Otse põhisisu juurde

MM-i EELVAADE: Mida suudab viimasel tiitlivõistlusel osalev Aljand

Lühiraja maailmameistrivõistlused Kanadas algavad järgmise nädala teisipäeval. Martti Aljandi jaoks on tegemist tema karjääri viienda ning ühtlasi viimase lühiraja MM-iga. Kõige parem ja valusam mälestus Aljandil sellest võistlusest pärineb 2012 aastast kui ta pälvis 100 m rinnuliujumises kõrge neljanda koha aga jäi vaid 3 sajandiku kaugusele ihaldatust medalist.

Hiljuti 29-aastaseks saanud Martti Aljand hakkab vaikselt ujumisprille varna riputama, aga vara veel on teda maha kanda. Lühiraja tiitlivõistlustel jäi ta viimati poolfinaalist välja 2010 aastal, mis näitab, et aasta tähtsaimaks stardiks on eestlane end alati vormi timminud.

Lühiraja MM-i debüüdi tegi Aljand 2006 aastal kui toona 18-aastase noorukina saavutas 200 m kompleksujumises 9. koha. 100 m kompleksujumises murdis ta ennast poolfinaali kus laeks jäi 16. koht. 2008 aasta lühiraja MM-il eestlane ei osalenud. 2010. aasta poolfinaalkohta Aljandile ei toonud, sest ülinapilt jäi ta nii 100 m kompleks- kui ka 200 m rinnuliujumises poolfinaalukse taha saavutades vastavalt 17. ja 19. koha. 

Aljand 2006 aasta MM-il
2012 aastal Istanbulis saabus Aljandi tähelend. 100 m rinnuli eelujumises pääses ta 13. ajaga poolfinaali. Seal näitas ta paremuselt teist tulemust ning pinged finaaliks olid üles krutitud, kas tuleb Eestile läbiaegade esimene ujumismedal lühiraja MM-ilt? Finaalis pakkus meie mees kõva esituse ning tasuks neljas koht kuid pronksmedal jäi vaid 3 sajandiku kaugusele. Kusjuures kohad 3.-6. mahtusid 5 sajandiku sisse. Istanbulis jäi saagiks veel poolfinaalkoht 100 m kompleksujumises. Kaks aastat tagasi Dohas peetud võistlusel oli Aljand taaskord koondise kõige edukam. Ta murdis ainsa Eesti ujujana poolfinaali ning saavutas 100 m kompleksujumises 12. koha. 

Mida suudab Aljand tänavu?

Kuna tegemist on olümpiaastaga, siis kõik suuremad staarid tänavu kohale ei sõida vaid laadivad akusid peale rasket olümpiahooaega. Kuid see ei tähenda, et supp on seepärast lahjem. Aljand hüppab vette 100 m kompleks- ja 50 m rinnuliujumises. Kui tema treeningkaaslane Martin Liivamägi peaks otsustama ujuda 100 m rinnuli asemel 200 m kompleksi, siis saab Aljand startida ka 100 m rinnuliujumises. 

Kahtlemata oleks Aljandi jaoks õnnestumine kui ta suudab 100 m kompleksujumises pääseda poolfinaali. Selleks tuleb näidata aega 53.60 kandis, milleks on mees igati suuteline. Eelmise hooaja tippmargiks jäi tal 53.38 ning tema nimele kuuluv Eesti rekord on nii hea kui 52.92. Finaalipääsemiseks peab eestlane olema enda parimate päevade tasemel, sest finaali ujutakse ennast aegadega alla 53-sekundi. 

50 m rinnuliujumises jagavad Eesti rekordit ajaga 26.86 vanad kamraadid Aljand ja Liivamägi. Mõlemad stardivad MM-il ka sel alal. Võibki juhtuda nii, et poolfinaali pääsemiseks peab näitama just selle sarnast aega või paremat. Kuna 50 m ujumine on tihtipeale ka täppisteadus, siis peab eestlase jaoks kõik õnnestuma ideaalselt. Eksimisruumi ei ole. Võib ka juhtuda, et pääsme õhtusesse ujumisse tagab tulemus, mis on "vaid" 27-sekundi piirimail.

Aljandil midagi tagasi hoida ei ole. Karjääri jooksul on suurepäraseid ujumisi MM-il ta juba näidanud ning miks peab tänavune võistlus Kanadas sellest erinema? Finaalipääs on väga keeruline kuid mitte võimatu. Kui näeme Aljandit ujumas poolfinaalis, siis võib ta naeratus suul enda rahvusvahelisele karjäärile joone alla tõmmata. 

Aljandi lühiraja MM-i parimad tulemused:

4. koht - 100 m rinnuli (2012)
9. koht - 200 m kompleksi (2006)
10. koht - 100 m kompleksi (2012)
12. koht - 100 m kompleksi (2014)

Aljandi isiklikud rekordid:

50 m rinnuli - 26.86
100 m kompleksi - 52.92

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov.