Otse põhisisu juurde

Karikavõistlustel taaskord probleem stardipukkidega

Aura ujula
Nädalavahetusel toimusid Tartus Eesti karikavõistlused kus taaskord oli probleem stardipukkidega. Nimelt starditi tavalistelt Aura ujula statsionaarsetelt stardipukkidelt kus puudus jalatugi, mida maailmas kasutatakse juba viimased seitse aastat. 

Võistluste viimasel päeval, 50 m rinnuliujumise võitnud Filipp Provorkov, tegi starti viiendalt rajalt kui järsku kostus kõva raks ning oli selge, et stardipukk oli katki läinud. Kohtunikud siiski võistlust alguses ei peatanud vaid lasti ülejäänutel rinnuliujujatel oma stardid ära teha, mis samas pani ohtu ujujate tervise.

Pärast 50 m rinnuliujumise lõppu toimus ligi 35-minutiline tehniline paus mille käigus vahetati ära stardipukk. Võistluste peakorraldaja oli Eesti Ujumisliit ning koha peal viis võistlust läbi Tartu Ujumisklubi. Mäletavasti novembri lõpus toimunud ujumisvõistlusel Tartus Aura ujulas kaotasid kaks noorujujat stardipukkide tõttu enda sõrmeotsad.

Eesti esisprinter Tess Grossmann oli väga pettunud võistluste lõppedes: "Ma olen väga pettunud, et ühele Eesti suurimale võistlusele ei suudeta isegi normaalseid pukke organiseerida." Teatavasti on tegemist olümpiahooajaga ning eriti sprindidistantsidel on jalatoega pukkide olemasolu äärmiselt tähtis. 

Eesti Ujumisliit eesotsas Karol Kovaneniga ei ole suutnud muretseda olümpiahooajaks korralikud stardipukid, mis vastaksid ujujate ootustele. Eesti karikavõistlustel oli kuulda suurt nurinat Eesti ujujate poolt, et starti peab tegema pukkidelt, mida kasutati viimati võistlusolukorras 2008 aastal. Ka Venemaalt tulnud külalisvõistlejad ei suutnud imestust tagasi hoida, et kas tõesti selliste pukkide pealt võistlus toimubki.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

UJUMISTÄHED 2025: Jäärats ja Kivirand olid noorte konkurentsis klass omaette

Aasta 2025 on tegemas enda viimaseid tõmbeid ja kuni aasta lõpuni teeb PriitSwim erinevaid aastat kokkuvõtvaid meenutusi. Kui panna ritta kuni 14-aastaste Eesti ujujate pingerea, siis kõige eredamalt säravad Emily-Pärli Jäärats ja Richard Kivirand. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Eesti meistrivõistluste kõige edukamad ujujad läbi aegade

2025. aastal toimuvad Eesti ujumise meistrivõistlused 106. korda ning enam kui sajandi jooksul on ujujad võistelnud väga erinevates tingimustes. Üks, mis on aastate jooksul jäänud samaks, on võitjale välja antav Eesti meistri staatus.

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti.