Otse põhisisu juurde

3 suurepärast medalivõitu eestlaste esituses tiitlivõistlustel

2012 EM-i 50m liblikujumise esikolmik
Pääsemine tiitlivõistlustel poolfinaali on suurepärane, pääsemine tiitlivõistlustel finaali on fantastiline, saavutada tiitlivõistlustel poodiumikoht on aga erakordne saavutus. Vaid käputäis eestlasi on astunud tiitlivõistlustel poodiumile. 

Individuaalselt kuldmedalini veel ükski eestlane tiitlivõistlustel küündinud ei ole, aga see eest on tehtud suurepäraseid ujumisi ning tihtipeale maitseb iga poodiumikoht meie väikesele rahvale kuldmedalina. Toon Teieni 3 suurepärast medalivõitu eestlaste esituses tiitlivõistlustel. 

Triin Aljand - Pikaraja EM-i hõbemedal 50 m liblikujumises

Aastal 2012 sai Triin Aljandist esimene ja seni ainus ujuja kes taasiseseisvunud Eestis võitnud pikaraja Euroopa meistrivõistlustel medali. Ungaris Debrecenis toimunud EM-il murdis Aljand ennast 50 m liblikujumises finaali, kus uue Eesti rekordiga 25.92 pälvis ta hõbemedali. Kuldmedali nimel käis kõva heitlus praegu sel distantsil maailmarekordit hoidva Sarah Sjöstromiga kellele eestlanna kaotas finišis vaid 28 sajandikuga. Aljandi jaoks oli tegu äärmiselt eduka võistlusega, sest 50 m vabaltujumises saavutas ta uue Eesti rekordiga 25.01 neljanda koha jäädes medalist vaid 8 sajandiku kaugusele. Aasta lõpus krooniti Aljand ka Eesti parimaks naissportlaseks ning seda teist aastat järjest.

Kaire Indrikson - Pikaraja EM-i pronksmedal 100 m seliliujumises

Kaire Indrikson
1977 aastal sai Kaire Indriksonist esimene Eesti naisujuja, kes individuaalselt võitnud Euroopa meistrivõistlustel medali. Selle saavutuseni jõudis ta Rootsis toimunud EM-il kui 100 m seliliujumises sai ta kaela pronksmedali ajaga 1.05,25. Kusjuures lõpetas Indrikson toona hooaja olles maailma edetabelis 8. kohal. Saavutuse teeb veelgi märkmisväärsemaks asjaolu, et toona oli Indrikson vaid 16-aastane. Võite vaid ette kujutuda, milline sensatsioon oleks kui praegu võidaks 16-aastane eestlane tiitlivõistlustel medali. Lisaks pronksmedalile saavutas Indrikson samal võistlusel veel hõbemedali Nõukogude Liidu koondisega tulles 4x100 m kombineeritud teateujumises hõbemedalile. Aasta lõpus tunnistati Indrikson enda vägitegude eest EM-il Eesti aasta naissportlaseks. 

Ivar Stukolkin - Olümpiamängude pronksmedal 400 m vabaltujumises

Eestlaste ilmselt kõige vägevam medalivõit pärineb Moskva olümpialt kui toona 19-aastane Ivar Stukolkin võitles endale 400 m vabaltujumises välja pronksmedali. Kuigi 4x200 m vabaltujumises krooniti ta ka olümpiavõitjaks Nõukogude Liidu koondisega, siis individuaalne autasu on sedavõrd märkmisväärsem. Tema sooritus Moskva OM-i finaalis oli nii tugev, et tema seal püstitatud 400 m vabaltujumise Eesti rekord 3.53,95 on nii tugev et püsib tänaseni rahvusrekordina olles sealjuures vanim kehtiv Eesti rekord. Aastatel 1979-1984 krooniti Stukolkin enda vägevate ujumiste eest ka Eesti aasta meesujujaks, kuid olümpiamängude individuaalne medal ületab kõik saavutused. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat.  Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

ÜLEVAADE: Jefimova kogub kiirust, kuldne Zirk, Tribuntsov ja Randväli purevad taas rekordeid

Laupäeval algas Londonis kolm päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus AP Race, millest võtavad osa ka Eesti parimad tippujujad. Esimese kahe päeva jooksul on juhtunud nii mõndagi - Eesti rekordid, kuldmedalid, hooaja tippmargid ning palju muud. 

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

10 moodust kuidas enda treener närvi ajada

Pooleldi lapsehoidja, pooleldi treener. Ujumistreenerid peavad hakkama saama kõigega mis nende suunas tuleb. Ujujad teevad vahetevahel treenerite elu tõeliseks põrguks ning suudavad nende närve tõeliselt proovile panna. Toon Teieni 10 erinevat moodust kuidas ujuja suudab enda treeneri närvi ajada. Neid tegevusi võiks muidugi vältida ning enda treenerile hoopis head meelt teha.

15-aastase Randväli Eesti rekordi kübaratrikk ja 30 minutit hiljem Jefimova maailma hooaja tippmark

Eesti ujujad näitasid laupäeval head minekut, sest kolmes erinevas Euroopa linnas pandi korralik märk maha. Palli pani veerema Ralf Tribuntsov ning hoogu lisasid Maari Randväli ja Eneli Jefimova.