Otse põhisisu juurde

SKANDAAL JÄTKUB: Ujumisliit aktsepteerib valetamist ja vassimist

Viimastel nädalatel on ujumisringkonnas laineid löömas juhtum kus detsembris toimunud Eesti lühiraja meistrivõistlustel startis Tartu Ujumisklubi (TUK) noorujuja teateujumises kahel korral - noorte ja täiskasvanute võistkonnas. 

Antud teguviis aga ei ole kooskõlas mitmete reeglitega millest saad pikemalt lugeda pühapäeval Ujumisblogis ilmunud artiklist.  

Nüüd on pinnale kerkinud üpris palju fakte selle juhtumi kohta ning Ujumisblogi toob nüüd need kõik laiemale avalikkusele. Nimelt pärast teateujumise diskvalifitseerimist saatsid TUK treenerid Mihhail Krupnin ja Janno Jürgenson Rahvusvahelisele alaliidule (FINA) kirja kus selgitasid, mis oli juhtunud jne. Paraku kiri, mis saadeti FINA-le koosnes paljudest valedest ning õigust aeti taga valetades. 

Nimelt väitsid TUKi esindajad FINA-le, et Eesti lühiraja meistrivõistlustel toimusid teateujumised täiskasvanutele, juunioridele ja noortele eraldi. See on vale, teateujumises osalesid kõik võistkonnad segamini. TUKi esindajad väitsid ka, et võistluste peakohtunik (referii) oli lubanud ühel noorujujal teateujumises kahel korral startida - nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Võistluste referii sai juhtumist teada alles peale ujumist ning ei olnud enne starti sellisest vangerdusest teadlik. Samuti on TUKi esindajate poolt väidetud, et ühtegi protesti taolise juhtumi kohta Eesti meistrivõistlustel ei tehtud. Ka see on vale.

M. Krupnin tagaplaanil
Pärast Eesti meistrivõistlusi ähvardas TUK Eesti Ujumisliitu kohtuga kui nende võistkonna tulemused ei ennistata ning üsna kiirelt anti Ujumisliidu poolt survele järgi. Ka advokaatidele antud infos olid TUKi esindajad valetanud ning esitanud valet informatsiooni. Kogu loo teeb absurdseks asjaolu, et Mihhail Krupnin on Ujumisliidus kohtunikekogu esimees ning omab ka rahvusvahelist kategooriat. Tema peaks olema esimene inimene, kes teab neid protseduure, kuid enne teateujumisi ta võistluste referiilt midagi ei küsinud. Ta hoopis tõi teateujumise stardinimekirjad kohtunikelauale ning kui vastuvõttev inimene küsis, et kas üks ujuja tohib startida kahel korral, siis vastas kohtunikekogu esimees, aga miks ei või? (FINA reegel SW 10.13 ütleb: "Iga teatevõistkonna liige võib startida alal vaid ühe korra.")

Siinkohal on kaks võimalust: Kas Krupnin teadlikult manipuleeris teateujumise stardinimekirjadega või kohtunikekogu esimees ja rahvusvahelist kategooriat omav kohtunik lihtsalt ei tea reegleid. On milline variant on, aga valetades õigust taga ajades tekib tahes tahtmata küsimus, et kas selline mees peaks olema Eesti koondise vanemtreener? 

Karol Kovaneni juhitav Ujumisliit on samuti kahe suupoolega vett kopsu tõmmanud ning lubanud endale valetamist, vassimist, kuid õigust nemad taga ei aja. Vaatamata selgetele faktidele, et TUKi esindajad on valetanud ning manipuleerinud tõega, siis on Eesti Ujumisliidu juhatus otsustanud siiski mitte Tartu Ujumisklubi võistkonda diskvalifitseerida. Ujumisliidu jaoks ei ole rahvusvahelised reeglid nii tähtsad kui need reeglid mida järgiti võistlustel, selle toob põhjenduseks alaliit  miks TUKi võistkonda ei diskvalifitseerida.

Olgu, kui Ujumisliidu juhatusel ei olnud julgust enda otsust muuta, siis ei olnud. Kuid kas niigi väike Eesti ujumiskogukond peaks aktsepteerima fakti, et praegu vanemtreenerina ja kohtunikekogu esimehena tegutsev Mihhail Krupnin valetas, et taga ajada endale sobivat otsust? Kas Ujumisliidul ei ole silmad häbi täis, et neile valetatakse otse näkku, kuid istutakse käed rüppes ikka edasi? Kas valetamine on saanud kasvõi mingis vormis normaalsuseks? Taaskord, hea töö, tublid!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

EM PÄEVIK #5: Zirki risk, EMi lauslollused, Prantsusmaa pidu ja Salu olümpialootused

Eelviimane võistluspäev Pariisi ujumise EMil on lõpule jõudnud. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Kuna viienda päeva õhtul EM päevikut ei olnud, siis kahe päeva tähelepanekute märksõnadeks olid Zirki risk, EMi lauslollused, Prantsusmaa pidu ja Salu olümpialootused.

EM PÄEVIK #2: Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad, Marchandi hullus

Ujumise Euroopa meistrivõistlustel Pariisis on teine võistluspäev loojunud Eiffeli torni taha ning eestlastena tasub rõõmustada. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Teist päeva iseloomustas Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad ja Marchandi hullus. 

MEGASUUR EM EELVAADE: Medalit jahtivad Jefimova ja Zirk ning ennast tõestada tahtev Eesti koondis

Pariisi südalinnast linnulennult kümne kilomeetri kaugusel asuvas St. Denisi ujumiskompleksis selgitatakse alates esmaspäevast välja Euroopa parimad ujujad. Palju on kirjutatud, öeldud ja ennustatud Eesti koondise võimaluste üle peagi algaval tiitlivõistlusel. Eemaldame kõik vahu ja suitsu ning analüüsime, et mis olukorras on eestlased enne aasta kõige tähtsamat ujumisvõistlust.

Eesti ujumise tulevikulootus Alex Ahtiainen areneb suurte sammudega

Möödunud nädalavahetusel toimunud Põhjamaade noorte meistrivõistlustel tegi eestlastest parimad esitused 16-aastane Alex Ahtiainen. Ta võitis individuaalselt kuldmedali 100 m liblikujumises ning veel kolm pronksmedalit. Lisaks aitas ta Eesti koondise kolmel korral teateujumistes poodiumile naastes koju seitsme medaliga. "Jään oma esitustega väga rahule," tunnistas Ahtiainen. "Mul läks väga hästi võrreldes eelmise aasta võistlusega kuigi 100 m selili oleks tahtnud ujuda alla minuti."

10 erakordset fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustel

Esmaspäeval tehakse Pariisis St. Denisi basseinis algust 2026. aasta Euroopa meistrivõistlustega. Ühtlasi möödub tänavu 100 aastat, kui peeti esmakordselt ujumise EM. Selle puhul pühkis PriitSwim ajaloo ürikutelt tolmu maha ning kogus kokku 10 erakordset ja huvitavat fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustelt. 

JEMi PÄEVIK #5: Eesti lõpuspurt, déjà-vu, Venemaa jõudemonstratsioon ja "hea kogemus"

52. korda peetud Euroopa juunioride meistrivõistlused Münchenis on nüüd ajalukku kirjutatud. Uimaselt alustanud Eesti koondis sai viimastel päevadel sihiku paika ja tegi mitu ilusat lasku. Kokkuvõtva JEMi päeviku märksõnadeks on Eesti lõpuspurt, déjà-vu,  Venemaa jõudemonstratsioon ja  "hea kogemus"