Otse põhisisu juurde

Seitse viisi kuidas trennist ära pääseda

11-kordne OM medalist Ryan Lochte
Ujujad on väga andekad inimesed muidugi. Kuid ujujad on andekad ka väljaspool basseini. Näiteks välja mõeldes vabandusi, kuidas trennist pääseda või viilida. Lõputult ei saa kasutada ühte vabandust ja seega tulebki alatasa mõelda uusi vabandusi. Kuid ujujatel tuleb varrukast 100 vabandust korraga kui on selleks vajadus.

On olemas igausuguseid vabandusi: Alates „mul kõht valutab“ kuni „Ma tulin just juuksurist ja juuksed ei tohi 48h märjaks saada.“ Toon nüüd teieni 7 populaarset vabandust, mida kasutatakse üsna tihti, et trennist mööda viilida. Treenerid kindlasti suudavad end samastuda nende probleemidega - kui ei suuda, siis on Teil tegemist väga tublide ja kohusetundlike sportlastega.

      1. Ma pidin...

Ujuja, kes jääb alatasa hiljaks (ning kui ta lõpuks kohale jõuab) tõmbab tagataskust kohe mitu vabandust. Ma olin koolis. Ma pidin emaga poodi minema. Ma pidin kodust läbi minema jne. Väga tüüpiline ning kindla peale minek, kui tahad usutavat vabandust. Samas kui räägid loo, et vastasid koolis kontrolltööd järele, siis mõtle asi hoolikalt läbi. Treener: „Mis ainet vastasid?“ Ujuja: „Eesti keelt vastasin.“ Treener: „Mis teema siis?“ Ujuja: „Noo kirjutasin kirjandit teemal tehnoloogia ning sellest olenes minu veerandi hinde!“ Ühesõnaga ole ettevalmistatud kui hakkad vabandust välja mõtlema.

       2. Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn on

Õhtul trenni minnes on pulss 200 lähedal, sest pead selgitama treenerile miks hommikul trennis ei käinud. Peas käivad läbi mitmed stsenaariumid ning proovid valida kõige usutavamat. Kuid valid ikkagi „Ma ei teadnud, et meil täna hommikul trenn oli.“ Mis siis et oled samas trennis käinud juba 5 aastat. Teine raudpolt ja tuntud vabandus on „Ma ei kuulnud äratuskella.“
       
     
Michael Phelps
3. Minu prillid on katki

On ilmselt teaduslikult tõestatud, et kehastuda McGyveriks ja parandada prillid paari minutiga oleneb sellest kui motiveeritud sa oled trennis harjutust kaasa tegema. Kuid selle vabandusega pead ettevaatlik olema, sest treener võib tagavara prillid kuskilt ruumist välja võluda.
      '
      4. Ma pean vetsu minema

Mitte mingit probleemi pole minna vetsu enne trenni või siis kui treener esimest harjutust alles seletab. Kuid ilmselt kõige parem aeg on vetsu minemiseks siis, kui algab raske harjutus või kui ei raatsita ujuda lõdvestust. Muidugi paljude jaoks pole mingi probleem ka basseini teha oma häda.
      
      5. Mul on jala/hüppeliigese/kõrva/otsaesise kramp

Need on kõige jubedamad. Muidugi vahetevahel trennis tekib päriselt kramp, kuid tihti peale tekib ta näitlemise tagajärjel. Nüüd muidugi oleneb kui hea näitleja sa oled krampi teesklema. Kas sa saaksid selle eest Oscari või mitte? Muidugi on meist paljud kasutanud just seda vabandust, et saada endale paar lisaminutit puhkust või jätta pooleli (raske)põhiharjutus.
      
      6. Ma pean varem välja minema

Kurikuulus fraas treenerile „Ma pean varem välja minema.“ Iga treener on seda kuulnud vähemalt 23 korda. Küll on vabanduseks ma pean koduseid tööd tegema, pean õe väikest last hoidma, minu tädipoja tüdruku kassil on sünnipäev jne. On kahte sorti ujujaid: 1) Need kes mängivad „ma pean varem välja minema“ kaardi trenni alguses ja need kes kasutavad seda enne kõige raskema harjutuse algust.
        
      7. Ma olen väsinud/ma ei jaksa

See on fraas mida iga treener on enda karjääri jooksul kuulnud täpselt 10 763 korda, see fraas on ujujate üks lemmikumaid. Väga lihtne on õelda keset rasket harjutust, et ma ei jaksa või ma olen väsinud. Kuid, et saada parimaks tuleb seda vältida nii palju kui võimalik. Aga keda me petame me kõik oleme seda oma treenerile õelnud.

Muidugi ei kutsu ma kedagi neid vabandusi kasutama, kuid olgem ausad, vahetevahel vajame me kõik neid vabandusi ühel või teisel põhjusel.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat.  Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

15-aastase Randväli Eesti rekordi kübaratrikk ja 30 minutit hiljem Jefimova maailma hooaja tippmark

Eesti ujujad näitasid laupäeval head minekut, sest kolmes erinevas Euroopa linnas pandi korralik märk maha. Palli pani veerema Ralf Tribuntsov ning hoogu lisasid Maari Randväli ja Eneli Jefimova. 

ÜLEVAADE: Jefimova kogub kiirust, kuldne Zirk, Tribuntsov ja Randväli purevad taas rekordeid

Laupäeval algas Londonis kolm päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus AP Race, millest võtavad osa ka Eesti parimad tippujujad. Esimese kahe päeva jooksul on juhtunud nii mõndagi - Eesti rekordid, kuldmedalid, hooaja tippmargid ning palju muud. 

EESTI REKORD: Tribuntsov ujus Eesti läbi aegade kiireima basseinipikkuse

Reedel algas Norras kõrgetasemeline ujumisvõistlus Bergen Swim Festival, kus eestlastest lööb kaasa Ralf Tribuntsov. Avapäeval ületas 30-aastane ujuja nelja aasta vanuse Eesti rekordi ning on ametlikult nüüd Eesti kiireim mees basseinis. 

6 hullu fakti Eneli Jefimova ajaloolisest 50 meetri rinnuliujumise rekordist

Iga lugupeetud spordisõber teab juba, et Eneli Jefimova alistas lõpuks 50 meetri rinnuliujumises 30-sekundi piiri ja viis rahvusrekordi 29,83-ni. Naiste rinnuli sprindi maagiline piir on nüüd pihuks ja põrmuks tehtud, kuid on veel kuus hullu fakti, mis uue rekordiga kaasas käib.