Eesti noorte meistrivõistlustel ujus säravaimad tulemused välja 15-aastane Maari Randväli, kes võitis neli individuaalset kuldmedalit. Randväli rekordivööl on ette näidata saavutusi liblik-, vaba- ja seliliujumises ning distantsi pikkus, mida Maari noorte seas Eestis kõige kiiremini läbida suudab, varieerub 50 meetrist kuni 1500 meetrini.
Maari ei ole tavaline Eesti ujumise kuldkala, tema soomused on teisest puust või nagu inglise keeles öeldakse: she is built different.
Hetkel leiab Maari nime 17 Eesti vanuseklassi rekordi tagant. Paar päeva enne noorujujate mõõduvõttu oli neiu kodus palaviku küüsis ja ka võistlema pidi Randväli haiguse kiuste.
“Tegin palju halbu otsuseid,” võtab noor Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppiv ujumistäht oma võistlused kokku. “Oleksin pidanud lähtuma alade valimisel oma hetkeseisust. Läksin natukene ahneks ja võtsin rohkem distantse kui oleks pidanud.”
Õnneks polnud Randvälil treeneriga plaanis nendeks võistlusteks tippvormi ajastada ning nüüd saab neiu jätkata usinalt treenimist järgmiseks vormi demonstratsiooniks Põhjamaade meistrivõistlustel, mis toimuvad Taanis 1.-3. detsembrini.
Priitswim kirjutas enne võistlust, et Maaril on head väljavaated 1500m vabaujumise täiskasvanute rahvusrekordi purustamiseks. Paraku andis haigus ja väsimus viimasel võistluspäeval tunda ja võidusoosik Randväli pidi leppima neljanda kohaga.
“Halb otsus oli seda ala ujuma minna. Arvan, et see oli täielik energia raiskamine ja ujumine ei kukkunud välja nii nagu oleksin oodanud,” nendib selle distantsi noorte rekordi valdaja.
Nii suur distantside ampluaa on muljetavaldav, aga samas sportlasele ja tema treenerile ettevalmistuse mõttes keeruline ülesanne. Audentese Spordiklubi kasvandik paljastab, et lühirajal naudib ta kõige rohkem keskmaa distantse (200- ja 400 meetrit) ning 50m basseinis on Randväli lemmikuks sprint ja 100 meetri pikkused distantsid.
Tähtis otsus ootab langetamist: Eesti või Inglismaa?
Maari õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassis ning kevadel ootab teda ees haridustee esimene verstapost – põhikooli lõpetamine. Kevadel peab Eesti parim noorujuja otsustama, kas jätkab gümnaasiumiteed Eestis või suundub õppima ja treenima välismaale. “Üks valik on jätkata gümnaasiumis enda koolis, mis on õppimise poolest parim, aga teine variant, mida ma ise tahan kõige rohkem on minna õppima ja treenima Inglismaale.”
“Tahan järgmine aasta võimalikult palju U-16 vanuseklassi rekordeid üle ujuda,” räägib neiu lähituleviku plaanidest. Lisaks rekorditele on kuldkala eesmärk murda järgmise aasta suvel Euroopa juunioride meistrivõistluste finaali.
Pikemas perspektiivis töötab andekas noorujuja selle nimel, et nelja aasta pärast Los Angelese olümpiaujulas laineid lüüa.
Audentese Spordiklubi ujulat külastab Maari nädalas kaheksa korda. Lisaks ujumisele lihvib Randväli vormi kolm korda nädalas kuival maal üldfüüsilise treeninguga. Keskmiselt ujutakse treeningul viis kilomeetrit.
Vaatamata keerulisele ettevalmistusele ja mitte ootuspärastele tulemustele sai Maari võistlusrõõmu kogeda teateujumistes. Kokkuhoidev tiim ja võitlusvaim aitavad rasketel hetkedel tuju üleval hoida ja kõik ujujad teavad, et tiimi eest võisteldes tulevad alati parimad ajad. Sel suvel Euroopa juunioride meistrivõistlustel poolfinaalis ujunud sportlane oli osa Audentese Spordiklubi võistkonnast, kes ujus uue Eesti noorte rekordi 4x50 m kombineeritud teateujumises.
Imetlusväärne mitmekülgsus: 50m sprintimist ja 1500m strateegilist jõujaotust ühe õhtuga
Randväli tulemusi jälgides märkame, et ta suudab kiiresti ujuda mitmeid alasid. Enne võistlusi võivad teised noorujujad sõrmed ristis loota, et Maari oma võistlusprogrammi nende põhialasid ei valiks.
Eesti noorte meistrivõistluste viimase võistluspäeva õhtuses osas oli Randväli stardis plahvatuslikku kiirust nõudvas 50 meetri liblikujumises ning mõnikümmend minutit hiljem pidi sportlane ümber lülituma 30 korda pikemale, 1500 meetri vabaujumise distantsile, mis nõuab hoopis taktikalist jõu jagamist.
