Otse põhisisu juurde

Karikavõistlustel taaskord probleem stardipukkidega

Aura ujula
Nädalavahetusel toimusid Tartus Eesti karikavõistlused kus taaskord oli probleem stardipukkidega. Nimelt starditi tavalistelt Aura ujula statsionaarsetelt stardipukkidelt kus puudus jalatugi, mida maailmas kasutatakse juba viimased seitse aastat. 

Võistluste viimasel päeval, 50 m rinnuliujumise võitnud Filipp Provorkov, tegi starti viiendalt rajalt kui järsku kostus kõva raks ning oli selge, et stardipukk oli katki läinud. Kohtunikud siiski võistlust alguses ei peatanud vaid lasti ülejäänutel rinnuliujujatel oma stardid ära teha, mis samas pani ohtu ujujate tervise.

Pärast 50 m rinnuliujumise lõppu toimus ligi 35-minutiline tehniline paus mille käigus vahetati ära stardipukk. Võistluste peakorraldaja oli Eesti Ujumisliit ning koha peal viis võistlust läbi Tartu Ujumisklubi. Mäletavasti novembri lõpus toimunud ujumisvõistlusel Tartus Aura ujulas kaotasid kaks noorujujat stardipukkide tõttu enda sõrmeotsad.

Eesti esisprinter Tess Grossmann oli väga pettunud võistluste lõppedes: "Ma olen väga pettunud, et ühele Eesti suurimale võistlusele ei suudeta isegi normaalseid pukke organiseerida." Teatavasti on tegemist olümpiahooajaga ning eriti sprindidistantsidel on jalatoega pukkide olemasolu äärmiselt tähtis. 

Eesti Ujumisliit eesotsas Karol Kovaneniga ei ole suutnud muretseda olümpiahooajaks korralikud stardipukid, mis vastaksid ujujate ootustele. Eesti karikavõistlustel oli kuulda suurt nurinat Eesti ujujate poolt, et starti peab tegema pukkidelt, mida kasutati viimati võistlusolukorras 2008 aastal. Ka Venemaalt tulnud külalisvõistlejad ei suutnud imestust tagasi hoida, et kas tõesti selliste pukkide pealt võistlus toimubki.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartus toimunud üliõpilasmeistrivõistlustel püstitati Eesti juunioride rekordi

Täna toimusid Tartus Aura ujulas Eesti üliõpilasmeistrivõistlused. Võistluste kõige edukamaks ujujaks osutus Tartu Ülikooli esindav Karleen Kersa, teateujumises püstitas Ujumise Spordiklubi teatenelik uue Eesti juunioride rekordi. 20-aastane Kersa võidutses viiel individuaalsel distantsil. Säravaim tulemus sündis 50 m rinnuliujumises mille ta võitis ajaga 32.72 . See oli ka võistluspäeva kõige parem individuaalne sooritus.

Kõrgetasemelise ujumisvõistluse Eestisse toonud Zirk: iga aasta on eesmärk end ületada

Rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup sai Tartus Aura ujulas suurejoonelise lõppakordi. Võistluste säravamad tulemused ujusid välja MMi finalist Jan Cejka ja Pariisi olümpiamängude kuues naine Neza Klancar. 

Eesti ujumisparemikus kanda kinnitav Erik Mäesepp: unistused on paigas ja siht silme ees

Eesti keskmaa- ja distantsiujujate ladvikusse on viimase pooleteise aasta jooksul jätnud tugeva jälje maha Tartust pärit Erik Mäesepp. Nüüd jõudis 17-aastane ujumisäss uute verstapostideni ja tunnistab suures intervjuus PriitSwimile, et hing ihaldab veelgi enam.

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

12 Eesti ujujat pääses Põhjamaade meistrivõistluste teisel päeval finaali

Teise võistluspäeva eelujumises Põhjamaade meistrivõistlustel Taanis Koldingis on lõppenud. Pärast eilset avapäeva kui Eesti koondis võitis ühtekokku viis medalit, pääsesid täna finaalidesse 12 koondislast.  Eile kaks Eesti rekordit ujunud Kregor Zirgil oli rahulik hommikupoolik. Enda põhialal - 100 m liblikujumises - pääses ta kindlalt eelujumiste teise ajaga 53.21 õhtusesse finaali. Tema nimel olev rahvusrekord on 51.60 ja püstitatud samal võistlusel aasta tagasi.