Otse põhisisu juurde

Rahvusvaheline Ujumisliit avalikustas esialgsed Tokyo olümpiamängude aegnormatiivid

Tokyo olümpiamängudeni on jäänud veidi rohkem kui kaks aastat ning sellel nädalal avalikustas Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) esialgsed mängude normatiivid. Kinnitatud normatiivid tehakse avalikuks detsembris seega võib tulla veel muutusi.

Eesti ujujatel tuleb A-normatiivide saavutamiseks teha palju tööd ning on ka suur tõenäosus, et Tokyosse pääsevad eestlased kvoodialusel (üks mees- ja naisujuja) ehk tänu FINA wildcardile, et iga riik oleks esindatud.

Olümpiale pääsemise järjekord:

1) Kõik A-normatiivi täitnud ujujad*
2) Teateujumise võistkonda kuuluvad ujujad
3) Kvoodialusel võistlustele pääsevad ujujad
4) Olümpiale kutsutud ujujad, kes on täitnud B-normatiivi

*Paljudes riikides toimuvad olümpia katsevõistlused kuna A-normatiivi täitnud ujujaid on väga palju. Igal distantsil saab ühest riigist osaleda kaks ujujat eeldusel, et mõlemal on täidetud A-normatiiv. 

Igas teateujumises pääseb olümpiamängudele 16 riiki. Järgmise aasta MM-il 12. hulka pääsenud riigid pääsevad Tokyosse automaatselt. Ülejäänud neli kohta kuuluvad kõige kiiremat aega näidanud riikide esindustele. Rio olümpiamängud näitasid, et B-normatiiviga pääsesid võistlustele vaid 1-2 ujujat ning tuleb ujuda praktiliselt A-normatiiv välja, et kutse pälvida.

FINA avalikustatud normatiivid ei ole kivisse raiutud kuna nad vaatavad ära suvised Euroopa meistrivõistlused ning Pan-Ameerika mängude tulemused ja teevad vastavad korrektiivid kui selleks on vajadust. Olümpiamängude normatiivide täitmise tähtaeg algab 2019. aasta 1. märtsist. Homme Ujumisblogis pikem analüüs kellel Eesti ujujatest on parimad väljavaated pääseda Tokyo olümpiamängudele.

Tokyo OM-i esialgsed normatiivid:

MEHED

NAISED
A-normatiiv
B-normatiiv
Tokyo OM 2020
A-normatiiv
B-normatiiv
22.01
22.67
50 m vabalt
24.77
25.51
48.57
50.03
100 m vabalt
54.38
56.01
1.47,02
1.50,23
200 m vabalt
1.57,28
2.00,80
3.46,78
3.53,58
400 m vabalt
4.07,90
4.15,34
7.54,31
8.08,54
800 m vabalt
8.33,36
8.48,76
15.00,99
15.28,02
1500 m vabalt
16.32,04
17.01,80
53.85
55.47
100 m selili
1.00,25
1.02,06
1.57,50
2.01,03
200 m selili
2.10,39
2.14,30
59.93
1.01,73
100 m rinnuli
1.07,07
1.09,08
2.10,35
2.14,26
200 m rinnuli
2.25,52
2.29,89
51.96
53.52
100 m liblikat
57.92
59.66
1.56,48
1.59,97
200 m liblikat
2.08,43
2.12,28
1.59,67
2.03,26
200 m kompleksi
2.12,56
2.16,54
4.15,84
4.21,46
400 m kompleksi
4.38,53
4.46,89

PÜSIGE LAINEL! 

POPULAARSED POSTITUSED

UJUMISTÄHED 2025: Jäärats ja Kivirand olid noorte konkurentsis klass omaette

Aasta 2025 on tegemas enda viimaseid tõmbeid ja kuni aasta lõpuni teeb PriitSwim erinevaid aastat kokkuvõtvaid meenutusi. Kui panna ritta kuni 14-aastaste Eesti ujujate pingerea, siis kõige eredamalt säravad Emily-Pärli Jäärats ja Richard Kivirand. 

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

18-aastane Ungari ujuja sai hakkama fenomenaalse esitusega

Tänavu 18-aastaseks saanud Ungari ujuja Kristof Milak ujus riigi meistrivõistlustel suurepärase tulemuse 200 meetri liblikujumises. Viimati näidati nii kiiret tulemust aastal 2009 mille autoriks oli Michael Phelps.  Milak läbis 200 m liblikat ajaga 1.52,71 , mis on viimase üheksa aasta parim tulemus sel distantsil. Viimati ujuti sellest ajast kiiremini 2009. aasta Rooma MM-il kui Phelps ujus maailmarekordiks 1.51,51.