Kui veeta iga päev samade inimestega basseinis tunde, tekib loomulikult tugev side. Treeningutel tehakse tööd ja nähakse vaeva ühiste eesmärkide nimel ning jagatakse nii rõõme kui ka muresid. Koos kannatatakse raskete treeningute ajal, elatakse üksteisele kogu hingest kaasa, võidetakse medaleid ja purustatakse rekordeid. Lõpuks ei ole need inimesed lihtsalt treeningkaaslased või sõbrad, vaid inimesed, kellega koos oldud aastad ja jagatud pingutused seovad kogu eluks.
Aga sünnib sellest sõprusest midagi enamat…
Tippsportlaste jaoks on armuelu omaette väljakutse – pidevad võistlused, laagrid ja range treeningrutiin ei jäta eriti ruumi romantikale. Aga mis siis, kui tänane trenn oli nii kurnav, et plaanitud valentinipäeva kohting tuleb edasi lükata ning selle asemel hoopis taastuda laupäevaseks kilomeetrite kogumiseks? Kas basseinis võib pulss tõusta mitte ainult intensiivsest režiimist, vaid ka kellestki erilisest, kes sinu kõrval rajal ujub? Olgu see kuitahes klišeelik, aga vahel ei sütti armusäde küünlavalgel, vaid hoopis kloorivees.
Just nii juhtus endiste tippujujate Tess Grossmanni (nüüd Degtjarjova) ja Pjotr Degtjarjoviga, kelle armastuslugu sai alguse basseinis ja on kestnud juba 15 aastat. Tess ja Pjotr kuulusid Eesti ujumismaailma absoluutsesse tippu, olles ühed parimad sprinterid, kes esindasid kodumaad tiitlivõistlustel ja püstitasid rahvusrekordeid. Nüüd ei mõõdeta nende suurimaid saavutusi enam sekundites ega kaela ümber sädelevates medalites – kõige väärtuslikumad ja tähendusrikkamad autasud võidetakse koos pere ja lastega igapäevaelus.
Ühel hetkel sain aru, et ei saagi enam ilma temata
“Esimest korda kohtusime Baltimaade meistrivõistlustel, vist oli aasta 2008. Saime seal tuttavaks ja vestlesime natuke kui koondisekaaslased,” meenutavad Degtjarjovid oma loo algust. Tol ajal harjutasid mõlemad sprindiässad erinevates klubides, kuid sama aasta lõpus viis saatus nad kokku, kui hakkasid ühiselt treenima TOP ujumisklubis.
Samas klubis treenides nägid toona noored ujujad teineteist iga päev – hommikul uniste nägudega külma basseinivette hüpates, jõusaalis higimull otsa ees raskusi tõstes ja päeva lõpus väsinuna trennist lahkudes. Aga isegi sellest noortele ei piisanud, sest vabadel hetkedel vesteldi tundide viisi telefoni teel.
Tundub, et Cupido sihtis päris täpselt, sest 54-kordne Eesti meister Tess Grossmann uppus märkamatult armastuse sügavustesse. “Tundsin, et olen vist armunud. Siis läksid veel mõned kuud, et Pjotsi (Pjotrit) ka selles veenda,” ütleb Eestit mitmeid kordi tiitlivõistlustel esindanud Tess enesekindlalt muiates.
20 korral Eesti rekordit enda karjääri jooksul kohendanud Pjotr Degtjarjov tunnistab, et trennis veedetud ajast ei piisanud: “Mul oli Tessiga väga kerge suhelda. Leidsime alati midagi, millest rääkida. Tihti istusime pärast trenni bussipeatuses ja jutustasime nii kaua, et mitu bussi sõitis lihtsalt mööda. Ühel hetkel sain aru, et ei saagi enam ilma temata – justkui midagi oleks puudu.”
Armastus armastuseks, aga trenni tuleb teha ja medaleid võita ka. Kuid kõrvuni armunud tippsportlased suutsid leida ideaalse tasakaalu – nende ühine kvaliteetaeg oli just koos eesmärkide poole püüdlemine. “Meie suhe areneski koos ujudes, seega ei pidanud eraldi aega selleks otsima. Trennid, laagrid, võistlused – igal pool käisime koos. Meie suhte alus ongi koos veedetud aeg. Seega ei pidanud kumbki mingeid teadlikke otsuseid langetama. Kõik sujus loomulikult,” lükkab paar ümber arusaama, et tippsport ja eraelu ei käi käsikäes.
Spordis, nagu ka armastuses, pole ainult võidud, vaid ka kaotused ja viimastest murti ka koos üksteist toetades läbi. Grossmann meenutab, et pidi vahepeal ohjad enda kätte võtma ja Eesti tolle aja kiireimat meesujujat motiveerima: “Kuna ma olin pigem usin treenija ja Pjots nö. “loomulik talent”, siis ma ei lasknud tal vahepeal vabalt võtta.”
