Otse põhisisu juurde

13 päeva EM-ini: Kas Eesti naisujujad lõpetavad üheksa tiitlivõistlust järjest kestnud kurva seeria?

Euroopa meistrivõistluste alguseni on jäänud vähem kui kaks nädalat ning 20-liikmelisest Eesti koondisest astub võistlustulle kaheksa naisujujat. Pärast Triin Aljandi, Jane Trepi ja Annika Saarnaki karjääri lõppu on Eesti naisujujate tulemused tiitlivõistlustel olnud kehvad, kuid kas muutub see tänavu?

Eesti naisujujad ei ole tiitlivõistlustel eelujumistest edasi pääsenud juba üheksa tiitlivõistlust järjest ehk viis aastat. 

Kui meie naisujujad peaksid tänavu piirduma eelujumistega võib nende esitused lugeda ebaõnnestunuks kuna meie naisujujad on vaikselt mustast august välja roninud ning potentsiaalseid poolfinaliste on mitmeid. Alustame viimase kolme aasta Eesti parimast naisujujast Maria Romanjukist. Kuigi viimastel aastatel on Romanjuk Eesti rekordeid jõudsalt kohendanud, siis läbimurret tiitlivõistlustel pole veel tulnud. Peagi 22-aastaseks saav Romanjuk on jõudnud enda parimasse sportlasikka ning poolfinaali pääsemine peaks tema jaoks olema juba kohustuslik. 

Kaks aastat tagasi pääseti 50-100-200 meetri rinnuliujumises poolfinaali aegadega vastavalt 31.99/1.09,20/2.30,45. Romanjuk on enda isiklikud tippmargid 50- ja 100 m rinnuliujumises viinud 31.91 ja 1.08,81 peale. Seega poolfinaali hõngu on tunda kindlasti kahel alal ning miks mitte ka 200 m rinnuliujumises. Tunamullu jäi tema parimaks 24. koht, kuid loodetavasti suudab Romanjuk tänavu Eesti naisujujate kurva seeria lõpetada.

Kas Gold pääseb debüüdil kohe poolfinaali?

Koondise teine number naiste seas on kahtlemata Aleksa Gold, kes elab ja treenib igapäevaselt Kanadas. Ta on tänavusel hooajal ujunud Eesti rekordi 200 m seliliujumises (2.14,42) ja ujunud sama pikal vabaltujumise distantsil kõigi aegade teise tulemuse 2.01,67. Ka lühematel kroolidistantsidel on ta Eesti esinumber. Kuigi Gold esindab Eestit alles esimest korda, siis väljavaated poolfinaali pääsemiseks ei ole 18-aastasel ujujal kehvad.

Kaks aastat tagasi viis 200 m seliliujumises poolfinaali aeg 2.13,77 ja kroolidistantsil 2.00,78. Kui Goldi ettevalmistus on täkkesse läinud, siis võib nooruke ujuja teha enda esimesel tiitlivõistlusel vägeva esituse. Silmapiiril on ka Elina Partõka 200 m vabaltujumise Eesti rekord 2.00,64, kuid tiitlivõistlustel loevad eelkõige kohad. 

Omad võimalused on ka Kertu Ly Alnekul kellel tuleb lisaks välismaistele konkurentidele rinda pista ka Goldiga. Kaks aastat tagasi Londonis viis 100 m vabaltujumises poolfinaali aeg 55.70, kuid tänavu tuleb näidata ilmselt veelgi kiiremat tulemust. Alneku tippmark sellel alal on 56.54, mis ujutud märtsikuus. Samuti saame näha kas Alnekust saab viies Eesti naisujuja, kes ujub 50 m vabalt alla 26-sekundi. Kaks aastat tagasi tegi 18-aastane ujuja enda täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi just EM-il kus saavutas 59. koha. 

Euroopa pika raja meistrivõistlustel pääsesid naisujujad viimati eelujumistest edasi kuus aastat tagasi ning toona võitis Triin Aljand ka 50 m liblikujumises hõbemedali. Eesti koondise ridades on Šotimaal Glasgow's toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel veel vette hüppamas Margaret Markvardt, Sigrid Sepp, Maria Harutjunjan, Kertu Kaare ja Gerda Pak

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.