Otse põhisisu juurde

VIIEST VIIS: Fantastilises hoos Markvardt jäi USA-s võitmatuks


Viimast USA ülikooli hooaega tegeva Margaret Markvardti vorm liigub tõusvas vormis ja nädalavahetusel jäi eestlanna löömatuks kõigil viiel individuaalsel distantsil, kus ta startis. 

Reedel oli 24-aastane Markvardt ja Penni ülikool vastamisi Army naiskonnaga, kus teeniti kindel võit skooriga 172-128. 

Eestlanna näitas head kiirust ühel enda põhialal - 100 jardi liblikujumises -, kus ta jäi ajaga 52,64, vaid poole sekundi kaugusele enda tippmargist (52,16), mis ujutud detsembri alguses USA lühiraja meistrivõistlustel. Vette hüppas Markvardt ka 100 jardi rinnuliujumises ning alavõidu teenides sai kirja isikliku rekordi 1:01,38. See oli kusjuures viies kord viimase viie aasta jooksul, mil ta seda ala jardibasseinis ujus. 

Laupäeval oli vastasseis West Virgina ülikooliga, mis võideti skooriga 189-91. Markvardt oli stardis kolmel individuaalsel distantsil ning noppis taas kõik alavõidud, kus ta ujus. 100 jardi seliliujumises sai kirja 53,01, mis on vaid kaks kümnendikku aeglasem tänavu ujutud tippmargist. 

Võidukas oli ta ka 50- ja 100 jardi vabaujumises vastavalt aegadega 22,67 ja 49,24. Lühemal maal jäi tippmargist lahutama kolm ja pikemal maal 33 sajandikku. See on hea märk eestlanna jaoks, sest 19. veebruaril algavatel konverentsi meistrivõistlustel on eestlannal head väljavaated saada kirja elu parimad tulemused.

Lisaks on eestlannal säilinud veel võimalus kvalifitseeruda ka märtsis toimuvateks USA üliõpilasmeistrivõistlusteks, mis nõuaks küll suurt isiklikke rekordite parandust, kuid on hea õnnestumise korral tehtav. 


POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.