Otse põhisisu juurde

Karikavõistlustel taaskord probleem stardipukkidega

Aura ujula
Nädalavahetusel toimusid Tartus Eesti karikavõistlused kus taaskord oli probleem stardipukkidega. Nimelt starditi tavalistelt Aura ujula statsionaarsetelt stardipukkidelt kus puudus jalatugi, mida maailmas kasutatakse juba viimased seitse aastat. 

Võistluste viimasel päeval, 50 m rinnuliujumise võitnud Filipp Provorkov, tegi starti viiendalt rajalt kui järsku kostus kõva raks ning oli selge, et stardipukk oli katki läinud. Kohtunikud siiski võistlust alguses ei peatanud vaid lasti ülejäänutel rinnuliujujatel oma stardid ära teha, mis samas pani ohtu ujujate tervise.

Pärast 50 m rinnuliujumise lõppu toimus ligi 35-minutiline tehniline paus mille käigus vahetati ära stardipukk. Võistluste peakorraldaja oli Eesti Ujumisliit ning koha peal viis võistlust läbi Tartu Ujumisklubi. Mäletavasti novembri lõpus toimunud ujumisvõistlusel Tartus Aura ujulas kaotasid kaks noorujujat stardipukkide tõttu enda sõrmeotsad.

Eesti esisprinter Tess Grossmann oli väga pettunud võistluste lõppedes: "Ma olen väga pettunud, et ühele Eesti suurimale võistlusele ei suudeta isegi normaalseid pukke organiseerida." Teatavasti on tegemist olümpiahooajaga ning eriti sprindidistantsidel on jalatoega pukkide olemasolu äärmiselt tähtis. 

Eesti Ujumisliit eesotsas Karol Kovaneniga ei ole suutnud muretseda olümpiahooajaks korralikud stardipukid, mis vastaksid ujujate ootustele. Eesti karikavõistlustel oli kuulda suurt nurinat Eesti ujujate poolt, et starti peab tegema pukkidelt, mida kasutati viimati võistlusolukorras 2008 aastal. Ka Venemaalt tulnud külalisvõistlejad ei suutnud imestust tagasi hoida, et kas tõesti selliste pukkide pealt võistlus toimubki.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

Riigieksami tõttu finaalist loobunud Kuulpak liigub sihikindlalt suurte saavutuste suunas

19-aastane Oliver Kuulpak tegi Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel suure arenguhüppe ning on nüüd ühe sammu kaugusel, et alistada karjääri esimene Eesti rekord. Intervjuus PriitSwimile selgitas ta edu tugitalasid, analüüsis uueks tasemetõusuks vajaminevaid elemente ning miks ta loobus Vilniuses 200 meetri kompleksujumise finaalist.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov. 

Inglismaal treeninguid nautiv Denissov: mulle meeldib, et on selge plaan ja eesmärgid

Inglismaal Plymouthi kolledžis õppiv ja treeniv Aleksei Denissov on enda teisel hooajal Ühendkuningriigis saavutanud uue enesekindluse ning tõusnud Eesti juunioride koondise üheks liidriks. Intervjuus PriitSwimile avab Denissov uue tasemetõusu taga olevaid põhjuseid ja fookust juunioride EMi eel.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.