Otse põhisisu juurde

Rahvusvaheline Ujumisliit avalikustas esialgsed Tokyo olümpiamängude aegnormatiivid

Tokyo olümpiamängudeni on jäänud veidi rohkem kui kaks aastat ning sellel nädalal avalikustas Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) esialgsed mängude normatiivid. Kinnitatud normatiivid tehakse avalikuks detsembris seega võib tulla veel muutusi.

Eesti ujujatel tuleb A-normatiivide saavutamiseks teha palju tööd ning on ka suur tõenäosus, et Tokyosse pääsevad eestlased kvoodialusel (üks mees- ja naisujuja) ehk tänu FINA wildcardile, et iga riik oleks esindatud.

Olümpiale pääsemise järjekord:

1) Kõik A-normatiivi täitnud ujujad*
2) Teateujumise võistkonda kuuluvad ujujad
3) Kvoodialusel võistlustele pääsevad ujujad
4) Olümpiale kutsutud ujujad, kes on täitnud B-normatiivi

*Paljudes riikides toimuvad olümpia katsevõistlused kuna A-normatiivi täitnud ujujaid on väga palju. Igal distantsil saab ühest riigist osaleda kaks ujujat eeldusel, et mõlemal on täidetud A-normatiiv. 

Igas teateujumises pääseb olümpiamängudele 16 riiki. Järgmise aasta MM-il 12. hulka pääsenud riigid pääsevad Tokyosse automaatselt. Ülejäänud neli kohta kuuluvad kõige kiiremat aega näidanud riikide esindustele. Rio olümpiamängud näitasid, et B-normatiiviga pääsesid võistlustele vaid 1-2 ujujat ning tuleb ujuda praktiliselt A-normatiiv välja, et kutse pälvida.

FINA avalikustatud normatiivid ei ole kivisse raiutud kuna nad vaatavad ära suvised Euroopa meistrivõistlused ning Pan-Ameerika mängude tulemused ja teevad vastavad korrektiivid kui selleks on vajadust. Olümpiamängude normatiivide täitmise tähtaeg algab 2019. aasta 1. märtsist. Homme Ujumisblogis pikem analüüs kellel Eesti ujujatest on parimad väljavaated pääseda Tokyo olümpiamängudele.

Tokyo OM-i esialgsed normatiivid:

MEHED

NAISED
A-normatiiv
B-normatiiv
Tokyo OM 2020
A-normatiiv
B-normatiiv
22.01
22.67
50 m vabalt
24.77
25.51
48.57
50.03
100 m vabalt
54.38
56.01
1.47,02
1.50,23
200 m vabalt
1.57,28
2.00,80
3.46,78
3.53,58
400 m vabalt
4.07,90
4.15,34
7.54,31
8.08,54
800 m vabalt
8.33,36
8.48,76
15.00,99
15.28,02
1500 m vabalt
16.32,04
17.01,80
53.85
55.47
100 m selili
1.00,25
1.02,06
1.57,50
2.01,03
200 m selili
2.10,39
2.14,30
59.93
1.01,73
100 m rinnuli
1.07,07
1.09,08
2.10,35
2.14,26
200 m rinnuli
2.25,52
2.29,89
51.96
53.52
100 m liblikat
57.92
59.66
1.56,48
1.59,97
200 m liblikat
2.08,43
2.12,28
1.59,67
2.03,26
200 m kompleksi
2.12,56
2.16,54
4.15,84
4.21,46
400 m kompleksi
4.38,53
4.46,89

PÜSIGE LAINEL! 

POPULAARSED POSTITUSED

Kregor Zirk ja teised maailma tipud võitsid kohtu kaudu 4,6 miljonit dollarit

Rahvusvaheline Ujumisliit (AQUA) on mitu aastat käinud kohtuteed maailma tippujujatega, keda esindavad olümpiavõitjad Katinka Hosszu ja Tom Shields. Nüüd on kaks osapoolt jõudnud kokkuleppele, mis tähendab, et AQUA maksab tippujujatele 4,6 miljon dollarit.

Noorte olümpiamängud 2026: Kuidas kvalifitseeruda? Kes osalevad eestlastest?

2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.

LÄHEB PÕNEVAKS! Pariisi olümpiahõbe ja maailmameister liitus "dopingumängudega"

Enhanced Games ehk rahvakeeli "dopingumängud", kus tohib kasutada sooritust parandavaid aineid ning täispikka ujumistrikood on enda ridadesse meelitanud Pariisi olümpiamängude hõbemedalisti ja maailmameistri Ben Proudi.

TOP 5: Augustikuu kõige loetumad PriitSwim artiklid

Suvi möödus sama kiiresti nagu 50 meetri sprint ja ujujad on hoogu kogumas peagi algavaks lühiraja hooajaks. Enne veel vaatame tagasi augustikuu kõige populaarsematele PriitSwim artiklitele, kus kahte kõige loetumat uudist jäi lahutama vaid kolm lugejat.

Kuidas Henri Drell on enda teadmata geenius ja mida saavad Eesti ujujad temalt õppida?

Korvpalli Euroopa meistrivõistlustel algas play-off , kuhu eestlastel napilt asja ei olnud. Pärast Eesti koondise kaotust Portugalile on kõik suuremad meediaväljaanded kirjutanud kommentaare ja arvamusi kossutiimist ning eriti on hambusse jäänud Henri Drell. Tegelikult on Drelli näol tegemist geeniusega ning ka Eesti ujujad saavad temalt palju õppida.