Otse põhisisu juurde

Miks piiratakse Eesti noorte- ja juunioride meistrivõistlustel distantsiujujaid?


Juba sellel reedel saab Tallinnas alguse kolm päeva kestvad Eesti noorte- ja juunioride lühiraja meistrivõistlused. Võistluste juhendit sirvides selgub, et ühte distantsi nii noormeeste kui ka neidude konkurentsis ei ujuta. 

Huvitavalt kombel ei selgitata Eesti vanuseklasside tiitlivõistlustel esikolmikut noormeeste 1500m vaba- ja neidude 800m vabaujumises. Kahtlemata on see karjuv ebaõiglus distantsiujujatele, sest arvestades, et pikemate distantside ujujatel on niigi vähem alasid, siis tundub nende kahe ala mitte toimumine lihtsalt kummalisena. 

Ka konkreetsete distantside valik on kummaline. Eelmisel aastal oli kuni 16-aastaste neidude seas just 1500m vabaujumine kõige nõrgema tasemega ala, aga samas noormeestel oli mullu nii noorte- kui ka juunioride seas 1500 meetri distants tasemelt üks tugevamaid. See tekitabki küsimusi, et miks just selline valik? 

Kui vaadata suurt pilti, siis peaksid mõlemad distantsid - 800/1500m vabaujumine - olema nii neidudel kui noormeestel esindatud. Kui keegi võtaks välja 50m liblikujumise, siis oleks see esiteks imelik ja teiseks järgneks kriitikalaviin. Distantsiujujad peavad kloorivesi suus olukorraga leppima. 

Mis oleks lahendus?

Kõige lihtsam lahendus on sportlastele anda võimalus startida kõikidel aladel, mis on kavas ka tiitlivõistlustel. Teiseks, oleks vaja alaliidul õppust võtta suurematest kommertsvõistlustest, kus lahendatakse distantsiujujate "probleemid" mängleva kergusega. 

Üks argument distantsi kaotamise poolt võib olla, et see kõik võtab tohutult palju aega. Samas kui natuke ümber tõsta tänavune võistlusjuhend, siis ajaliselt väga suurt erinevust ei olekski. 

Praeguse juhendi põhjal toimub noormeeste 800m vabaujumine teisel päeval ja neidude 1500 meetri distants kolmandal päeval. Kusjuures kõige kiirem vahetus stardib õhtuses finaalosas ja kõik ülejäänud hommikuses sessioonis. 

Hüpoteetiliselt, kui tõsta noormeeste 800 meetrit ja neidude 1500 meetrit esimese võistluspäeva teise ossa ning arvestades, et eelujumised on esimeses ja finaalid kolmandas võistlusosas. Sellega tekib juurde distantsiujujate võistlusosa. 

Antud variant ei sega sprinterite ja keskmaaujujate võistlust ehk võistlusprogrammi sees ei ole ülipikka pausi. Isegi kui antud variandiga stardib noormeestel 6 vahetust ujujaid (48 ujujat) ja neidudel kolm vahetust (24 ujujat) ei võtaks antud võistlusosa aega rohkem kui kaks tundi. 

Teisel võistluspäeval saaksid distantsiujujad puhata ja kolmandal päeval oleksid nad uuesti võistlustules, aga alad oleksid pööratud järjestuses. Selline variant pakub võistlejatele kvaliteeti ning annab neile võimaluse startida mõlemal alal. 

Kokkuvõttes ei ole mitte ühtegi head põhjust, et miks on hetkel eelistatud üks distants teisele ning miks piiratakse distantsiujujaid. Need, kes tahavad ujuda ühte ala, siis nad seda teevadki, aga ülesanne võiks ja peaks olema pakkuda noortele võimalusi. Mitte leida lahendusi, et kuidas võistlusega võimalikult kiiresti õhtule jõuda. 

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.