Otse põhisisu juurde

Seitse viisi kuidas trennist ära pääseda

11-kordne OM medalist Ryan Lochte
Ujujad on väga andekad inimesed muidugi. Kuid ujujad on andekad ka väljaspool basseini. Näiteks välja mõeldes vabandusi, kuidas trennist pääseda või viilida. Lõputult ei saa kasutada ühte vabandust ja seega tulebki alatasa mõelda uusi vabandusi. Kuid ujujatel tuleb varrukast 100 vabandust korraga kui on selleks vajadus.

On olemas igausuguseid vabandusi: Alates „mul kõht valutab“ kuni „Ma tulin just juuksurist ja juuksed ei tohi 48h märjaks saada.“ Toon nüüd teieni 7 populaarset vabandust, mida kasutatakse üsna tihti, et trennist mööda viilida. Treenerid kindlasti suudavad end samastuda nende probleemidega - kui ei suuda, siis on Teil tegemist väga tublide ja kohusetundlike sportlastega.

      1. Ma pidin...

Ujuja, kes jääb alatasa hiljaks (ning kui ta lõpuks kohale jõuab) tõmbab tagataskust kohe mitu vabandust. Ma olin koolis. Ma pidin emaga poodi minema. Ma pidin kodust läbi minema jne. Väga tüüpiline ning kindla peale minek, kui tahad usutavat vabandust. Samas kui räägid loo, et vastasid koolis kontrolltööd järele, siis mõtle asi hoolikalt läbi. Treener: „Mis ainet vastasid?“ Ujuja: „Eesti keelt vastasin.“ Treener: „Mis teema siis?“ Ujuja: „Noo kirjutasin kirjandit teemal tehnoloogia ning sellest olenes minu veerandi hinde!“ Ühesõnaga ole ettevalmistatud kui hakkad vabandust välja mõtlema.

       2. Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn on

Õhtul trenni minnes on pulss 200 lähedal, sest pead selgitama treenerile miks hommikul trennis ei käinud. Peas käivad läbi mitmed stsenaariumid ning proovid valida kõige usutavamat. Kuid valid ikkagi „Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn oli.“ Mis siis et oled samas trennis käinud juba 5 aastat. Teine raudpolt ja tuntud vabandus on „Ma ei kuulnud äratuskella.“
       
     
Michael Phelps
3. Minu prillid on katki

On ilmselt teaduslikult tõestatud, et kehastuda McGyveriks ja parandada prillid paari minutiga oleneb sellest kui motiveeritud sa oled trennis harjutust kaasa tegema. Kuid selle vabandusega pead ettevaatlik olema, sest treener võib tagavara prillid kuskilt ruumist välja võluda.
      '
      4. Ma pean vetsu minema

Mitte mingit probleemi pole minna vetsu enne trenni või siis kui treener esimest harjutust alles seletab. Kuid ilmselt kõige parem aeg on vetsu minemiseks siis, kui algab raske harjutus või kui ei raatsita ujuda lõdvestust. Muidugi paljude jaoks pole mingi probleem ka basseini teha oma häda.
      
      5. Mul on jala/hüppeliigese/kõrva/otsaesise kramp

Need on kõige jubedamad. Muidugi vahetevahel trennis tekib päriselt kramp, kuid tihti peale tekib ta näitlemise tagajärjel. Nüüd muidugi oleneb kui hea näitleja sa oled krampi teesklema. Kas sa saaksid selle eest Oscari või mitte? Muidugi on meist paljud kasutanud just seda vabandust, et saada endale paar lisaminutit puhkust või jätta pooleli (raske)põhiharjutus.
      
      6. Ma pean varem välja minema

Kurikuulus fraas treenerile „Ma pean varem välja minema.“ Iga treener on seda kuulnud vähemalt 23 korda. Küll on vabanduseks ma pean koduseid tööd tegema, pean õe väikest last hoidma, minu tädipoja tüdruku kassil on sünnipäev jne. On kahte sorti ujujaid: 1) Need kes mängivad „ma pean varem välja minema“ kaardi trenni alguses ja need kes kasutavad seda enne kõige raskema harjutuse algust.
        
      7. Ma olen väsinud/ma ei jaksa

See on fraas mida iga treener on enda karjääri jooksul kuulnud täpselt 10 763 korda, see fraas on ujujate üks lemmikumaid. Väga lihtne on õelda keset rasket harjutust, et ma ei jaksa või ma olen väsinud. Kuid, et saada parimaks tuleb seda vältida nii palju kui võimalik. Aga keda me petame me kõik oleme seda oma treenerile õelnud.

Muidugi ei kutsu ma kedagi neid vabandusi kasutama, kuid olgem ausad, vahetevahel vajame me kõik neid vabandusi ühel või teisel põhjusel.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov.