Otse põhisisu juurde

Kas Eesti juunioride meistrivõistlustel tuleks kaotada eelujumised?


Eelmise nädala lõpus toimunud lühiraja Eesti juunioride meistrivõistlustel paistis paljudel aladel silma väike osavõtjate arv. Kuigi oli distantse, kus oli ka rohkelt osavõtjaid, siis enamikel aladel oli osavõtjaid vähem kui üheksa ehk paljud sportlased pidid eelujumised lihtsalt läbi kulgema, et finaali pääseda. 

Juunioride võistlusklassi väike osavõtjate arv ei ole midagi uut Eesti ujumises. Kui noorte vanuseklassis, alla 17-aastased ujujad, on mass võrdlemisi suur, siis samm kõrgemal kuivab osavõtjate arv kokku. 

Põhjuseid on muidugi erinevaid, et miks see nii on. Vanuses 17-18 eluaastat saavad neiud ja noormehed ikkagi üsna selgelt aru kas neil on tulevikku ujumisspordiga või mitte. Kui see reaalsus on ära käinud, siis on kolme tüüpi ujujaid:

1. Ujujad, kes üritavad ja loodavad läbilööki tulevikus ka täiskasvanute klassis
2. Ujujad, kes mõistavad, et suurtele tiitlivõistlustele neil asja ei ole, aga gümnaasiumi lõpuni ja ehk natuke veelgi kauem võistlevad rohkem enda rõõmuks
3. Ujujad, kes enne juunioride vanuseklassi lõpetavad ujumise ära, sest järgmist Michael Phelpsi neist ei saa ning muud huvid on põnevamad

Aga keskendume ujujatele, kes stardivad Eesti juunioride meistrivõistlustel. Kui päris pikki aastaid oli täiskasvanute Eesti meistrivõistlused samal ajal vanuseklasside võistlusega, siis oli süsteem lihtne. Hommikul eelujumistes selgitati noorte- ja juunioride meistrid ning kaheksa parimat pääsesid õhtul heitlema täiskasvanute medalite nimel. 

Viimasel viiel korral neljast on Eesti noorte- ja juunioride meistrivõistlused toimunud lühirajal eraldi. Süsteem on siiski säilinud täiskasvanute võistluste päevist, kus noortel ja juunioridel tuleb hommikul läbida eelujumiste kadalipp ning alles õhtul saavad finaalides ujuda medalitele. 

Tühjad rajad rohkem kui pooltel aladel

2024. aasta lühiraja juunioride meistrivõistlustel ujuti otsefinaalina ainult 400m vaba-, kompleks- ja 800/1500m vabaujumised. Seega eelujumiste sõel tuli juunioride klassis läbida kokku 13 erineval distantsil, liites kokku noormehed ja neiud, siis kokku 26 alal. 

Finaali pääseb eelujumistest kaheksa parimat. Aga vähem kui üheksa ujujat oli lausa 17 alal ehk 65% distantsidest tuli juunioride vanuseklassi ujujatel eelringides lihtsalt läbi ujuda ning finaalikoht oli käes. Siit ka pealkirjas püstitatud küsimus, et kas tuleks kaotada eelujumised? 

Lühike vastus on - jah! Seda väga mitmel erineval põhjusel. Aga esmalt vaatleme põhjuseid, et miks need sisutühjad eelujumised üldse toimuvad. Ühe argumendina võib tuua, et tiitlivõistlustel tuleb ka eelujumiste sõel läbida ning see on hea proov parimatele juunioridele. Teise argumendina võib tuua, et see loob suure ja uhke kuvandi, et finaali pääsemiseks tuleb kõigil pingutada. Kolmas argument võib olla, et ujujad saavad häid aegu püüda mitu korda.

Ujumised, mis ei anna sportlastele ega pealtvaatajatele mitte midagi

Kuigi kõik eelmainitud argumendid eelujumised-finaalid formaadi jaoks on legitiimsed, siis reaalsus on hoopis teine ning siin tuleks alaliidul tugevalt sekkuda. 

Kuna osavõtjaid on vähe ja paljud ujujad teavad, et pääsevad finaali nii või naa, siis ei saa ujujatele pahaks panna, et eelringides pingutatakse vähem kui treeningul lõdvestust ujudes. Vaatame mõningaid näiteid. 

Kõigil kolmel naiste rinnuliujumise distantsil oli vähem kui üheksa osalejat. See tähendas seda, et Eesti parim naisujuja Eneli Jefimova piltlikult öeldes jalutas finaali. Ta ujus 100m rinnuliujumise eelringides välja aja 1.17,53 (!!!), mis on tema isiklikust rekordist rohkem kui 14 sekundit aeglasem. Viimati ujus ta seda distantsi nii "aeglaselt" aastal 2017. 

See ei olnud nii ainult Jefimovaga. Selliseid näiteid meie parimate juunioride esituses võib leida mitmeid. Mõni võib väita, et nad üritasid tehnilisi asju timmida, aga kui Ott Tänak sõidab metsavahel kiirusega 25 km/h, siis kas see aitab tal pärast kiiremini sõita?

Päeva lõpuks ei võida nendest sisutühjadest eelujumistest mitte keegi. Ujujate jaoks on see tüütu kohustus. Kuna Eesti meistrivõistlustel üritavad kodused tipud reeglina koguda suur hulk medaleid, siis pärsib see ka võistuste üldist taset. Pealtvaatajad, kes on hommikul leidnud tee basseini, peavad leppima vähem kui keskpäraste sooritustega. 

Kokkuvõttes tuleks mõista, et Eesti ei ole nagu USA, kus juunioride klassi ujujaid on sadades ning tuhandetes. Tuleks mõista meie väiksust ning kohendada võistlusprogrammi vastavalt sellele, et oleks meie ujujate kui ka pealtvaatajate peale mõeldud. 

POPULAARSED POSTITUSED

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Jefimova konkurent ujus ülivõimsa aja ja mõõdus kõigi aegade edetabelis eestlannast

21-aastane ameeriklanna McKenzie Siroky ujus ülivõimsa aja 50 meetri rinnuliujumises ja mõõdus maailma kõigi aegade edetabelis ka Eesti ujumise superstaarist Eneli Jefimovast. 

ÜLEVAADE: Jefimova kogub kiirust, kuldne Zirk, Tribuntsov ja Randväli purevad taas rekordeid

Laupäeval algas Londonis kolm päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus AP Race, millest võtavad osa ka Eesti parimad tippujujad. Esimese kahe päeva jooksul on juhtunud nii mõndagi - Eesti rekordid, kuldmedalid, hooaja tippmargid ning palju muud. 

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

Londoni olümpiabasseinis kulla võitnud Zirk: ka võitmist tuleb harjutada

Londonis toimuval rahvusvahelisel ujumisvõistlusel AP Race International saavutas Kregor Zirk enda põhialal - 200 meetri liblikujumises - esikoha. Ujuja sõnul ei olnud enesetunne kõige värskem, aga üldpilti vaadates on seis väga hea. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.