Otse põhisisu juurde

6 Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva olümpial
Eesti rekordi püstitamine on iga pisikese ujumissõbra unistus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat. 

Toon Teieni 6 kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

400 m vabalt - 3.53,95 (24.07.1980)

Meeste 400 m vabaltujumise Eesti rekord on kõige kauem püsinud rahvusrekord. Rekordnumbrid pärinevad aastast 1980 ehk suvel täitub rekordi ujumisest 37 aastat. Moskva olümpial sai selle tulemuse kirja Ivar Stukolkin, kes võitis Nõukogude Liidu koondist esindades ka pronksmedali sel distantsil. Stukolkini tulemus on nii võimas, et ükski teine eestlane ei ole suutnud pikas basseinis 400 m vabalt läbida alla 4-minuti. Tulemuse teeb märkimisväärseks veel asjaolu, et toona ujuti tavaliste treeningpükstega ehk praeguseid võistluspükse keegi ei kasutanud. Moskva olümpial krooniti Stukolkin ka olümpiavõitjaks ning seda 4x200 m vabaltujumises

1500 m vabalt - 17.22,40 (23.12.1983)

Vanim kehtiv Eesti naiste rekord kuulub Aivi Kulla nimele. Aastal 1983 läbis ta selle distantsi toona 17-aastase piigana ajaga 17.22,40. Tänapäeval puuduvad Eestis isegi võistlused, et seda distantsi saaks kuskil ujuda. Olümpiamängudel naistel seda kavas ei ole, aga see eest on see kavas maailmameistrivõistlustel. Kõige "lähemale" Kulla rekordile jõudis aastal 2007 Jelena Petrova kes sai kirja tulemuseks 17.43,38

400 m vabalt - 4.14,40 (11.02.1984)

Ainuke lühiraja rahvusrekord, mis on püsinud rohkem kui 30 aastat on 400 m vabaltujumise tulemus 4.14,40. Autoriks muidugi Aivi Kulla. Rekordist oleks Kulla ilma jäänud äärepealt 2007 aastal kui Maria Albertil jäi rekordist vajaka 25 sajandikku. Siiski 1980-ndatel ujuti 25 m basseinis haruharva ning Kullal tekkis see võimalus Saksamaal Bonnis 11. veebruaril 1984 aastal ning kasutas ta selle ära suurepäraselt, sest rekord püsib tänapäevani.

400 m vabalt - 4.15,46 (19.02.1984)
Aivi Kulla 

Kulla 400 m vabaltujumise Eesti rekord lühirajal on küll tubli tulemus aga pikas basseinis ujutud 4.15,46 on märksa kõvem tulemus. Selle ajaga saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel Moskvas ka hõbemedali. Sellele rahvusrekordile pole ükski teine Eesti naisujuja isegi ligilähedalegi jõudnud. Nö lähim konkurent Kulla rekordile on ligi 7 sekundi kaugusel. Eesti lühiraja meistrivõistlustel 2016 aastal võideti sel distantsil kuldmedal alles ajaga 4.27,25.

800 m vabalt - 8.46,32 (19.02.1984)

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kus Kulla püstitas 400 m vabaltujumises rahvusrekordi paukus tema püss ka poole pikemal maal - 800 m vabaltujumises. Ta võitis hõbemedali muljetavaldava ajaga 8.46,32. See aeg on nii võimas, et Eesti meeste kõigi aegade edetabelis platseeruks Kulla tulemus 7. kohale. Sellist omapärast saavutust ei ole ühelgi teisel Eesti naisujujal vastu panna. Viimase 10 aasta jooksul on Kulla Eesti rekordist "kõige vähem" puudu jäänud veidi üle 20 sekundi. 

400 m kompleksi - 4.52,04 (24.08.1985)

Aivi Kulla on üks vähestest Eesti ujujatest kes võitnud medali Suveuniversiaadil. Selle saavutuseni jõudis ta 1985 aastal Jaapanis Kobes kui saavutas 400 m kompleksujumises pronksmedali uue Eesti rekordiga 4.52,04. Kulla on üks kahest Eesti naisujujast kes seda distantsi alla 5-minuti ujunud. Samal võistlusel Jaapanis jäi ta ülinapilt neljandaks nii 400 m vabalt- kui ka 800 m vabaltujumises. Kompleksujumise rahvusrekord on aga nii kõva, et viimase 10 aasta jooksul ei ole selle rekordile jõutud lähemale kui ajaga 5.01,66.

Need kuus Eesti vanimat rahvusrekordit ootavad üle ujumist. Ainuke reaalne rekord, mis lähiajal võib langeda on Ivar Stukolkini 400 m vabaltujumise rekord. Kuid kuna Kregor Zirk suurtel tiitlivõistlustel seda distantsi ei uju, siis suurema ettevalmistuseta on seda rekordit väga keeruline üle ujuda. Aivi Kulla rekordid on hetkel Eesti naisujujatele puutumatus kauguses kuna Eesti pikamaaujumine on varjusurmas. 1980-ndatel läbiti päevas ligi 20-kilomeetrit ning tööd tehti kordades enam kui seda teevad praegused Eesti tippujujad. Aga on teada tuntud tõde, et kõik rekordid on löödavad kuid seda aega peame lihtsalt ootama. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Ülevaade ja analüüs Eesti koondise esitustest Euroopa U18 meistrivõistlustel

51. korda peetud Euroopa U18 vanuseklassi meistrivõistlused on nüüd möödanik. Kümnete aastate pärast jääb 2025. aasta võistlust kaunistama Egel Salu hõbemedal, kuid kuidas läks Eesti koondisel üldiselt ning mis olid nende tulemuste tagamaad? 

MMi STARTLISTID VÄLJAS: Mis see ütleb eestlaste võimaluste kohta?

27. juulil saavad Singapuris alguse maailmameistrivõistlused, mis tõotavad enda tasemelt tulla läbi aegade kõige tugevamad. Rahvusvaheline alaliit avalikustas nüüd ka osalevad sportlased ning nende alad ja sealt koorub eestlaste võimaluste kohta välja palju huvitavat. 

Me peame rääkima Leedu ujumiskoondisest ja 16-aastasest imepoisist Tajus Juškast

Leedu juunioride koondis pani Slovakkias peetud Euroopa U18 meistrivõistlustel kokku fantastilise võistluse. Lisaks kaheksale võidetud medalile ujusid finaalides väga paljud sportlased ning medaleid võideti isegi teateujumistes. Koondise suurimaks staariks tõusis alles 16-aastane Tajus Juška.

Bažanova tõestas Fääri Saartel, et tema koht on Euroopa paremikus

Pühapäeval tõmmati joon alla Fääri Saartel peetud Põhjamaade meistrivõistlustele, kus Eesti koondis naases 14 individuaalse medaliga. Koondise edukaim oli 16-aastane Ksenia Bažanova, kes tõestas, et tema koht on Euroopa paremikus. 

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida Põhjamaade noorte MV

Fääri Saartel peetakse 5.-6. juulini iga-aasta toimuvad Põhjamaade noorte meistrivõistlused. Tänavu läheb võistlustulle 19 Eesti noorujujat, kes on 16-aastased või nooremad.