Otse põhisisu juurde

EM-i EELVAADE: Kas noored ässad löövad finaaliukse jalaga lahti?

Juba algaval kolmapäeval tehakse algust tänavuse lühiraja EM-iga, mis toimuvad Taanis Kopenhaagenis. Koondise noored ässad Daniel Zaitsev ja Kregor Zirk on kahtlemata need kaks ujujat, kelle tase lubab finaalidesse pürgida. 

Võistluste avapäeval enda 20. sünnipäeva tähistav Zaitsev pääses kaks aastat tagasi kõigi üllatuseks 50 meetri liblikujumises poolfinaali ja saavutas väga tubli 12. koha. 

Tänavusel lühiraja hooajal on Dmitri Kapelini hoolealune võidelnud mitmete haigustega, kuid kuu aega tagasi Kalev Openil näidatud 50 m liblikujumise aeg 23.88 näitas, et seis ei ole sugugi halb. Isiklik ja Eesti rekord on Zaitsevil eelmise aasta detsembris ujutud 23.27. Et jõuda finaali peab eestlane suure tõenäosusega ujuma ka uue rahvusrekordi. Poolfinaali pääsemine ei tohiks talle raskusi valmistada, kuid konkurents sellel distantsil on väga tihe ning juba hommikul eelujumises ei tohi midagi paaki jätta. 

Lisaks stardib Zaitsev veel 50 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Vabaltujumise isiklik rekord on noormehel 22.10, mis pärast EM-i võiks alata numbritega 21. Seni on Eestis läbi aegade suutnud 50 m vabalt alla 22-sekundi ujuda vaid kaks meest - Miko Mälberg ja Pjotr Degtjarjov. Sel distantsil on Zaitsevil väga head võimalused poolfinaali pääseda, kuid selleks tuleb näidata aega 21.60-21.80 vahemikus. 100 m liblikujumises püsib Zaitsevi isiklik rekord 52.01 juba aastast 2015. Poolfinaali uks sulgub kahtlemata ajaga alla 52-sekundi, kuid kui eestlane suudab ennast elu vormi viia, siis miks mitte pääseda ka sel alal 16 parema sekka. 

Kas Zirk naaseb rekorditelainele?

Väga paljud loodavad Kregor Zirgi peale ning tema imelistele ujumistele. Alles 18-aastane noormees osaleb karjääri esimesel lühiraja EM-il. Seni on ta osalenud pikaraja MM-il ja EM-il. Täiskasvanute tiitlivõistluste saldo on hetkel kaheksast stardist vaid kaks isiklikku rekordit. Tema kaitseks saab öelda, et ühelegi täiskasvanute tiitlivõistlusele ta spetsiaalset ettevalmistust ei teinud, kuid nüüd näeme tema tõelist sisu Euroopa parimate ujujate keskel.

Igapäevaselt Türgis treenival eestlasel tuleb tihe ajakava, sest stardib noormees viiel distantsil. Põhialadeks on tal 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumine. Vabaltujumise isiklik rekord ja Eesti rekord on eelmisel aastal ujutud 1.44,05. See aeg on juba väga kõrgest klassist ning sinna lähedale ujumine võib kindlustada finaalipääsu. Kuna tänavu on kohale oodata praktiliselt kõik tipud, siis võimalik, et tuleb näidata ka aega alla 1.44. 200 meetri distantsidel poolfinaale ei toimu seega tuleb eelujumises kõik oskused mängu panna. Liblikujumises samuti midagi lihtsalt kätte ei anta. Poolfinaali jõudmine sel alal tundub vägagi jõukohane. Kuid, et olla 8 parema seas ehk finaalis tuleks ujuda alla 51-sekundi. Isiklik ja rahvusrekord on Zirgil 51.44. 

Poolfinaali pääsemine tundub reaalne Zirgil veel 100 m vabalt- ja seliliujumises. Kaks aastat tagasi pääseti seliliujumises viimasena finaali ajaga 51.12, kelleks oli Ralf Tribuntsov. Zirgi tippmark on 51.36. Vabaltujumises näitas Zirk möödunud aastal suurepärast kiirust ujudes rekordiks 47.57 ning tänavu võib selle ajaga hellitada ka lootusi finaalipääsuks. Aga tuleb kohe ära mainida, et konkurents nendel distantsidel on väga tihe ja tase läheb aastatega ainult kõrgemaks. Loodetavasti suudab ka Zirk enda taset võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Kõige keerulisem on finaalipääsu püüda 18-aastasel ujujal 200 m liblikujumises. Kuna sel distantsil poolfinaale ei peeta, siis kaheksa kiiremat vaid eelujumisest edasi pääseb. Isiklik rekord on noormehel 1.55,30 ning selle parandamine tähendaks ka uut Eesti rekordit. Omaette küsimus sellel EM-il on ka, et kas Zirk naaseb rekorditelainele. Viimati ujus noormees individuaalse täiskasvanute või juunioride rekordi eelmise aasta detsembris. Pöidlad pihku nii Zirgile kui ka Zaitsevile ning loodame rohkelt isiklikke rekordeid, rahvusrekordeid kui ka pääsemist õhtustesse ujumistesse.

Zaitsevi ja Zirgi alad ning isiklikud rekordid:

Daniel Zaitsev:

50 m liblikat - 23.27
50 m vabalt - 22.10
100 m liblikat - 52.01

Kregor Zirk:

100 m liblikat - 51.44
200 m liblikat - 1.55,30
100 m vabalt - 47.57
200 m vabalt - 1.44,05
100 m selili - 51.36

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Lühiraja MMil Pekingis stardib seitse Eesti ujujat

Ujumise lühiraja MMil Hiinas osaleb tänavu seitse Eesti ujujat ning koondise liidriteks on Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov. Võistlus peetakse 1.-6. detsembrini Pekingis legendaarses Water Cube nime kandval ujumisareenil, kus toimusid ka 2008. aasta olümpiamängud. 

Koger ja Kivirand Euroopa edetabeli tipus! Eesti noorujujad näitavad vägevat taset

2026. aasta lühirajahooaja lõpuni on veel kaks kuud, kuid Eesti kuni 14-aastased noorujujad teevad Euroopa edetabelis kõva lärmi. Richard Kivirand ja Kristofer Koger asetsevad tabeli tipus, aga esikümnesse on ujunud veel Maru Reinsoo, Ron Einar Pirnipuu, Katriin Kont ja Richard Kesperi. 

Jefimova teenis USAs taas võidu, Iltšišin ujus debüüdil suure Eesti rekordi

USAs jätkuva üliõpilasliiga NCAA põhihooajal teenis Eneli Jefimova järjekordse võidu rinnuliujumises ning pani esmakordselt end sel hooajal proovile kroolisprindis. Harvardi ülikooli eest debüüdi teinud Mark Iltšišin kohendas Eesti rekordit enam kui 15-sekundiga. 

Maailmarekordite sadu USAs, Dresseli tagasitulek ja ootamatu kingitus Jefimovale

Neljapäeval Westmontis alanud USA koondise lühiraja MMi katsevõistlustel on näidatud pööraseid tulemusi ning enne viimast võistluspäeva on kohendatud viie erineva ala maailmarekordit. Ameeriklaste resultaatides on peidus ka head uudised Eesti koondise jaoks. 

Kas Randväli ja Lessing jätkavad noorte olümpial Eesti ujujate vägevat finaaliseeriat?

Noorte suveolümpiamängud leiavad aset neljandat korda ning seekord on võõrustajaks Senegali pealinn Dakar. 14-18 aastaste noorsportlaste seas on 12 Eesti koondislast ning ujumises hoiavad lippu kõrgel Maari Randväli ja Gerd Johan Lessing.

Seitse aastat, null basseini ja miljon vabandust. Mis kurat toimub Eesti olümpiaujulaga?

Eestil on olümpiaujula. Vähemalt paberil. Seda on viimase seitsme aasta jooksul ehitatud pressiteadetes, poliitikute lubadustes, arhitektide arvutites ja lõpututes koosolekutes. Ainult üks pisike probleem on jäänud – basseini ennast pole kusagil.