Otse põhisisu juurde

Miks piiratakse Eesti noorte- ja juunioride meistrivõistlustel distantsiujujaid?


Juba sellel reedel saab Tallinnas alguse kolm päeva kestvad Eesti noorte- ja juunioride lühiraja meistrivõistlused. Võistluste juhendit sirvides selgub, et ühte distantsi nii noormeeste kui ka neidude konkurentsis ei ujuta. 

Huvitavalt kombel ei selgitata Eesti vanuseklasside tiitlivõistlustel esikolmikut noormeeste 1500m vaba- ja neidude 800m vabaujumises. Kahtlemata on see karjuv ebaõiglus distantsiujujatele, sest arvestades, et pikemate distantside ujujatel on niigi vähem alasid, siis tundub nende kahe ala mitte toimumine lihtsalt kummalisena. 

Ka konkreetsete distantside valik on kummaline. Eelmisel aastal oli kuni 16-aastaste neidude seas just 1500m vabaujumine kõige nõrgema tasemega ala, aga samas noormeestel oli mullu nii noorte- kui ka juunioride seas 1500 meetri distants tasemelt üks tugevamaid. See tekitabki küsimusi, et miks just selline valik? 

Kui vaadata suurt pilti, siis peaksid mõlemad distantsid - 800/1500m vabaujumine - olema nii neidudel kui noormeestel esindatud. Kui keegi võtaks välja 50m liblikujumise, siis oleks see esiteks imelik ja teiseks järgneks kriitikalaviin. Distantsiujujad peavad kloorivesi suus olukorraga leppima. 

Mis oleks lahendus?

Kõige lihtsam lahendus on sportlastele anda võimalus startida kõikidel aladel, mis on kavas ka tiitlivõistlustel. Teiseks, oleks vaja alaliidul õppust võtta suurematest kommertsvõistlustest, kus lahendatakse distantsiujujate "probleemid" mängleva kergusega. 

Üks argument distantsi kaotamise poolt võib olla, et see kõik võtab tohutult palju aega. Samas kui natuke ümber tõsta tänavune võistlusjuhend, siis ajaliselt väga suurt erinevust ei olekski. 

Praeguse juhendi põhjal toimub noormeeste 800m vabaujumine teisel päeval ja neidude 1500 meetri distants kolmandal päeval. Kusjuures kõige kiirem vahetus stardib õhtuses finaalosas ja kõik ülejäänud hommikuses sessioonis. 

Hüpoteetiliselt, kui tõsta noormeeste 800 meetrit ja neidude 1500 meetrit esimese võistluspäeva teise ossa ning arvestades, et eelujumised on esimeses ja finaalid kolmandas võistlusosas. Sellega tekib juurde distantsiujujate võistlusosa. 

Antud variant ei sega sprinterite ja keskmaaujujate võistlust ehk võistlusprogrammi sees ei ole ülipikka pausi. Isegi kui antud variandiga stardib noormeestel 6 vahetust ujujaid (48 ujujat) ja neidudel kolm vahetust (24 ujujat) ei võtaks antud võistlusosa aega rohkem kui kaks tundi. 

Teisel võistluspäeval saaksid distantsiujujad puhata ja kolmandal päeval oleksid nad uuesti võistlustules, aga alad oleksid pööratud järjestuses. Selline variant pakub võistlejatele kvaliteeti ning annab neile võimaluse startida mõlemal alal. 

Kokkuvõttes ei ole mitte ühtegi head põhjust, et miks on hetkel eelistatud üks distants teisele ning miks piiratakse distantsiujujaid. Need, kes tahavad ujuda ühte ala, siis nad seda teevadki, aga ülesanne võiks ja peaks olema pakkuda noortele võimalusi. Mitte leida lahendusi, et kuidas võistlusega võimalikult kiiresti õhtule jõuda. 

POPULAARSED POSTITUSED

Treenerite Kogust lahkunud Strungar: vajalik koostöö ja toetus puudub

Eesti ujumise alaliidus tegutsev Treenerite Kogu jäi eile ilma ühest liikmest, kui esimehe ametit pidanud Mihhail Strungar otsustas enda kohast loobuda ja tagasi astuda. 

EELVAADE: 56 Eesti ujujat stardib Taanis toimuvatel Põhjamaade meistrivõistlustel

Pühapäeval saab Taanis alguse kolm päeva kestvad Põhjamaade meistrivõistlused, millest võtab osa 56 Eesti ujujat. Võtame üksipulgi lahti võistluse taseme, osalevad Eesti tippujujad ning palju muud. 

10 aastaga enam kui 100% tõus: Kas Eestis on Euroopa kõige kõrgemad stardimaksud?

Iga ujumisvõistlusega käivad kaasas ka stardimaksud, mis tuleb tasuda kas ujujal, klubil või lapsevanematel. Eesti ujumise meistrivõistlustel on stardimaks aastatega läinud ikka kallimaks ja kallimaks nagu iga teine toode meie kodumaal.