Otse põhisisu juurde

Kregor Zirgi imeline nädalalõpp Taanis

Eile lõppesid Taanis Koldingis peetavad Põhjamaade juunioride meistrivõistlused. Võistluste kõige eredamaks täheks osutus eestlane Kregor Zirk, kes võitis individuaalselt kuus kuldmedalit, püstitas 5 Eesti täiskasvanute rekordit ja 7 juunioride rahvusrekordit.

Võistluste avastardi tegi 17-aastane Zirk 200 m vabaltujumises. Ta läbis distantsi ajaga 1.44,05, mis ületas 2009 aastast Vladimir Sidorkini nimele kuuluva rekordi 1,38 sekundiga. Lähimaid konkurente edestas eestlane aga ligi nelja sekundiga.

Euroopa kuni 18-aastaste kõigi aegade edetabelis platseerub Zirgi tulemus viiendale kohale. Tänavuse hooaja juunioride edetabelis ei ole ükski eurooplane seda distantsi kiiremini ujunud. Täiskasvanute selle hooaja Euroopa edetabelis annab uus Eesti rekord 13. koha. Kui kiigata üle lombi Kanada suunas kus lõppesid lühiraja maailmameistrivõistlused, oleks eestlane enda tulemusega pääsenud seitsmenda ajaga finaali. Siiski tasub ka märkida, et tegemist on kahe täiesti erineva võistlusega ning tingimused on samuti erinevad. Aga hea märk sellegipoolest. 

100 m seliliujumises edestas Zirk lähimaid konkurente ligi 2,5 sekundiga. Ta ületas Ralf Tribuntsovile kuuluva juunioride rekordi 61 sajandikuga saades tulemuseks 51.36. Enda ealiste Euroopa kõigi aegade edetabelis annab see tulemus kuuenda koha. Lühiraja MM-il oleks aga eestlane pääsenud poolfinaali 14-nda ajaga. Uue juunioride rekordi 24.30 ujus Zirk ka 50 m seliliujumises, kus ületas 3 sajandikuga Tribuntsovile kuulunud rekordi. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Kaja Haljaste ja Jon Ruddi hoolealune 50 m- ja 100 m seliliujumises nüüdsest teisele kohale. 

Enda põhialal - 100 m liblikujumises - jätkus Zirgi võidumarss. Ta parandas enda nimele kuulunud Eesti rekordit 16 sajandikuga ja võttis kuldmedali ajaga 51.44. Temast kiiremini selles vanuses on Euroopas läbiaegade ujunud vaid kaks meest - Ivan Lendjer ja Daniil Pakhomov. Selle ajaga tõusis ta ka selle hooaja Euroopa juunioride edetabeli juhiks. Kui kiigata taas Kanadasse, siis selle tulemusega oleks ta pääsenud 15-ndana lühiraja MM-i poolfinaali. 

200 m seliliujumises tegi Zirk seda mida kõik ootasid - ujus taaskord Eesti rekordi. Ta parandas Andres Olviku nimele kuulunud kuue aastast rahvusrekordit rohkem kui kahe sekundiga ujudes 1.54,20. Kuna tegemist on eestlase kõrvalalaga, siis seda muljetavaldavam on tema saavutus. Euroopa juunioride hooaja edetabeli teisele pulgale tõusis ta 200 m liblikujumises. Ta parandas enda nimel olnud Eesti rekordit ligi kolme sekundiga viies uued rekordnumbrid 1.55,30 peale. Hõbemedali võitnud sportlast edestas ta enam kui kolme sekundiga. 

Noormeeste 4x100 m vabaltujumises läbis Zirk avavahetuses distantsi ajaga 47.57 ületades Vladimir Sidorkini 2008 aastal ujutud rekordi 42 sajandikuga. Ei ole igapäevane kui 100 m distantsil ületatakse rekord nii suure varuga. Kanadas peetud lühiraja MM-il oleks aeg 47.57 viinud 10-ndana poolfinaali. Finaaliuks sulgus ajaga 47.30. Euroopa juunioride hooaja edetabelis tõusis Zirk selle ajaga liidriks ning kõigi aegade juunioride edetabelis on ta nüüdsest 13. real. 

Võistlustele pani eestlane väärika lõpu 4x100 m kombineeritud teateujumises, Ta läbis liblikujumise vahetust Eesti kõigi aegade parima ajaga 51.13 ning aitas Eesti koondisel võita kuldmedali. 

Kregor Zirk võitis kolme päeva jooksul kuus individuaalset Põhjamaade juunioride meistritiitlit. Sellise saavutusega ei ole hakkama saanud ükski eestlane. Kokku võitis eestlane koos teateujumistega kaheksa medalit. Ta ujus 5 Eesti rekordit, 7 juunioride rekordit ja kolm Euroopa juunioride hooaja tippmarki.

Kregor Zirgi tulemused:

200 m vabalt - 1.44,05 (Eesti rekord)
100 m vabalt - 47,57 (Eesti rekord)
50 m selili - 24.30 (Eesti juunioride rekord)
100 m selili - 51.36 (Eesti juunioride rekord)
200 m selili - 1.54,20 (Eesti rekord)
100 m liblikat - 51.44 (Eesti rekord)
200 m liblikat - 1.55,30 (Eesti rekord)

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

Riigieksami tõttu finaalist loobunud Kuulpak liigub sihikindlalt suurte saavutuste suunas

19-aastane Oliver Kuulpak tegi Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel suure arenguhüppe ning on nüüd ühe sammu kaugusel, et alistada karjääri esimene Eesti rekord. Intervjuus PriitSwimile selgitas ta edu tugitalasid, analüüsis uueks tasemetõusuks vajaminevaid elemente ning miks ta loobus Vilniuses 200 meetri kompleksujumise finaalist.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov. 

Inglismaal treeninguid nautiv Denissov: mulle meeldib, et on selge plaan ja eesmärgid

Inglismaal Plymouthi kolledžis õppiv ja treeniv Aleksei Denissov on enda teisel hooajal Ühendkuningriigis saavutanud uue enesekindluse ning tõusnud Eesti juunioride koondise üheks liidriks. Intervjuus PriitSwimile avab Denissov uue tasemetõusu taga olevaid põhjuseid ja fookust juunioride EMi eel.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.