Aastal 2010 keelustati kummi- ehk imetrikood ning sellest ajast alates võivad mehed võistlustel ujuda pükstega, mis on puusadest põlvini ja naised trikooga, mis ulatuvad põlvini. Mõistagi enam kummi materjalist võistlusvarustust kasutada ei tohi ning kõik tooted peavad olema tekstiilipõhised.
2009. aasta MM-il ujuti uskumatuna näivad 43 maailmarekordit ja rekordid langesid peaaegu kõikides ujumistes. Ka mitmed tänaseni püsivad Eesti rekordid on ujutud just selle aasta MM-il.
Heidame nüüd pilgu imetrikoodega ujutud maailmarekorditele ja analüüsime kui kaua võivad viis meeste vabaltujumise ilmarekordit veel püsida. Tegemist on kaheosalise artikli I osaga, II osa saate lugeda juba homme kui vaatluse all on Michael Phelpsi, Aaron Piersoli ja naiste imetrikoodega ujutud maailmarekordid.
Meeste 50- ja 100 m vabalt
Brasiiliane Cesar Cielo hoiab enda käes 50- ja 100 m vabaltujumise maailmarekordeid juba aastast 2009. Rooma MM-il läbis ta 100 m vabalt ajaga 46.91, mis on üks võimas rekord. Siiski on hakatud Cielo maailmarekordile vaikselt lähemale jõudma. Austraalia äss Cameron McEvoy sai aastal 2016 kirja aja 47.04, kuid on pärast seda olnud sel distantsil väga kahvatu. Kõige tõenäolisemaks rekordipurustajaks peetakse ameeriklast Caeleb Dresselit, kes mullu MM-il ujus 47.17 ning on alles 22-aastane. Kahtlemata on Cielo rekord ohus järgmise aasta MM-il ja kahe aasta pärast Tokyos.
50 m vabaltujumise ilmarekordi ujus Cielo aga 18. detsembril 2009 ehk mõned päevad enne imetrikoode keelustamist kui sai kirja ajaks 20.94. Äsja lõppenud Euroopa meistrivõistlustel ujus britt Ben Proud kõigi aegade kiireima aja, mis ujutud peale Cielo maailmarekordit saades EM-i poolfinaalis kirja 21.11. Kui lisada siia juurde Dresseli eelmise aasta MM-i võidutulemus (21.15) ning veel brasiiliane Bruno Fratus (21.27), siis ei oleks üllatav kui Cielo jääb varsti ka sellest maailmarekordist ilma.
Meeste 200- ja 400 m vabalt
Meeste 200- ja 400 m vabaltujumise maailmarekordimees sakslane Paul Biedermann on ilmselt ujuja, kes võitis tänu imetrikoodele kõige rohkem ning on pärast nende keelustamist teinud mitu sammu karjääriredelil allapoole. Rooma MM-il ujus ta 200 m vabalt ajaga 1.42,00 ning alistas sellega Michael Phelpsile kuulunud tippmargi. Phelpsi treener sõnas pärast seda ujumist nii: "Mul võttis viis aastat, et Michael saada 1.46 pealt 1.42 peale ja Biedermann tegi seda 11 kuuga. See on imeline sooritus. Tahaksin ka teada kuidas nii teha." Tegemist on ühe kõige raskemini löödava rekordiga, sest viimase viie aasta jooksul on kõige kiirem tulemus maailmas olnud vaid 1.44,39. Seega praegused tippujujad kaotavad maailmarekordile kalendriga ning rekordi alistamist tuleb veel kaua oodata.
Biedermann ületas legendaarse rekordi ka 400 m vabaltujumises kui alistas Ian Thorpe nimel oleva tippmargi saades ajaks 3.40,07. Stsenaarium on sama, mis poole lühemal maal. Sakslane ujub ülivõimsa maailmarekordi ja pärast seda pole ta ise jõudnud endisele tasemele. Siiski rekord oli õhus 2012. aasta olümpial kui hiinlane Sun Yang jäi tippmargist 0,07 sekundi kaugusele. Pärast seda on mitmel korral ujutud 3.41 sisse, kuid rekordit tõeliselt ohustatud ei ole. Jääme ootama esmakordset 3.40 alistamist ning arvatavasti järgmise viie aasta jooksul see juhtub.
Meeste 800 m vabalt
Kui meeste 200 m vabaltujumise maailmarekordit on järgneva viie kuni kümne aasta jooksul raske üle ujuda, siis 800 m vabaltujumise tippmark tundub olevat täielik kosmos. Roomas läbis hiinlane Lin Zhang distantsi ajaga 7.32,12. Pärast imetrikoode keelustamist on vaid Sun Yang suutnud ujuda alla 7.40 saades 2011. aastal ajaks 7.38,57 ehk rohkem kui kuue sekundi kaugusel rekordist. Isegi kõigi aegade teine tulemus on maailmarekordist enam kui kolm sekundit aeglasem. Seega 800 m vabaltujumise rekord võib rahus olla, sest lähiaastatel ei ole kellelgi asja tippmargi lähedale ja suure tõenäosusega ka järgmised 10 aastat püsib rekord kindlasti.
II osa saate lugeda juba homme kui vaatluse all on Michael Phelpsi,
Aaron Piersoli ja naiste imetrikoodega ujutud maailmarekordid.
PÜSIGE LAINEL!