Otse põhisisu juurde

Karikavõistlustel taaskord probleem stardipukkidega

Aura ujula
Nädalavahetusel toimusid Tartus Eesti karikavõistlused kus taaskord oli probleem stardipukkidega. Nimelt starditi tavalistelt Aura ujula statsionaarsetelt stardipukkidelt kus puudus jalatugi, mida maailmas kasutatakse juba viimased seitse aastat. 

Võistluste viimasel päeval, 50 m rinnuliujumise võitnud Filipp Provorkov, tegi starti viiendalt rajalt kui järsku kostus kõva raks ning oli selge, et stardipukk oli katki läinud. Kohtunikud siiski võistlust alguses ei peatanud vaid lasti ülejäänutel rinnuliujujatel oma stardid ära teha, mis samas pani ohtu ujujate tervise.

Pärast 50 m rinnuliujumise lõppu toimus ligi 35-minutiline tehniline paus mille käigus vahetati ära stardipukk. Võistluste peakorraldaja oli Eesti Ujumisliit ning koha peal viis võistlust läbi Tartu Ujumisklubi. Mäletavasti novembri lõpus toimunud ujumisvõistlusel Tartus Aura ujulas kaotasid kaks noorujujat stardipukkide tõttu enda sõrmeotsad.

Eesti esisprinter Tess Grossmann oli väga pettunud võistluste lõppedes: "Ma olen väga pettunud, et ühele Eesti suurimale võistlusele ei suudeta isegi normaalseid pukke organiseerida." Teatavasti on tegemist olümpiahooajaga ning eriti sprindidistantsidel on jalatoega pukkide olemasolu äärmiselt tähtis. 

Eesti Ujumisliit eesotsas Karol Kovaneniga ei ole suutnud muretseda olümpiahooajaks korralikud stardipukid, mis vastaksid ujujate ootustele. Eesti karikavõistlustel oli kuulda suurt nurinat Eesti ujujate poolt, et starti peab tegema pukkidelt, mida kasutati viimati võistlusolukorras 2008 aastal. Ka Venemaalt tulnud külalisvõistlejad ei suutnud imestust tagasi hoida, et kas tõesti selliste pukkide pealt võistlus toimubki.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.