Maari Randväli jaoks oli 2024. aasta vägagi edukas, mis kulmineerus Euroopa juunioride meistrivõistluste üheksanda koha ning suure hulga Eesti vanuseklasside rekorditega. Kuni 31. detsembrini on tal võimalus ületada Eesti U-16 vanuseklasside rekordeid - seega paneme selgeltnägija mütsi pähe ja ennustame, et mitu rekordit noor ujumistäht kirja saab.
Olgu sissejuhatuseks kohe öeldud, et luubi all on 50 meetri basseini rekordid. Mullu võttis ta enda nimele 50m liblik- ja 100m seliliujumise U-16 Eesti rekordid. Seega kaks tippmarki võimalikust 17. individuaalsest rekordist on juba tema nimel.
Eelmise aasta lõpus Priitswimile antud intervjuus tunnistas Randväli, et üheks suureks eesmärgiks 2025. aastal on võimalikult palju U-16 vanuseklassi rekordeid ujuda ja murda Euroopa juunioride meistrivõistlustel finaali. Meie heidame pilgu sellele, et mitmel alal võiks Randväli rekordi potentsiaalselt ujuda.
50-100-200-400m vabaujumine
Maikuus 16-aastaseks saav Randväli on ise avalikult öelnud, et 50 meetri basseinis eelistab ta 50- ja 100 meetriseid distantse. Mullu lühirajal väga lähedale 400m vabaujumise Eesti täiskasvanute rekordile jõudnud ujuja võib potentsiaalselt tänavu enda nimele võtta neli vabaujumise tippmarki.
Nii 50- kui ka 100m vabaujumises on ta jõudnud rekordile juba päris lähedale. Vastavalt 27 ja 38 sajandikku jääb praegu rahvusrekorditest lahutama. Kui 100 meetri distantsil on tema isiklik rekord 57,03 ning koduste konkurentidega on tekkinud suurem vahe, siis lühemal maal võib rekordini jõuda näiteks ka Ksenia Bažanova, kelle tippmark (26,43) oli mullu Randvälist viis sajandikku nobedam.
200 meetri vabaujumises on rekordi püstitamine juba suurem amps. Juba 25 aastat Elina Partõka nimele kuuluv rekord 2:03,28 on üks kõige vanemaid vanuseklasside tippmarke. Randväli rekordiks on eelmisel aastal ujutud 2:06,45, kuid samas ühelgi tähtsamal võistlusel ta seda ala eelmisel aastal ei ujunud. Rekordi tugevusest annab aimu ka asjaolu, et see tulemus viis toona 16-aastase Partõka 2000. aasta Sydney olümpiamängudele. Keeruline, aga mitte utoopia vallas olev rekord Randväli jaoks.
Kui 200m vabaujumine on keeruline, siis 400m vabaujumine ei ole küll lihtne, kuid teostatav. Igapäevaselt treenib Randväli lühirajal ning just pikemate distantside juures võib see töötada tema kahjuks ning lihtsalt ei jätku püssirohtu. Kuigi isiklik tippmark on tal rekordist 11 sekundit aeglasem, siis nägime lühirajal, et võimsust ja vastupidavust tal on ning õigete asjade kokkusattumisel võib ka seegi rekord tabelist kaduda.
100-200m seliliujumine
Nagu sissejuhatuses mainitud, siis eelmisel aastal võttis Gustav Adolfi Gümnaasiumi viimases põhikooli klassis käiv ujuja enda nimele 100m seliliujumise tippmargi ning väga kaugel ei ole ka poole pikema distantsi tippmark. Seega potentsiaalne 100 meetri distantsi rekord on õhus ka tänavu.
Mullu startis Randväli 200m seliliujumises mitmel korral. Maikuus sai kirja 2:19,08 ning detsembris Eesti meistriks tulles sajandiku võrra nõrgema tulemuse. Aleksa Goldi nimel olev U-16 tippmark on kaks sekundit kiirem (2:17,02), mis on kindlasti noore ujuja jaoks tehtav. Omaette küsimus on, et kas tekib selleks tänavu õige moment, sest juba puhtalt 100 meetri kiiruse pealt ei tohiks rekordi alistamine olla probleem.
50-100m liblikat
Eelmise aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel sprintis Randväli 50m liblikat ajaga 26,93 ning päris mitu kuud oli 50 meetri basseini U-16 rekord kiirem lühiraja rekordist. Sellist asja ei ole ammu nähtud Eesti ujumises, mis annab aimu ka rekordi tugevusest. Lisaks on tegemist ka U-18 vanuseklassi parima resultaadiga.
Selle sprindi rekordi ületamine saab muidugi olema raske, kuid kui peaks see juhtuma Euroopa juunioride meistrivõistlustel, siis võivad eestlannale avaneda ka finaaliuksed. 100m liblikujumise rekordile (1:01,40) koputas Randväli eelmisel aastal päris mitu korda.
Esmalt märtsis - saades kirja 1:01,93 -, siis maikuus kus stoppes näitas 1:01,76 ning lõpetuseks Euroopa juunioride meistrivõistlustel, aga ka seal jäi tippmargist lahutama 13 sajandikku. Margaret Markvardti üheksa aasta vanune rekord ripub niidiotsas ja julge pakkumine oleks, et kümnendat sünnipäeva ei näe.
Kokkuvõttes on muidugi muljetavaldav, et Randvälil on potentsiaalne võimekus ujuda kaheksal erineval distantsil Eesti U-16 vanuseklasside rekord. Kuigi rekordid on alati toredad, siis on noor ujuja juba ka selles vanuses, kus toimub selge spetsialiseerumine kui on soov konkureerida Euroopa absoluutses tipus.
Nagu ta ise detsembris Postimehele antud intervjuus sõnas: "Tippmarke on väga lahe ujuda, aga ma ei keskendu neile eraldi, vaid teen oma asja." Loodame ka meie, et Randväli jätkab "oma asja" tegemist ning meie ujumisfännidena saame samal ajal rekorditele kaasa elada!