Otse põhisisu juurde

6 Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva olümpial
Eesti rekordi püstitamine on iga pisikese ujumissõbra unistus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni 6 kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 37 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla 4-minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks kuskil ujuda. Olümpiamängudel naistel seda kavas ei ole, aga see eest on see kavas maailmameistrivõistlustel. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 m basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2016 aastal võideti sel distantsil kuldmedal alles ajaga 4.27,25.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kahest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla 5-minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Kompleksujumise rahvusrekord on aga nii kõva, et viimase 10 aasta jooksul ei ole selle rekordile jõutud lähemale kui ajaga 5.01,66.

Need kuus Eesti vanimat rahvusrekordit ootavad üle ujumist. Ainuke reaalne rekord, mis lähiajal võib langeda on Ivar Stukolkini 400 m vabaltujumise rekord. Kuid kuna Kregor Zirk suurtel tiitlivõistlustel seda distantsi ei uju, siis suurema ettevalmistuseta on seda rekordit väga keeruline üle ujuda. Aivi Kulla rekordid on hetkel Eesti naisujujatele puutumatus kauguses kuna Eesti pikamaaujumine on varjusurmas. 1980-ndatel läbiti päevas ligi 20-kilomeetrit ning tööd tehti kordades enam kui seda teevad praegused Eesti tippujujad. Aga on teada tuntud tõde, et kõik rekordid on löödavad kuid seda aega peame lihtsalt ootama. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kesküla juunioride EMi eel: Ujumisliidu toetus on minimaalne, aga teised on andnud palju tuge

Euroopa juunioride meistrivõistlusteks valmistuv Eesti parim meesjuunior Siim Kesküla loodab kolme nädala pärast algavatel tiitlivõistlustel olla elu parimas hoos. 18-aastane tartlane räägib, et vaatamata alaliidu minimaalsele toetusele on teda ümbritsev klubi, treeningkaaslased ja sponsorid andnud väga palju tuge. 

TOP 5: Maikuu kõige loetumad PriitSwim artiklid

Esimene suvekuu ongi kätte jõudnud ja see tähendab ühtlasi seda, et aasta esimene ujumise tiitlivõistlus on peagi ukse ees. Enne seda tuleb reastada maikuu viis kõige loetumat PriitSwim artiklit ja seekord napsab üllatuslikult esikoha väga populaarne uudis. 

ANALÜÜS | Kõvasti poleemikat tekitavad "dopingumängud" on ujumise arengule kasulik võistlus

Viimase kuu jooksul on ujutud kaks vinget maailmarekordit, aga põhiline jututeema maailma kõikides basseinides on olnud rahvakeeli "dopingumängud", mis inglise keeles kannab nime Enhanced Games , kus sportlased tohivad kasutada kõiki sooritust parandavaid aineid.  

18-aastane Kanada ujumistäht purustas maailmarekordi

Kanadas alanud riigi MM katsevõistlustel alustas kolmekordne olümpiavõitja Summer McIntosh mõõduvõttu suurepäraselt purustades 400 meetri vabaujumise maailmarekordi enam kui sekundiga.

IMELINE! Legendaarse Hosszu maailmarekordi kustutanud McIntosh jõudis haruldase saavutuseni

Kanadas Victorias jätkuvatel riigi katsevõistlustel, kus selgitatakse välja MM koondis, alistas 18-aastane ujumistäht Summer McIntosh 10 aastat püsinud maailmarekordi.