Otse põhisisu juurde

EELVAADE: Euroopa juunioride meistrivõistlustel osaleb 12-liikmeline Eesti koondis

Homme algavad Soomes Helsingis viis päeva kestvad Euroopa juunioride meistrivõistlused ning tänavu osaleb võistlustel 12-liikmeline Eesti koondis. Koondise liidriteks on Kertu Kaare ja Joonas Niine.

Eesti on Euroopa juunioride meistrivõistlustel pääsenud finaali viimasel viiel aastal ning viimasel kahel aastal on Eesti tänu Kregor Zirgile võitnud kaks pronksmedalit. 

Tänavu on juunioride koondisel ees ootamas raske ülesanne lahti muukida finaaliuks ning võimatu ei ole ka must stsenaarium, et ükski eestlane ei pääse isegi poolfinaali. Naiste liidriks on Kertu Kaare, kes eelmisel suvel 50 meetrit vabalt läbis ajaga 26.24 ning ujus Eesti juunioride tippmargi. Enda isikliku rekordiga oleks Kaare mullu endast kaks aastat vanemate tüdrukutega võisteldes pääsenud poolfinaali ja saavutanud seal 14. koha. Seega ootused tänavu on kõrgel, kuid neidude tase on samuti väga kõrgeks krutitud.

Hetkel on Kaare enda põhialal stardinimekirjas paremuselt 21. positsioonil. Finaali pääsemiseks tuleb tänavu ilmselt ujuda alla 26-sekundi, kuid pääs poolfinaali ehk 16 parema sekka on Kaarele jõukohane. Lisaks stardib eestlanna veel 50 m selili- ja 100 m vabaltujumises. 

Eelmisel aastal enda läbimurde hooaja teinud Joonas Niine pääses mullu poolfinaali 50- ja 100 m rinnuliujumises saavutades vastavalt 13. ja 16. koha. Aastaga on ta mõlemal distantsil isiklikku rekordit parandanud vaid paar sajandikku ning pääs poolfinaali saab tänavu olema keerukas ülesanne. 50 m rinnuliujumises on Niine isiklikke rekordite (29.13) võrdluses alles 24. kohal ning pääsu eest poolfinaali peab ilmselt näitama aega alla 29-sekundi.

Omad võimalused poolfinaali pääseda on Niinel ka 100 m rinnuliujumises kus ta on üles antud paremuselt 23. ajaga. Poolfinaali pääsemiseks tuleks tal murda esmakordselt 1.04 piir ning parandada jõudsalt isiklikku rekordit. Euroopa juunioride meistrivõistlused toimusid viimati Helsingis 2010. aastal ning toona saavutati kaks poolfinaalkohta.

Eesti juunioride koondis: Kertu Kaare, Sandra Maanurm, Laura Kalvet, Laura-Liis Valdmaa, Helena Heinlo, Ilona Maide, Janter Suun, Joonas Niine, Maksim Gumenjuk, Alex Ahtiainen, Mark Sovtsa, Martin Piilberg. 

Võistluste stardinimekirja leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

UJUMISTÄHED 2025: Jäärats ja Kivirand olid noorte konkurentsis klass omaette

Aasta 2025 on tegemas enda viimaseid tõmbeid ja kuni aasta lõpuni teeb PriitSwim erinevaid aastat kokkuvõtvaid meenutusi. Kui panna ritta kuni 14-aastaste Eesti ujujate pingerea, siis kõige eredamalt säravad Emily-Pärli Jäärats ja Richard Kivirand. 

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

18-aastane Ungari ujuja sai hakkama fenomenaalse esitusega

Tänavu 18-aastaseks saanud Ungari ujuja Kristof Milak ujus riigi meistrivõistlustel suurepärase tulemuse 200 meetri liblikujumises. Viimati näidati nii kiiret tulemust aastal 2009 mille autoriks oli Michael Phelps.  Milak läbis 200 m liblikat ajaga 1.52,71 , mis on viimase üheksa aasta parim tulemus sel distantsil. Viimati ujuti sellest ajast kiiremini 2009. aasta Rooma MM-il kui Phelps ujus maailmarekordiks 1.51,51.