Otse põhisisu juurde

Eesti rekordi ujunud Zirk täitis Euroopa meistrivõistluste normi

Eesti rekordimees Kregor Zirk
Rootsis Stockholmis toimuval kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel püstitas eestlane Kregor Zirk võistluste teisel päeval uue Eesti rekordi 100 m liblikujumises. Lisaks täitis noormees ka Euroopa meistrivõistluste A-normatiivi.

Hommikul eelujumises näitas Kregor Zirk 100 m liblikujumises aega 54.14, millega ta pääses esimese ajaga B-finaali. Kõige tugevamast finaalist jäi 16-aastasel eestlasel puudu vaid üks sajandik.

Õhtul toimunud finaalis leidis Zirk aga lisakäigu ning läbis distantsi ajaga 53.23, mis tähistab ka uut Eesti rekordit 38 sajandikuga. Lisaks on tegemist ka uue Eesti noorte- ja juunioride rekordiga. Selle ajaga saavutas Zirk B-finaali võidu ning kokkuvõttes 9. koha. A-finaalis oleks aeg 53.23 andnud noormehele lausa neljanda koha. Võitjaks ujus ennast itaallane Piero Codin tulemusega 52.22.

Lisaks on aeg 53.23 sajandiku pealt sama Euroopa meistrivõistluste A-normiga, mis tähendab noormehele prii sõitu Londonisse maikuu keskel. 

Hommikune eelujumine: 25.66/28.48 = 54.14
Õhtune finaalujumine: 25.00/28.23 = 53.23
Endine Eesti rekord: 25.14/28.47 = 53.61

Võrreldes hommikust eelujumist ja finaali, siis suurim erinevus tuli esimese 50 m pealt. Hommikul eelujumises oli tema vaheajaks 25.66 ja õhtul 25.00. Lisaks kiiremale algusele suutis ta paremini vastu pidada ka teist poolt, tulles koju ajaga 28.23.

Olümpiamängude A-normatiivist 52.36, millest räägiti enne võistluste algust palju, jäi Zirk'il puudu 87 sajandikku. Kunagi varem ei ole Zirk alustanud 100 m liblikujumist nii kiirelt nagu täna rekordit ujudes. Tema head kerget kiirust tõestas ka eile püstitatud Eesti rekord 50 m liblikujumises. Samuti on noormehe teine 50 m läinud paremaks, sest sarnaselt esimesele poolele ei ole ta kunagi teist distantsi poolt nii kiiresti ujudes. Selle loogiline tulemus oligi uus Eesti rekord. Kõige enam tuleks parandada just teise 50 m kiirust, sest algkiirus on väga korralik. 

Homme ootab Zirki ees 200 m liblikujumine. Eesti rekord sel distantsil kuulub Osvald Nitski nimele ajaga 2.01.61. Kregori isiklik tippmark sellel distantsil on 2.03.42. Tänase seisuga on Euroopa MV A-normatiivi täitnud seitse ujujat - Zirk, Nitski, Ralf Tribuntsov, Martin Liivamägi, Martin Allikvee, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov.

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.