Otse põhisisu juurde

EM-i EELVAADE: Kas noored ässad löövad finaaliukse jalaga lahti?

Juba algaval kolmapäeval tehakse algust tänavuse lühiraja EM-iga, mis toimuvad Taanis Kopenhaagenis. Koondise noored ässad Daniel Zaitsev ja Kregor Zirk on kahtlemata need kaks ujujat, kelle tase lubab finaalidesse pürgida. 

Võistluste avapäeval enda 20. sünnipäeva tähistav Zaitsev pääses kaks aastat tagasi kõigi üllatuseks 50 meetri liblikujumises poolfinaali ja saavutas väga tubli 12. koha. 

Tänavusel lühiraja hooajal on Dmitri Kapelini hoolealune võidelnud mitmete haigustega, kuid kuu aega tagasi Kalev Openil näidatud 50 m liblikujumise aeg 23.88 näitas, et seis ei ole sugugi halb. Isiklik ja Eesti rekord on Zaitsevil eelmise aasta detsembris ujutud 23.27. Et jõuda finaali peab eestlane suure tõenäosusega ujuma ka uue rahvusrekordi. Poolfinaali pääsemine ei tohiks talle raskusi valmistada, kuid konkurents sellel distantsil on väga tihe ning juba hommikul eelujumises ei tohi midagi paaki jätta. 

Lisaks stardib Zaitsev veel 50 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Vabaltujumise isiklik rekord on noormehel 22.10, mis pärast EM-i võiks alata numbritega 21. Seni on Eestis läbi aegade suutnud 50 m vabalt alla 22-sekundi ujuda vaid kaks meest - Miko Mälberg ja Pjotr Degtjarjov. Sel distantsil on Zaitsevil väga head võimalused poolfinaali pääseda, kuid selleks tuleb näidata aega 21.60-21.80 vahemikus. 100 m liblikujumises püsib Zaitsevi isiklik rekord 52.01 juba aastast 2015. Poolfinaali uks sulgub kahtlemata ajaga alla 52-sekundi, kuid kui eestlane suudab ennast elu vormi viia, siis miks mitte pääseda ka sel alal 16 parema sekka. 

Kas Zirk naaseb rekorditelainele?

Väga paljud loodavad Kregor Zirgi peale ning tema imelistele ujumistele. Alles 18-aastane noormees osaleb karjääri esimesel lühiraja EM-il. Seni on ta osalenud pikaraja MM-il ja EM-il. Täiskasvanute tiitlivõistluste saldo on hetkel kaheksast stardist vaid kaks isiklikku rekordit. Tema kaitseks saab öelda, et ühelegi täiskasvanute tiitlivõistlusele ta spetsiaalset ettevalmistust ei teinud, kuid nüüd näeme tema tõelist sisu Euroopa parimate ujujate keskel.

Igapäevaselt Türgis treenival eestlasel tuleb tihe ajakava, sest stardib noormees viiel distantsil. Põhialadeks on tal 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumine. Vabaltujumise isiklik rekord ja Eesti rekord on eelmisel aastal ujutud 1.44,05. See aeg on juba väga kõrgest klassist ning sinna lähedale ujumine võib kindlustada finaalipääsu. Kuna tänavu on kohale oodata praktiliselt kõik tipud, siis võimalik, et tuleb näidata ka aega alla 1.44. 200 meetri distantsidel poolfinaale ei toimu seega tuleb eelujumises kõik oskused mängu panna. Liblikujumises samuti midagi lihtsalt kätte ei anta. Poolfinaali jõudmine sel alal tundub vägagi jõukohane. Kuid, et olla 8 parema seas ehk finaalis tuleks ujuda alla 51-sekundi. Isiklik ja rahvusrekord on Zirgil 51.44

Poolfinaali pääsemine tundub reaalne Zirgil veel 100 m vabalt- ja seliliujumises. Kaks aastat tagasi pääseti seliliujumises viimasena finaali ajaga 51.12, kelleks oli Ralf Tribuntsov. Zirgi tippmark on 51.36. Vabaltujumises näitas Zirk möödunud aastal suurepärast kiirust ujudes rekordiks 47.57 ning tänavu võib selle ajaga hellitada ka lootusi finaalipääsuks. Aga tuleb kohe ära mainida, et konkurents nendel distantsidel on väga tihe ja tase läheb aastatega ainult kõrgemaks. Loodetavasti suudab ka Zirk enda taset võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Kõige keerulisem on finaalipääsu püüda 18-aastasel ujujal 200 m liblikujumises. Kuna sel distantsil poolfinaale ei peeta, siis kaheksa kiiremat vaid eelujumisest edasi pääseb. Isiklik rekord on noormehel 1.55,30 ning selle parandamine tähendaks ka uut Eesti rekordit. Omaette küsimus sellel EM-il on ka, et kas Zirk naaseb rekorditelainele. Viimati ujus noormees individuaalse täiskasvanute või juunioride rekordi eelmise aasta detsembris. Pöidlad pihku nii Zirgile kui ka Zaitsevile ning loodame rohkelt isiklikke rekordeid, rahvusrekordeid kui ka pääsemist õhtustesse ujumistesse.

Zaitsevi ja Zirgi alad ning isiklikud rekordid:

Daniel Zaitsev:

50 m liblikat - 23.27
50 m vabalt - 22.10
100 m liblikat - 52.01

Kregor Zirk:

100 m liblikat - 51.44
200 m liblikat - 1.55,30
100 m vabalt - 47.57
200 m vabalt - 1.44,05
100 m selili - 51.36

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

ÜLEVAADE: Jefimova kogub kiirust, kuldne Zirk, Tribuntsov ja Randväli purevad taas rekordeid

Laupäeval algas Londonis kolm päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus AP Race, millest võtavad osa ka Eesti parimad tippujujad. Esimese kahe päeva jooksul on juhtunud nii mõndagi - Eesti rekordid, kuldmedalid, hooaja tippmargid ning palju muud. 

NOCCO - spordijook mida tarbida treeningul

NOCCO BCAA joogid Eesti turule on jõudnud uus spordijook milleks on funktsionaalne BCAA aminohapete ning erinevate vitamiinidega rikastatud jook NOCCO BCAA. Igapäev aina uutes kohtades müügile tulev spordijook on 100% suhkruvaba ning kõik NOCCO joogid on karboniseeritud. Lisaks ei ole jookides kasutatud säilitus- ega värvaineid. Natuke lähemalt mis joogiga on tegemist. Paljudel tekib kindlasti küsimus, et mis see BCAA on? BCAA (branched - chain amino acids ) tähistab hargnenud ahelaga aminohappeid ehk valiini, leutsiini ja isoleutsiini.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat.  Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

10 moodust kuidas enda treener närvi ajada

Pooleldi lapsehoidja, pooleldi treener. Ujumistreenerid peavad hakkama saama kõigega mis nende suunas tuleb. Ujujad teevad vahetevahel treenerite elu tõeliseks põrguks ning suudavad nende närve tõeliselt proovile panna. Toon Teieni 10 erinevat moodust kuidas ujuja suudab enda treeneri närvi ajada. Neid tegevusi võiks muidugi vältida ning enda treenerile hoopis head meelt teha.