Otse põhisisu juurde

10 huvitavat fakti EM-il startiva Eesti koondise kohta

Reedel algavad 34. korda toimuvad Euroopa meistrivõistlused ning eestlased on võistlustules 20-liikmelise koondisega. Mõned eestlastest on tiitlivõistlustel vanad kalad kuid mõned stardivad alles karjääri esimesel suuremal võistlusel.

Ujumisblogi toob Teieni nüüd 10 huvitavat fakti Euroopa meistrivõistlustel startiva Eesti koondise kohta:

1) EM koondise keskmine vanus on 20,8 aastat, mis on viimaste aastate noorim täiskasvanute tiitlivõistlustel. Koondise pesamuna on 15-aastane Kertu Kaare ning kõige kogenum Kaarest poole vanem Filipp Provorkov, kes on 30-aastane.

2) Eesti koondis teeb tänavu EM-il 63 individuaalset starti (kui kõik oma aladel starti lähevad). Kõige enam alasid on kavas Armin Evert Lellel, kes peaks vette hüppama seitsmel alal. Ühe stardi teevad Joshua Gold ja Filipp Provorkov. Individuaalsete startide arv võib ka suureneda kui keegi peaks eelujumistest edasi pääsema.

3) Kuigi koondises on 20 ujujat, siis pikaraja EM-il on individuaalselt eelujumistest edasi pääsenud vaid kaks sportlast - Ralf Tribuntsov (2016) ja Filipp Provorkov (2012).

4) Eesti koondise 20 liikmest treenivad Eestis igapäevaselt 12 ujujat, eestlased on tiitlivõistlusteks valmistunud veel Itaalias, USA-s, Türgis, Kanadas ja Austraalias.

5) Täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi teeb tänavu kaks meesujujat - Joshua Gold ja Marko-Matteus Langel ning naistest Kertu Kaare ja Aleksa Gold. Pikaraja EM-il stardib esmakordselt aga kaheksa ujujat.

6) Kõige rohkem sportlasi pääses EM-ile Garanti Spordiklubist, kes saatis Šotimaale kuus ujujat. Nendele järgneb nelja ujujaga Audentese Spordiklubi.

7) 63-st individuaalsest stardist on eestlased üles antud 400 meetri pikkusel (või pikemal) distantsil vaid kaks korda - Kregor Zirk (400 m vabalt) ja Armin Evert Lelle (400 m kompleksi).

8) Koondises on tunda ka põlvkondade vahetust, sest näiteks 2012. aasta EM-i koondisest kuulub tänavu sinimustvalge ridadesse ainult Filipp Provorkov ja Maria Harutjunjan.

9) Kui kõik eestlased stardivad enda individuaalsetel distantsidel, siis läbivad nad võistlusolukorras ühtekokku 7300 meetrit.

10) EM-il stardib tänavu 47 koondist ning Eesti koondis on suuruselt 10. kohal.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

UJUMISTÄHED 2025: Jäärats ja Kivirand olid noorte konkurentsis klass omaette

Aasta 2025 on tegemas enda viimaseid tõmbeid ja kuni aasta lõpuni teeb PriitSwim erinevaid aastat kokkuvõtvaid meenutusi. Kui panna ritta kuni 14-aastaste Eesti ujujate pingerea, siis kõige eredamalt säravad Emily-Pärli Jäärats ja Richard Kivirand. 

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

18-aastane Ungari ujuja sai hakkama fenomenaalse esitusega

Tänavu 18-aastaseks saanud Ungari ujuja Kristof Milak ujus riigi meistrivõistlustel suurepärase tulemuse 200 meetri liblikujumises. Viimati näidati nii kiiret tulemust aastal 2009 mille autoriks oli Michael Phelps.  Milak läbis 200 m liblikat ajaga 1.52,71 , mis on viimase üheksa aasta parim tulemus sel distantsil. Viimati ujuti sellest ajast kiiremini 2009. aasta Rooma MM-il kui Phelps ujus maailmarekordiks 1.51,51.