Otse põhisisu juurde

10 huvitavat fakti eestlaste esituste kohta EM-il

Londoni olümpiaujula
Pühapäeval lõppesid Londonis nädal aega kestnud Euroopa meistrivõistlused. Eesti koondise eest oli võistlustules 24 ujujat. Tehti häid ujumisi, keskpäraseid ja halvemaid. Nüüd on hea aeg panna kirja 10 huvitavat fakti eestlaste esituste kohta EM-il.

Eesti koondise saagiks jäi tänavu palju huvitavaid rekordeid lisaks ujumistele veelgi. Mönusat faktide avastamist:

1. Disklahv teateujumises

Eesti sega 4x100 m kombineeritud teatenelik oli kindlustamas endale pääsu finaali kui viimases vahetuses ujunud Kertu Ly Alnek tegi valestardi. Tema reaktsiooniaeg oli -0,08 sekundit. Lubatud on -0,03 sekundit. Viimati sai Eesti koondis tiitlivõistlustel disklahvi 2013 aastal kui Martti Aljand hüppas liiga vara vette meeste 4x50 m kombineeritud teateujumises. Toona varastas Aljand -0,05 sekundiga. 

2. Rekordiline koondis

Tänavu oli Eesti koondis eriti suur. Võistkonda kuulus 24 ujujat. Kaks aastat tagasi Berliinis oli Eesti koondise suuruseks 11 ujujat, neli aastat tagasi 13 ujujat ning kuus aastat tagasi 15 ujujat. Kui suureks kujuneb Eesti koondis kahe aasta pärast Šotimaal toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel selgub tulevikus.

Ralf Tribuntsov
3. Tribuntsovi poolfinaalseeria jätkus

Eesti koondise liider Ralf Tribuntsov osales enda karjääri esimesel pikaraja EM-il. Lühiraja EM-il on ta võistelnud kolm korda. Kõikidel EM-idel on 21-aastane Tribuntsov pääsenud vähemalt poolfinaali. Loodetavasti seeria jätkub ka järgmistel Euroopa meistrivõistlustel.

4. Alneki ühekordne esitus

Kertu Ly Alnek osales tänavu EM-il vaid ühel individuaaldistantsil ning selleks oli 100 m vabaltujumine. Viimati osales Eesti ujuja EM-il vaid ühel individuaaldistantsil 2002 aastal kui võistlus toimus Berliinis. Toona ujus Timo Hallist vaid 200 m vabalt. 

5. Aedma negatiivne rekord

Meeste 100 m vabaltujumises saavutas Andri Aedma eestlaste läbi aegade kõige kehvema koha Euroopa pikaraja meistrivõistlustel milleks on 75. koht. Siiski ei saa talle seda ette heita, sest võistlustules oli 88 meest ning täitsa viimaste hulka ta ei kuulnud. Eestlaste kõige kehvema soorituse FINA punktitabeli järgi tegi aga Andrei Gussev ning seda 200 m seliliujumises.

4x200 m vabaltujumise teatenelik
6. Teateujumistebuum

Tänavustel Euroopa meistrivõistlustel startis Eesti koondis kuues erinevas teateujumises. Välja jäi koosseis panemata vaid naiste 4x100 m kombineeritud ja naiste 4x200 m vabalt teateujumises. Näiteks kaks aastat tagasi Berliinis ei startinud Eesti koondis mitte üheski teateujumises.


7. Aljandi karjääri paremuselt 21. tulemus

Eesti rekordiomanik 100 m rinnuliujumises on Martti Aljand ajaga 1.00.56. See aeg on ujutud 7 aastat tagasi Rooma MM-il. Londonis toimunud EM-il läbis ta selle distantsi enda kohta tagasihoidliku 1.02.67. Enda karjääri jooksul on ta EM-i tulemusest kiiremini ujunud lausa 20 korda. See näitab mehe kvaliteeti läbi aastate. 

8. Eesti koondise keskmine koht

Eesti koondislaste esitused EM-il olid seinast seina. Siiski on tiitlivõistlustel tähtis koht ning jõudmine õhtustesse finaalidesse. Kuigi olümpiaastal nagu tänavu olid eestlastele ka ajad tähtsad. Eesti koondise keskmiseks kohaks Londoni EM-il oli 38. koht. Näiteks kaks aastat tagasi Berliinis oli eestlaste keskmiseks kohaks 36. koht, mis näitab et koondise keskmine tase on siiski langenud.

