Möödunud nädalavahetusel toimunud Põhjamaade juunioride meistrivõistlustel paistis naisujujate seast kõige enam silma 14-aastane Kertu Kaare. Ta ujus 50- ja 100 meetri vabaltujumises Eesti noorte rekordi ja jäi lühemal sprindidistantsil vaid nelja sajandiku kaugusele juunioride rekordist.
Kaare on viimase kümne aasta jooksul Eesti üks kahtlemata parimaid noorujujaid. Kuid kui hea ning suure potentsiaaliga ta tegelikult on?
Võib liialdamata öelda, et Kaarel on selja taga karjääri kõige edukam aasta ning Eesti lühiraja meistrivõistlused on veel ees ootamas. Ta on tänavu ujunud individuaalselt kaheksa Eesti noorte rekordit ja ühe juunioride tippmargi. Saavutas suvel esmakordselt täiskasvanute Eesti meistritiitli. Kordas Eesti naisujujate parimat tulemust läbi aegade ning ujus ennast Euroopa noorte olümpiafestivalil kuuendaks. Neid saavutusi on veel, kuid see on jäämäe tipp. Ei ole kahtlust, et tegemist on Eesti parima noorujujaga neidude hulgas, aga kui hea on ta Euroopa parimate ujujate keskel?
Suvel pikas basseinis ujutud Eesti noorte- ja juunioride rekord 50 m vabaltujumises 26.21 tõestab, et piiga kuulub Euroopa parimate noorujujate sekka. Enda vanuste seas oli möödunud pikaraja hooajal see tulemus Euroopas paremuselt kümnes. Seega saab vaid kahe käe sõrmedel kokku lugeda need ujujad, kes möödunud hooajal Euroopas olid meie piigast paremad. Järgmisel kahel pikaraja hooajal saab Kaare võistelda Euroopa juunioride meistrivõistlustel (JEM) ning lootused on kahtlemata kõrgel, kuid jääme realistlikuks. Tänavu suvel enda vägeva tulemusega oleks Kaare pääsenud endast kaks (!!) aastat vanemate ujujatega poolfinaali ja saavutanud seal 14. koha. Tuleval suvel tuleb rinda pista endast aasta vanematega ning ülejärgmisel aastal saab juba madistada omaealistega. Finaali hinnaks oli tänavu JEM-il 26.04 ning kui Kaare suudab tasa ja targu areneda ei ole mingit põhjust arvata, et ta ei suuda ennast finaali ujuda ka vanemate konkurentidega.
Hea ujuja märk on Kaarel küljes ka seetõttu, et ta on suutnud enda parimad tulemused ujuda hooaja kõige tähtsamal võistlusel. Pikal rajal realiseeris ta ennast Euroopa noorte olümpiafestivalil ning tänavu lühirajal Põhjamaade meistrivõistlustel. Seega pinge all Kaare ei ole murdunud vaid pigem on väike närvikõdi toonud temas esile just parima. Kiitma peab ka Kaare koduklubi Orca Swim Clubi, kes on üritanud tulevikulootusele luua parimad võimalikud tingimused, et ta saaks muretult treenida ja võistelda.
Rootslased on loonud andekate programmi kuhu kuulub umbes 12 riigi tulevikulootust. Nendele on alaliidu poolt loodud kõik tingimused, et pürgida läbi noorte- ja juunioride klassi Euroopa ja maailma tippu. Ka Eesti ujumises võiks olla taoline programm kuhu pääsevad üliandekad ning suurepäraseid tulemusi näitavad sportlased, et neil oleks muretu teekond tippu jõudmisel. Lisaks Kaarele peaksid sinna kuuluma praeguse seisuga näiteks ka Laura-Liis Valdmaa, Brita Rannamets, Karl-Mattias Milk, Mark Iltsisin ja Eneli Jefimova. Mida rohkem me noortesse panustame, seda rohkem nad tulevikus üldisele ujumise arengule kaasa annavad.
Pealkirjas püstitatud küsimusele kui hea ning suure potentsiaaliga on tulevikulootus Kertu Kaare saab vastata nii: Eesti ei ole nii andekat noort naisujujat krooliujumises veel näinud ning neiu potentsiaal on meeletu. Tippu pürgida üksi on siiski väga keeruline, kuid loodetavasti heade taustajõudude ning tugeva tiimiga vallutab Kaare peagi ka Euroopa.
PÜSIGE LAINEL!