Otse põhisisu juurde

EM-i EELVAADE: Kas noored ässad löövad finaaliukse jalaga lahti?

Juba algaval kolmapäeval tehakse algust tänavuse lühiraja EM-iga, mis toimuvad Taanis Kopenhaagenis. Koondise noored ässad Daniel Zaitsev ja Kregor Zirk on kahtlemata need kaks ujujat, kelle tase lubab finaalidesse pürgida. 

Võistluste avapäeval enda 20. sünnipäeva tähistav Zaitsev pääses kaks aastat tagasi kõigi üllatuseks 50 meetri liblikujumises poolfinaali ja saavutas väga tubli 12. koha. 

Tänavusel lühiraja hooajal on Dmitri Kapelini hoolealune võidelnud mitmete haigustega, kuid kuu aega tagasi Kalev Openil näidatud 50 m liblikujumise aeg 23.88 näitas, et seis ei ole sugugi halb. Isiklik ja Eesti rekord on Zaitsevil eelmise aasta detsembris ujutud 23.27. Et jõuda finaali peab eestlane suure tõenäosusega ujuma ka uue rahvusrekordi. Poolfinaali pääsemine ei tohiks talle raskusi valmistada, kuid konkurents sellel distantsil on väga tihe ning juba hommikul eelujumises ei tohi midagi paaki jätta. 

Lisaks stardib Zaitsev veel 50 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Vabaltujumise isiklik rekord on noormehel 22.10, mis pärast EM-i võiks alata numbritega 21. Seni on Eestis läbi aegade suutnud 50 m vabalt alla 22-sekundi ujuda vaid kaks meest - Miko Mälberg ja Pjotr Degtjarjov. Sel distantsil on Zaitsevil väga head võimalused poolfinaali pääseda, kuid selleks tuleb näidata aega 21.60-21.80 vahemikus. 100 m liblikujumises püsib Zaitsevi isiklik rekord 52.01 juba aastast 2015. Poolfinaali uks sulgub kahtlemata ajaga alla 52-sekundi, kuid kui eestlane suudab ennast elu vormi viia, siis miks mitte pääseda ka sel alal 16 parema sekka. 

Kas Zirk naaseb rekorditelainele?

Väga paljud loodavad Kregor Zirgi peale ning tema imelistele ujumistele. Alles 18-aastane noormees osaleb karjääri esimesel lühiraja EM-il. Seni on ta osalenud pikaraja MM-il ja EM-il. Täiskasvanute tiitlivõistluste saldo on hetkel kaheksast stardist vaid kaks isiklikku rekordit. Tema kaitseks saab öelda, et ühelegi täiskasvanute tiitlivõistlusele ta spetsiaalset ettevalmistust ei teinud, kuid nüüd näeme tema tõelist sisu Euroopa parimate ujujate keskel.

Igapäevaselt Türgis treenival eestlasel tuleb tihe ajakava, sest stardib noormees viiel distantsil. Põhialadeks on tal 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumine. Vabaltujumise isiklik rekord ja Eesti rekord on eelmisel aastal ujutud 1.44,05. See aeg on juba väga kõrgest klassist ning sinna lähedale ujumine võib kindlustada finaalipääsu. Kuna tänavu on kohale oodata praktiliselt kõik tipud, siis võimalik, et tuleb näidata ka aega alla 1.44. 200 meetri distantsidel poolfinaale ei toimu seega tuleb eelujumises kõik oskused mängu panna. Liblikujumises samuti midagi lihtsalt kätte ei anta. Poolfinaali jõudmine sel alal tundub vägagi jõukohane. Kuid, et olla 8 parema seas ehk finaalis tuleks ujuda alla 51-sekundi. Isiklik ja rahvusrekord on Zirgil 51.44

Poolfinaali pääsemine tundub reaalne Zirgil veel 100 m vabalt- ja seliliujumises. Kaks aastat tagasi pääseti seliliujumises viimasena finaali ajaga 51.12, kelleks oli Ralf Tribuntsov. Zirgi tippmark on 51.36. Vabaltujumises näitas Zirk möödunud aastal suurepärast kiirust ujudes rekordiks 47.57 ning tänavu võib selle ajaga hellitada ka lootusi finaalipääsuks. Aga tuleb kohe ära mainida, et konkurents nendel distantsidel on väga tihe ja tase läheb aastatega ainult kõrgemaks. Loodetavasti suudab ka Zirk enda taset võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Kõige keerulisem on finaalipääsu püüda 18-aastasel ujujal 200 m liblikujumises. Kuna sel distantsil poolfinaale ei peeta, siis kaheksa kiiremat vaid eelujumisest edasi pääseb. Isiklik rekord on noormehel 1.55,30 ning selle parandamine tähendaks ka uut Eesti rekordit. Omaette küsimus sellel EM-il on ka, et kas Zirk naaseb rekorditelainele. Viimati ujus noormees individuaalse täiskasvanute või juunioride rekordi eelmise aasta detsembris. Pöidlad pihku nii Zirgile kui ka Zaitsevile ning loodame rohkelt isiklikke rekordeid, rahvusrekordeid kui ka pääsemist õhtustesse ujumistesse.

Zaitsevi ja Zirgi alad ning isiklikud rekordid:

Daniel Zaitsev:

50 m liblikat - 23.27
50 m vabalt - 22.10
100 m liblikat - 52.01

Kregor Zirk:

100 m liblikat - 51.44
200 m liblikat - 1.55,30
100 m vabalt - 47.57
200 m vabalt - 1.44,05
100 m selili - 51.36

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

ÜLEVAADE: Jefimova kogub kiirust, kuldne Zirk, Tribuntsov ja Randväli purevad taas rekordeid

Laupäeval algas Londonis kolm päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus AP Race, millest võtavad osa ka Eesti parimad tippujujad. Esimese kahe päeva jooksul on juhtunud nii mõndagi - Eesti rekordid, kuldmedalid, hooaja tippmargid ning palju muud. 

Londoni olümpiabasseinis kulla võitnud Zirk: ka võitmist tuleb harjutada

Londonis toimuval rahvusvahelisel ujumisvõistlusel AP Race International saavutas Kregor Zirk enda põhialal - 200 meetri liblikujumises - esikoha. Ujuja sõnul ei olnud enesetunne kõige värskem, aga üldpilti vaadates on seis väga hea. 

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

Jefimova konkurent ujus ülivõimsa aja ja mõõdus kõigi aegade edetabelis eestlannast

21-aastane ameeriklanna McKenzie Siroky ujus ülivõimsa aja 50 meetri rinnuliujumises ja mõõdus maailma kõigi aegade edetabelis ka Eesti ujumise superstaarist Eneli Jefimovast. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.