Degtjarjov tunnistab, et oli enne tüdruksõbra starte rohkem närvis kui enda võistluste eel ning meenutab hetke, mis illustreerib, kui tulihingeliselt nad teineteisele kaasa elasid: „Üks eredamaid momente oli Tartus, kui Tess läks proovima juunioride EM-i A-normatiivi. Tol ajal pidi selleks aega võtma kolme stopperiga, kuid üks treeneritest unustas oma stopperi käima panna. Läksin sellest nii endast välja, et oleksin äärepealt ühele tuttavale ujujale pikki nägu virutanud, kui ta hakkas selle kohta naljatama. See hetk võtab hästi kokku, kui palju me teineteisele kaasa elasime – ja elame siiani.“
Laste kasvatamine on mõnes mõttes nagu ujumine
Kõikidest medalitest ja karikatest on Degtjarjovide kodus veelgi hinnalisemad aarded – nende kolm last. Sport on neile õpetanud pühendumust, kannatlikkust ja visadust, ning just need väärtused soovivad nad ka oma lastele edasi anda. „Laste kasvatamine on mõnes mõttes nagu ujumine. Selleks, et olla õnnelik, ei piisa ainult võitudest – tuleb nautida ka protsessi koos kõigi keerulisemate hetkedega,“ võrdleb juba kaheksandat aastat emarolli kandev Tess.
Ta lisab: „Ujumine on õpetanud mulle, et distsipliin eristab keskpärase heast – see on õppetund, mille tahaksin oma lastele edasi anda.“ Ka Pjotr usub, et sport on andnud väärtuslikke õppetunde, mille najal tema lapsed võiksid kasvada ja areneda: “Ära karda eristuda – see võib olla su edu võti!”
Palusin Pjotril ja Tessil oma kolme lapse iseloomustamiseks appi võtta ei midagi muud kui vanad head võistlusdistantsid. Igal alal on oma iseloom ja väljakutsed, täpselt nagu igal lapsel on oma tugevused ja eripärad.
Enda esimese võsukese - Elizabethi - kirjeldamiseks kasutaksid nad 100 m vabaujumist, mis on ala kus on nii Pjotr kui ka Tess tulnud mitmeid kordi Eesti meistriks. "Võtmesõnad on täpsus ja täiuslikkus - kõik peab olema viimase detailini lihvitud," kirjeldavad uhked lapsevanemad, kes on saanud juba ka tütre esimestele ujumisvõistlustele kaasa elada.
Jaanuaris 8-aastaseks saanud plikatirtsu kõrval tuleb neil taltsutada ka kahte tegusat poissi. Vanema poja - Georgi - iseloomustamiseks kasutaksid nad 200 m kompleksujumist. "Mitmekülgne ja terav nii füüsiliselt kui ka vaimselt," mõtisklevad Tess ja Pjotr.
Perekonna pesamuna Gustavi ja 200 meetri liblikujumise vahele võiks tõmmata võrdusmärgi, kuigi antud distants ei ole ujumises mingi meelakkumine, siis ema ja isa leiavad positiivseid külgi. "Järjepidevus ja nutikus viivad sihile. Liblikujumine on tehniliselt keeruline ja füüsiliselt kurnav distants, mis nõuab vastupidavust ja nutikust jõu jagamisel."
Meie armastuse saladus on…
Küsides eduka suhte nippide kohta, siis vastas paar ühest suust, et on omavahel väga avatud ja räägivad igapäevaselt oma tunnetest. Vahel on sõnu, mida ei jõua igapäevaselt teineteisele öelda, kuid Tess kinnitab, et Pjotr on olnud tema elu parim otsus ja valik.
Meie armastuse saladus on…
Küsides eduka suhte nippide kohta, siis vastas paar ühest suust, et on omavahel väga avatud ja räägivad igapäevaselt oma tunnetest. Vahel on sõnu, mida ei jõua igapäevaselt teineteisele öelda, kuid Tess kinnitab, et Pjotr on olnud tema elu parim otsus ja valik.
“Aitäh Pjots, et oled valmis meie suhte nimel pingutama ja armastad mind ja lapsi nii palju! Imetlen sind iga päev,“ ütleb Tess siiralt. Pjotr nimetab Tessi parimaks naiseks, kaaslaseks, emaks ja sõbraks ning lisab kirsiks tordile: “Armastan sind tohutult!”
Ühest basseinirajast sai ühine elurada, mida on juba 15 aastat koos käidud. Vaatamata sellele, et nii Tess kui ka Pjotr olid ujumises sprinterid, pole nende suhe olnud kiire ja lühike lõik, vaid pühendumist ja vastupidavust nõudev maraton.
Armastus ujumise vastu hoidis ja hoiab Degtjarjove koos. Soovime ka teile, ujumissõbrad, tugevat tõmmet, sujuvat libisemist ja kindlat suunda – nii ujumises kui ka elus! Kaunist valentinipäeva!
Ühest basseinirajast sai ühine elurada, mida on juba 15 aastat koos käidud. Vaatamata sellele, et nii Tess kui ka Pjotr olid ujumises sprinterid, pole nende suhe olnud kiire ja lühike lõik, vaid pühendumist ja vastupidavust nõudev maraton.
Armastus ujumise vastu hoidis ja hoiab Degtjarjove koos. Soovime ka teile, ujumissõbrad, tugevat tõmmet, sujuvat libisemist ja kindlat suunda – nii ujumises kui ka elus! Kaunist valentinipäeva!
Loo autor: Polina Timofejeva