Eesti noorte rekordi omanik pikal rajal nii 50 meetri liblik- kui ka 1500 meetri vabaujumises tunnistab, et mõlemat ala hästi ujuda ühel võistlusel on paras väljakutse. “See on üsna keeruline ja mul ei tule kunagi ühel võistlusel mõlemad sama hästi välja. Alati on nii, et üks võistlus tulevad lühemad distantsid paremini välja ja teisel jällegi pikemad.”
Imetlusväärne mitmekülgsus: 50m sprintimist ja 1500m strateegilist jõujaotust ühe õhtuga
Randväli tulemusi jälgides märkame, et ta suudab kiiresti ujuda mitmeid alasid. Enne võistlusi võivad teised noorujujad sõrmed ristis loota, et Maari oma võistlusprogrammi nende põhialasid ei valiks.
Eesti noorte meistrivõistluste viimase võistluspäeva õhtuses osas oli Randväli stardis plahvatuslikku kiirust nõudvas 50 meetri liblikujumises ning mõnikümmend minutit hiljem pidi sportlane ümber lülituma 30 korda pikemale, 1500 meetri vabaujumise distantsile, mis nõuab hoopis taktikalist jõu jagamist.
Eesti noorte rekordi omanik pikal rajal nii 50 meetri liblik- kui ka 1500 meetri vabaujumises tunnistab, et mõlemat ala hästi ujuda ühel võistlusel on paras väljakutse. “See on üsna keeruline ja mul ei tule kunagi ühel võistlusel mõlemad sama hästi välja. Alati on nii, et üks võistlus tulevad lühemad distantsid paremini välja ja teisel jällegi pikemad.”
Eelmisel nädalalõpul Tallinnas toimunud võistlusel tulid mitmekülgse ujuja hinnangul paremini välja just sprindid. Maari jagab, et teab täpselt, kuidas ta igat distantsi läbima peab – tõmmete arv, tempo, tehnilised detailid. Selleks, et lülituda sprindilt pikematele distantsile on oluline läbi mõelda, mida ja kuidas sa peale “kohtadele” käsklust tegema hakkad.
Nii suur distantside ampluaa on muljetavaldav, aga samas sportlasele ja tema treenerile ettevalmistuse mõttes keeruline ülesanne. Audentese Spordiklubi kasvandik paljastab, et lühirajal naudib ta kõige rohkem keskmaa distantse (200- ja 400 meetrit) ning 50m basseinis on Randväli lemmikuks sprint ja 100 meetri pikkused distantsid.
Tähtis otsus ootab langetamist: Eesti või Inglismaa?
Maari õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassis ning kevadel ootab teda ees haridustee esimene verstapost – põhikooli lõpetamine. Kevadel peab Eesti parim noorujuja otsustama, kas jätkab gümnaasiumiteed Eestis või suundub õppima ja treenima välismaale. “Üks valik on jätkata gümnaasiumis enda koolis, mis on õppimise poolest parim, aga teine variant, mida ma ise tahan kõige rohkem on minna õppima ja treenima Inglismaale.”
“Tahan järgmine aasta võimalikult palju U-16 vanuseklassi rekordeid üle ujuda,” räägib neiu lähituleviku plaanidest. Lisaks rekorditele on kuldkala eesmärk murda järgmise aasta suvel Euroopa juunioride meistrivõistluste finaali.
Pikemas perspektiivis töötab andekas noorujuja selle nimel, et nelja aasta pärast Los Angelese olümpiaujulas laineid lüüa.
Pannkoogid ja kloorivesi
Audentese Spordiklubi ujulat külastab Maari nädalas kaheksa korda. Lisaks ujumisele lihvib Randväli vormi kolm korda nädalas kuival maal üldfüüsilise treeninguga. Keskmiselt ujutakse treeningul viis kilomeetrit.
“Vahet ei ole, mis trenn on, üritan keskenduda sellele, et mu tehnika oleks võimalikult puhas ja ujumine efektiivne,” kommenteerib usin treenija, mis tema jaoks ujumisel oluline on. “Hoiame alati treeningud mitmekülgsetena ja igav ei hakka kunagi."
Enne igat veetreeningut teeb kuldkala kummilindiga õlaharjutusi, et vältida vigastusi ning plahvatuslikke hüppeid ja kätekõverdusi, et keha oleks valmis vees kilomeetreid koguma.
Peale mitmepäevalisi võistlusi, kus antakse endast maksimum saab sportlane end premeerida väikese puhkusega, enne kui hakkab vormi ehitamine uueks etteasteks. Ideaalsel puhkepäeval tahaks päevad läbi vees vuhav Randväli ilma äratuskellata ärgata, süüa hommikusöögiks pannkooke ja veeta aega maal. Õhtu veedaks ta sõpradega ning puhkaks kloori lõhnast ja mustast joonest basseini põhjas.
Peale mitmepäevalisi võistlusi, kus antakse endast maksimum saab sportlane end premeerida väikese puhkusega, enne kui hakkab vormi ehitamine uueks etteasteks. Ideaalsel puhkepäeval tahaks päevad läbi vees vuhav Randväli ilma äratuskellata ärgata, süüa hommikusöögiks pannkooke ja veeta aega maal. Õhtu veedaks ta sõpradega ning puhkaks kloori lõhnast ja mustast joonest basseini põhjas.
Loo autor: Polina Timofejeva
