Detsembri lõpus USA-sse California Berkeley (CAL) ülikooli õppima ja treenima siirdunud Lars Sebastian Antoniak sõnab, et viimased 15 aastat NCAA absoluutses tipus oleva ujumistiimiga liitumine on õpetanud lühikese aja jooksul palju. Reedel alistas CAL kindlalt Stanfordi meeskonna ja Antoniak ujus taas isiklikud tippmargid.
Antoniak oli Stanfordiga vastasseisus stardis 100- ja 200 jardi rinnuliujumises. Lühemal maal sai ta kirja isiklikku märkiva 53,34. Eelnevalt oli eestlane jaanuarikuu võistlustel kirja saanud 56,19 ja 54,80.
200 jardi distantsil ujus Antoniak välja 1:57,62, mis on ligi kolmesekundiline rekordi parandus. Kokkuvõttes saavutas CAL võidu skooriga 175-125 ning on järgmisena võistlustules ACC konverentsi meistrivõistlustel veebruari lõpus.
CAL-i ülikooli meeskonna esinumbriks võib pidada ameeriklast Jack Alexyt, kes on Pariisi olümpiavõitja 4x100m vabaujumisest ning 2023. MM-i 100m vabaujumise hõbedamees. Detsembris peetud lühiraja MM-il oli ta samal alal võidukas. Antoniak ütleb, et esmakordselt Alexy kätt surudes oli aukartus küll südames, aga sai kohe aru, et kõik on meeskonnas võrdsed:
"Mind on üllatanud kõige enam see, et kui kiiresti mind siia (CAL-i) suurde peresse vastu võeti," räägib 19-aastane, kes liitus USA ühe kõigi aegade edukaima ujumistiimiga. "Ma jälgisin küll nende elu Eestist, aga ei suutnud ette kujutada, et mida tähendab ujumine tiimispordina. See sai siin olemisega väga kiiresti selgeks."
"Sa ei saavuta üksi mitte midagi kui sa ei panusta tiimi ühel või teisel moodusel - see oli üks esimesi asju mida mulle õpetati," lisas eestlane, kes on rahul ka akadeemilise poolega.
"Mida hinnatakse siin on teiste aitamine: kõik jälgivad teineteise tehnikat, kui on näha, et motivatsiooni ei ole, siis kogu tiim innustab. Ma arvan, et see on suurim õppetund mulle siin seni olnud. Jõhker tiimi energia, mis iga päev läbi lae pressib aitab ka minul paremuse poole suruda," märgib Antoniak.
Trennis on kiirused lihtsalt teised
Sissejuhatuse ülikooli tiimi treeningutele tegi Antoniak kuu aega tagasi hoopis USA olümpiakeskuses, kus CAL-i meeskond oli treeninglaagris. "Kui Eestis treenisin ma põhiliselt käsi ja natuke jalgu, siis siin on vastupidi. Samuti pannakse siin rohkem rõhku kerelihastele," selgitab Antoniak erinevusi kodumaaga.
"Siin on kiirused ka hoopis teisest klassist, mis oli oodatav. Ilma, et ma ise seda märkaks, leian end peaaegu iga trenn täiega vajutamast puhtalt sellepärast, sest teistel minu kõrval on pöörded põhjas," kirjeldab ujuja.
Antoniak sõnab, et kuu aja jooksul on talle maakera kukla poolel selgeks saanud, et tal on areneda absoluutselt kõiges veel. "Naudin ka seda sooja ilma, milllga ma pole talviti harjunud. Isegi hommikul kui basseini ääres on kuus kraadi sooja ei tundu see tegelikult nii külm. Trennikaaslaste jaoks on see muidugi mõistatus, et kuidas ma saan sellist ilma soojaks nimetada."