.50,23
200 m vabalt
1.57,28
2.00,80
3.46,78
3.53,58
400 m vabalt
4.07,90
4.15,34
7.54,31
8.08,54
800 m vabalt
8.33,36
8.48,76
15.00,99
15.28,02
1500 m vabalt
16.32,04
17.01,80
53.85
55.47
100 m selili
1.00,25
1.02,06
1.57,50
2.01,03
200 m selili
2.10,39
2.14,30
59.93
1.01,73
100 m rinnuli
1.07,07
1.09,08
2.10,35
2.14,26
200 m rinnuli
2.25,52
2.29,89
51.96
53.52
100 m liblikat
57.92
59.66
1.56,48
1.59,97
200 m liblikat
2.08,43
2.12,28
1.59,67
2.03,26
200 m kompleksi
2.12,56
2.16,54
4.15,84
4.21,46
400 m kompleksi
4.38,53
4.46,89

PÜSIGE LAINEL! 

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kõrgetasemelise ujumisvõistluse Eestisse toonud Zirk: iga aasta on eesmärk end ületada

Rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup sai Tartus Aura ujulas suurejoonelise lõppakordi. Võistluste säravamad tulemused ujusid välja MMi finalist Jan Cejka ja Pariisi olümpiamängude kuues naine Neza Klancar. 

Tartus toimunud üliõpilasmeistrivõistlustel püstitati Eesti juunioride rekordi

Täna toimusid Tartus Aura ujulas Eesti üliõpilasmeistrivõistlused. Võistluste kõige edukamaks ujujaks osutus Tartu Ülikooli esindav Karleen Kersa, teateujumises püstitas Ujumise Spordiklubi teatenelik uue Eesti juunioride rekordi. 20-aastane Kersa võidutses viiel individuaalsel distantsil. Säravaim tulemus sündis 50 m rinnuliujumises mille ta võitis ajaga 32.72 . See oli ka võistluspäeva kõige parem individuaalne sooritus.

Eesti ujumisparemikus kanda kinnitav Erik Mäesepp: unistused on paigas ja siht silme ees

Eesti keskmaa- ja distantsiujujate ladvikusse on viimase pooleteise aasta jooksul jätnud tugeva jälje maha Tartust pärit Erik Mäesepp. Nüüd jõudis 17-aastane ujumisäss uute verstapostideni ja tunnistab suures intervjuus PriitSwimile, et hing ihaldab veelgi enam.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla.