Tokyo olümpiamängudel teeb debüüdi kolm uut ujumisdistantsi ning üheks selleks on 4x100 meetri sega kombineeritud teateujumine kus ujub kaks meest ja naist. Ujumisliit on välja hõiganud, et nende ambitsioon on Eesti võistkonna kvalifitseerumine kahe aasta pärast toimuvale olümpiale.
Heidamegi nüüd pilgu peale kuidas üldse sel alal olümpiale pääseb ning kas Eesti koondis suudab esmakordselt pärast 1992. aastat pääseda olümpiale teateujumises.
Kvalifitseerumine olümpiamängudele teateujumises on väga lihtne. Järgmise aasta MM-il tuleb olla 12 parema võistkonna seas ning pilet on kätte võidetud. Lisaks pääseb olümpiale veel neli võistkonda ning seda aegade võrdluses. Ühesõnaga pääseb olümpiale teateujumises 16 võistkonda.
Potentsiaalsed teateneliku liikmed on Ralf Tribuntsov, Maria Romanjuk, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Kertu Ly Alnek, Aleksa Gold ja Martin Allikvee. Kuna Eestis ühtegi heal tasemel 100 m liblik naisujujat ei ole, siis peab seda ala ujuma Zirk või Zaitsev. Ülejäänud aladel saab mängida kas mehe või naise vahel. Kui liita kokku nende ujujate isiklikud rekordid, siis kõige parem teatenelik näeks välja koosseisus Tribuntsov-Romanjuk-Zirk-Gold ning isiklike rekordite kogusumma tuleks ajaga 3.52,75.
Augustikuu alguses toimunud EM-il oli Eesti koondis sel alal stardis koosseisus Tribuntsov-Romanjuk-Zaitsev-Alnek ning siis saadi ajaks 3.54,90. Seega varu praegusel tipptulemusel on kuhjaga. Kui võtta aluseks see aeg, siis viimase pooleteise aasta jooksul ujutud tulemustest paikneb Eesti maailma edetabelis alles 25. real. Kui võtta aluseks meie parima võimaliku teateujumise aja (3.52,75), siis see aeg paneks eestlased edetabeli 23. reale.
Eestlaste kahjuks räägib veel fakt, et mitmed ujumise suurriigid nagu Ungari, Prantsusmaa ja Brasiilia ei ole seda distantsi veel enda parimas koosseisus ujunud ning võib kindel olla, et järgmise aasta MM-il panevad kõik enda parimad esindused välja. Viimase pooleteise aasta jooksul on hetke 12. tulemus maailmas numbritega 3.48,26 ning järgmise aasta MM-il tuleb kindlasti ujuda 3.45-3.46-ga, et mahtuda 12 parema sekka. Seega tuleks praegust parimat aega eestlastel parandada 8-10 sekundiga, mis aastaga on siiski üpris võimatu.
Muidugi on võimalus olümpiale kvalifitseeruda veel ka 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel ning ka pisematel võistlustel, sest olümpianormide jaht läheb lahti 1. märtsil 2019, kuid suure tõenäosusega ujutakse järgmise aasta MM-il nii kõvad ajad ette ning pääs olümpiale eestlastel teateujumises siiski ainult teoreetiline. Loodetavasti seavad meie ujujad korraliku nurgakivi, et juba 2024. aasta olümpial Pariisis oleks reaalne eesmärk rünnata teateujumise kohti.
PÜSIGE LAINEL!