9. Kõige tihedama graafikuga ujuja oli Zirk

Tänavusel EM-il hüppas vette eestlastest kõige rohkem Kregor Zirk. Ta sulpsas vette 8 korda millest 5 oli individuaaldistantsidel ning 3 teateujumistes. Temale järgnes Karl Johann Luht seitsme stardiga.

10. Ujuti kokku 11 Eesti rekordit

Tänavusel EM-il ujuti 11 Eesti rekordit. Täiskasvanute rekorditega said hakkama Martin Allikvee ja Osvald Nitski. Lisaks ujuti täiskasvanute rekord ka meeste 4x100 ja 4x200 m vabalt teateujumises. Juunioride rekorditetabelit parandati viiel korral. Nitski ujus kaks uut juunioride rekordit. Zirk, Alnek ja Margaret Markvardt said kumbki hakkama ühe juunioride rekordiga. Noorte rekordeid parandas jällegi Zirk ning seda kahel korral. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

LA 2028 olümpiabasseinis peetakse kaheksa jalgpalli MM kohtumist

Jalgpall on viimasel kahel nädalal vallutanud kõik maailma nurgad ja Ameerikas, Kanadas ning Mehhikos peetav jalkapidu purustab erinevaid rekordeid. Nii positiivselt kui ka negatiivselt. Omad seosed on olemas ka ujumisega, sest lausa kaheksa kohtumist peetakse LA 2028 olümpiabasseinis. 

Kalevi Ujumiskool valis hooaja parimad ujujad

Tess Grossmann  Eile pärastlõunal istusid kaheksa Kalevi Ujumiskooli treenerit maha, et valida 2014/2015 hooaja klubi parimad ujujad. Kuigi mõnes vanuseklassis oli võitja kindel, siis mõningates läks ka tõsisemaks mõttetööks. Juba 7x ja neljandat korda järjest valiti Kalevi Ujumiskooli parimaks meesujujaks   Martin Liivamägi . Möödunud hooajal oli ta ainuke meesujuja Kalevi Ujumiskoolist, kes pääses MM-ile mis tänavu toimus Kaasanis ja kus ta saavutas 200 m kompleksujumises 26. koha.

ÜLEVAADE: Eelmise aasta Eesti parimad ujujad

14. jaanuaril autasustab Eesti Ujumisliit eelmise aasta Eesti parimaid ujujaid. Välja kuulutatakse aasta parim mees- ja naisujuja, lisaks veel ka parimad juuniorid ja noored.  Priit Aaviku Ujumisblogi toob Teieni erinevate kategooriate võitjad ning nende saavutused, mis viisid nad auhinna pälvimiseni.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Eesti üks kõigi aegade parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov riputas prillid varna

Eesti üks kõigi aegade parimaid kroolisprintereid Pjotr Degtjarjov teatas, et tõmbab enda karjäärile joone alla ja riputab prillid varna. Mitmel korral EM-il finaali jõudnud ja 58 korral Eesti meistriks kroonitud Degtjarjovi karjääri jäävad meenutama mitmed võimsad esitused ja tulemused. 24-aastane ujuja otsustas karjääri lõpetada mitmetel erinevatel põhjustel alustades perspektiivi puudusest ja lõpetades majanduslikel põhjustel. 

Euroopa meistrivõistlused ei ole enam mägede taga

Londoni olümpiaujula Euroopa meistrivõistlused algavad vähem kui kuu aja pärast, täpsemalt 16. mail. Seekord võõrustab EM-i viimati olümpiat võõrustanud Inglismaa linnake London. Kohal on taaskord ka eestlased, kus koondise esinumbrite eesmärk on nendel võistlustel kvalifitseeruda olümpiamängudele. Euroopa meistrivõistlused on suureks peaprooviks Rio olümpiamängudele, kuhu kogunevad lisaks Euroopa parimatele ujujatele ka maailma koorekiht. Viimati toimus ujumise EM Inglismaal aastal 1993 kui seda võistlust korraldas Sheffieldi linn. London on võõrustanud EM-i vaid korra ning see juhtus aastal 1938 .