Otse põhisisu juurde

Mida peab Daniel Zaitsev saavutama et tõusta Eesti kõigi aegade parimaks meessprinteriks?

Eelmisel nädalavahetusel lõppenud Eesti lühiraja meistrivõistlustel tõestas Daniel Zaitsev taas, et on Eesti üks kõigi aegade kiireimaid meessprintereid. Ta viis 50 meetri liblikujumise rahvusrekordi uude sekundisse ning kaugel ei olnud ka kroolisprindi rahvusrekord.

Kuid mida peab Daniel Zaitsev saavutama, et tõusta Eesti kõigi aegade parimaks meessprinteriks?

Mõistagi on igal inimesel oma arvamus selle kohta, et mis teeb kellegist kõigi aegade parima. Mõnel on selleks mõõdupuuks ajad, teisel kohad tiitlivõistlusel. Üritame nüüd laskuda Eesti kõigi aegade parimate meessprinterite diskussiooni ning mõtiskleda selle üle, et kas Zaitsevist võib saada Eesti parim sprinter läbi aegade ning mis tingimusel see juhtuda võiks.

Enne kui veel läheb aruteluks, siis siin kirjatükis peame sprindidistantside all silmas 50 meetriseid distantse. Jah, 100 meetrit on ka omamoodi sprint, kuid puhtatõulised sprinterid näitavad reeglina paremaid tulemusi lühematel distantsidel. Nüüd asja juurde. Zaitsev viis 50 m liblikujumise Eesti rekordi 22.88 peale, mis on päris muljetavaldav. Eesti kõigi aegade teisel kohal olevat ujujat edestab ta lausa 86 sajandikuga. Ühelgi teisel 50 meetrisel distantsil pole ühe ujuja ülekaal nii suur. 50 m vabaltujumises jäi rahvusrekord Zaitsevil 23 sajandiku kaugusele, ajaga 21.77 tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale Miko Mälbergi selja taha.

Pikas basseinis on seis sarnane lühirajale. Zaitsev on 50 m liblikujumise Eesti rekordiomanik (23.85) ning kroolisprindis jääb alla vaid Miko Mälbergi rahvusrekordile (22.37), kuid seda 11 sajandikuga. Fakt on see, et 20-aastane Zaitsev on hetkel Eesti kõige dominantsem meessprinter. See kuidas ta valitseb liblikujumise sprinti on muljetavaldav. Aga, et olla parim Eesti meessprinter läbi aegade ei piisa ainult rekorditest, tegusid tuleb teha ka tiitlivõistlustel.

Hoogu tuleb sattuda tiitlivõistlustel

Pika basseini Euroopa meistrivõistlustel on Eesti meesujujate parimaks kohaks 50 meetrisel distantsil viies koht. Augustis avaneb Zaitsevil võimalus ennast finaali ujuda, mis oleks kahtlemata suur samm edasi Eesti kõigi aegade parima meessprinteri tiitli suunas. Lühiraja EM-il on 50 meetristel distantsidel parim saavutus kuues koht. Järgmiste aastate jooksul ei ole finaali pääsemine mõlemal EM-il sugugi võimatu, pigem tundub see olevat asjade loomulik käik, vähemalt loodame nii.

Heidame nüüd pilgu peale MM-idele. Lühiraja MM-il on Eesti meessprinteritest finaali pääsenud vaid Indrek Sei. Mõistagi ei ole finaali pääsemine lihtne, aga tee tippu ei peagi lihtne olema. Pikaraja MM-il on olukord selline, et ükski meesujuja ei ole 50 meetrisel distantsil poolfinaali pääsenud. Miks ei võiks Zaitsev olla esimene? Ja viimasena muidugi olümpiamängud, mis on ujujate jaoks kõige kõige. Mõistagi peab Zaitsev esmalt sinna pääsema ning seal ei ole tal võimalust 50 m liblikat ujuda. Panused tuleb teha 50 m vabaltujumisele ning seal on Miko Mälberg teinud kõva tulemuse ette. Pekingi olümpiamängudel ujus Mälberg ennast 50 m kroolisprindis 25. kohale seni kehtiva Eesti rekordiga 22.37. 

Ei ole ilmselt kahtlust, et mingi hetk saab Zaitsev enda nimele ka 50 m kroolisprindi rahvusrekordid, sest ujumine liigub pidevalt edasi ning tulemused paranevad. Tõestamise koht saab olema just tiitlivõistlustel. Lühiraja ja pika basseini EM-il tuleks pääseda finaali, lühiraja MM-il tuleks ennast samuti murda finaali, pika basseini MM-il ujuda poolfinaalis ja olümpiamängudel pääseda 25 parema sekka. Siis võib kindlusega öelda, et Daniel Zaitsev on Eesti kõigi aegade parim meessprinter. Hoiame Danielile kõvasti pöialt ja jääme põnevusega ootama uut aastat.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov. 

Taas Eesti rekordini jõudnud Randväli enda tasemetõusust: võrreldes eelmise hooajaga on mul...

Eelmisel nädalalõpul Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel säras 16-aastane Maari Randväli. Kuu aja jooksul kolm täiskasvanute rahvusrekordit püstitanud ujuja rääkis intervjuus PriitSwimile enda tasemetõusu põhjustest, miks ta ei olnud rahul mitmete ujumistega Vilniuses, kõige nauditavamast alast ning järgmisest paarist kuust kuni juunioride EMini.