Otse põhisisu juurde

Eesti-Soome ühised lühiraja meistrivõistlused - kumma riigi ujujad on edukamad?

Suured ujumisvõistlused selleks aastaks on lõppenud ning tihtipeale meeldib meile ennast naabritega võrrelda. Kui oleksime ühendanud tänavu Soome ja Eesti lühiraja meistrivõistlused, siis kes oleksid olnud edukamad - kas meie või põhjanaabrid?

Võtsin aluseks Soome lühiraja meistrivõistlused, mis toimusid novembrikuu keskpaigas ning Eesti lühiraja meistrivõistlused, mis lõppesid vähem kui nädala eest.

Arvesse ei läinud teateujumised, sest meil ja soomlastel on erinevad distantsid. Lisaks ei arvestanud ma ka 800 m- ja 1500 m vabaltujumist, mis detsembri lõpus eestlaste võistluskavva ei kuulunud. Seega meeste ja naiste arvestuses jagati ühtekokku 96 medalit. Ühiste meistrivõistluste arvestuses oleksid Eesti ujujad võitnud 35 medalit, aga nüüd kõigest lähemal. 

Eesti mehed põhjanaabritest kangemad

Kui võrrelda Eesti meeste ja Soome meeste tulemusi lühiraja meistrivõistlustel, siis oleme üsna võrdsed. Eestlased võitsid ühtekokku 27 medalit ja Soome mehed 21 medalit. Kuid siiski oleme enda põhjanaabritest gramm kangemad. 16 peetud individuaaldistantsist võitsime lausa 12. Enim esikohti saavutas Kregor Zirk, kes oli parim 200 m- ja 400 m vabaltujumises ning 200 m liblikujumises. Kahe esikohaga lahkusid ühistelt meistrivõistlustelt Ralf Tribuntsov (50 m- ja 100 m selili), Martin Liivamägi (200 m- ja 400 m kompleksi) ja Martin Allikvee (100 m- ja 200 m rinnuli). 

Daniel Zaitsev
Kord said poodiumi kõige kõrgemale astmele astuda ka Pjotr Degtjarjov (100 m vabalt), Daniel Zaitsev (50 m liblikat) ja Martti Aljand (100 m kompleksi). Ainuke ala kus Eesti mehed poodiumile ei pääsenud oli üllatuslikult 50 m rinnuliujumine, kus parimana saavutas Liivamägi alles neljanda koha. Soomlased jätsid esikoha koju veel 50 m vabaltujumises, 200 m seliliujumises ning 100 m liblikujumises. Medaliteni küündisid Eesti meestest veel Karl Johann Luht ja Cevin Anders Siim

Võib julgelt väita, et kui oleksime pidanud ühised meistrivõistlused, siis Eesti mehed oleksid hästi hakkama saanud. Siiski on Soome meestel vastus olemas, sest Kanadas toimunud lühiraja MM-il pääsesid Soome mehed kahel korral finaali ning kahel korral poolfinaali. Meil oli vastu panna vaid üks poolfinaalikoht. 

Soome naised tegid uut ja vana

Kui meeste osakond tegi enda töö Eesti-Soome lühiraja meistrivõistlustel korralikult ära, siis Soome naised olid võrreldes eestlastega nagu teiselt planeedilt. Soomlannad võitsid 48 võimalikust medalist 40 medalit ning ainsa alavõidu suutis eestlannadest saavutada Kertu Ly Alnek ja seda 200 m vabaltujumises. Alnek saavutas veel hõbemedali ka 100 m vabaltujumises.

Jenna Laukkanen pääses lühiraja MM-il
kolm korda finaali
Eesti naistest kõige enam medaleid võitis Maria Romanjuk, kes pääses poodiumile neljal korral. 200 m rinnuli- ja 200 m kompleksujumises pälvis ta hõbemedali. 100 m rinnuli- ja 100 m kompleksujumises aga pronksmedali. Kolmas ja viimane Eesti naine kes poodiumile ennast ujus oli Kätlin Sepp. 100 m seliliujumises astus Sepp poodiumi kolmandale astemele ning poole pikemal distantsil pälvis hõbemedali. 

Soomlannade üldine tase oli väga kõrge ning seda näitas ka Kanadas toimunud lühiraja MM. Neljal korral pääsesid Soome naised finaali ning kahel korral poolfinaali. Eestlannade parim koht lühiraja MM-il oli 34. koht. Kuna Soome meistrivõistlused toimuvad formaadis eelujumine ja finaal, siis oli kõigil põhjanaabritel teha parim tulemus just õhtul. Eesti meistrivõistluste miinuseks oli, et enda põhialal pidid mitmed ujujad võitlema medalite nimel hommikul vara, mis pärsib sooritust päris paljudel. 

Suures medalitabelis pidime soomlaste paremust 61-35 tunnistama. Mehed alistasid enda konkurendid seisuga 27-21 ning naised pidi leppima konkurentide paremusega 8-40

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.