Otse põhisisu juurde

USKUMATU MEES: Allikvee ujus ülivõimsa rekordi ja astus suure sammu Rio suunas

Martin Allikvee
Kaunases toimuvatel Leedu meistrivōistlustel ujus Martin Allikvee uue ülivōimsa Eesti rekordi ning astus väga suure sammu olümpiamängude suunas. Poodiumile pääsesid ka Eesti naisujujad.

21-aastane Martin Allikvee ei pidanud täna hommikul kõiki oskusi mängu panema, kuid kindlalt vormistas endale pääsu õhtusesse A-finaali. Ta näitas eelujumiste kõige kiiremat aega 2.18.42. 

Ōhtuses finaalis pani Allikvee kohe stardist minema ning enam tagasi ei vaadanud. 100 m vaheaeg oli noormehel 1.03.64. Finišisse jōudes näitas tabloo aega 2.12.80. "Jään väga rahule selle ujumisega," ütles rekordimees peale ujumist. "Arvasin, et ujun kuskil 2.13.9-2.14.1 aga kui aega nägin, siis ei suutnud alguses isegi uskuda. Ma olen väga väga õnnelik." 

Selle ujumisega parandas Allikvee enda nimele kuulunud nädala vanust Eesti rekordit (2.14.97) rohkem kui kahe sekundiga. Samuti on tegemist ühe Eesti kõigi aegade tugevama rekordiga. Leedu meistrivõistlustel andis see aeg kindla esikoha, samuti on tegemist uue võistluste rekordiga. 

Eesti rekordi vaheajad Londonis:                                       Eesti rekordi vaheajad Leedus:

50 m - 30.27                                                                             50 m - 30.11
100 m - 1.04.11 (33.84)                                                          100 m - 1.03.64 (33.53)
150 m - 1.38.36 (34.58)                                                          150 m - 1.38.07 (34.43)
200 m - 2.14.97 (36.28)                                                           200 m - 2.12.80 (34.73)

Võrreldes Londoniga pani Allikvee igal 50 m hoogu juurde. Eriti muljetavaldav on tema viimase 50 m vaheaeg. Ta ujus täna Leedus rohkem kui 1,5 sekundit kiiremini viimast pikkust ning sealt tuli ka kõige suurem vahe võrreldes Londoniga.

Olümpiapileti napsas Allikvee nüüd endale. Ta saavutas uue Eesti rekordi eest 874 FINA punkti, mis on lausa 34 punkti rohkem kui enne olümpiapiletist kinni hoidnud Ralf Tribuntsovil. Nüüd tuleb teistel Eesti meesujujatel täita kas A-normatiiv või ujuda selle lähedale ning loota maailma ujumisliidu (FINA) poolt kutset.

Häid esitusi tegid ka teised Eesti ujujad. Kätlin Sepp ujus ennast naiste 100 m seliliujumises hõbemedalile ajaga 1.04.02. See aeg on 1,16 sekundit kiirem kui EM-il näidatud tulemus kuid jääb neiu isiklikule tippmargile veidi vähem kui poole sekundiga alla.

Maria Romanjuk napsas naiste 50 m rinnuliujumises pronksmedali. Ta läbis distantsi enda kohta tagasihoidliku ajaga - 33.27. Isiklik rekord on Romanjukil 1,04 sekundit kiirem. Henri Reinsalu jäi 200 m vabaltujumises esimesena medalita näidates aega 1.57.05.

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.