Naiste maailmarekordid lähevad iga aastaga aina tugevamaks ja tugevamaks. Aga kui võrrelda neid meeste Eesti rekordtulemustega kas maailma kõige kiiremad naised teevad meie meestele ära?
Võrdlesin nii pikaraja kui ka lühiraja tulemusi. Võtsin arvesse ka teateujumisi kus naiste maailmarekordid avaldasid survet Eesti meeste rekorditele.
Naiste 1500 m vabaltujumise maailmarekord pikas basseinis on klass omaette, kuulub see loomulikult hetke maailma parimale naisujujale Katie Ledeckyle. Ta läbis 2015 aastal Kaasanis toimunud MM-il selle distantsi ajaga 15.25,48 mis on Eesti meeste rahvusrekordist lausa 46 sekundit parem. Kusjuures on see tulemus parem ka Eesti meeste lühiraja rekordist 15.33,56, mis näitab kui kehvas seisus on meil pikamaa kroolid. Lühiraja naiste maailmarekord on tulemusega 15.19,71 ning kuulub see hispaanlanna Mireia Belmonte Garcia nimele. Seega 1500 m vabaltujumises teevad maailma naised Eesti meestele pikalt tuule alla.
Järjekordse rekordiga teeb Ledecky Eesti meestele silmad ette 800 m vabaltujumises. Tema Rios kuldmedali toonud võiduaeg oli 8.04,79 kui samal ajal Kregor Zirgi rahvusrekord sel distantsil on 8.23,12. Napilt on Zirk parem sel distantsil lühiraja naiste maailmarekordist. Eesti meeste rekord lühirajal on ajaga 7.58,78 ning naiste maailmarekord 7.59,34. Siiski kui peaks Ledecky seda distantsi millalgi lühirajal ujuma võivad Eesti mehed rekordist suu puhtaks pühkida.
400 m distantsidel on Eesti mehed paremad. Ledecky 400 m vabaltujumise maailmarekord on Eesti meeste rekordist 2,5 sekundit aeglasem. Siiski tasub märkida, et Ledeckyst on kiiremini pikas basseinis eestlastest ujunud vaid Ivar Stukolkin. Napikas on Eesti meeste võit pikal rajal ka 400 m kompleksujumises. Katinka Hosszu jääb Osvald Nitski Eesti rekordile alla veidi vähem kui 2,5 sekundit.
Naiste maailmarekordid hingavad kuklasse 200 m distantsidel. Andres Olviku seliliujumise rekord 200 m distantsil on vaid 1,4 sekundit kiirem Missy Franklini maailmarekordist pikal rajal. Vähem kui kahe sekundi kaugusele jääb ka Liu Zige 200 m liblikujumises. Samuti tasub märkida, et ka vabaltujumises on vahe üpriski marginaalne - kolm sekundit Eesti meeste kasuks.
100 m distantsidel võivad eestlased rahulikult hingata, sest naised vähemalt järgmise 50 aasta jooksul nende tulemusteni ei jõua, aga mine sa tea. Kõige lähemal on naiste maailmarekordid vabalt- ja liblikujumises. Zirgi 100 m liblikujumise Eesti rekordile 52.83 kaotab Sarah Sjöström vähem kui kolm sekundit. 100 m vabaltujumises on vahe täpselt 2,5 sekundit. Sprindialadel ehk 50 m distantsidel on vaid Sjöströmi 50 m liblikujumise maailmarekord (24.43) vähem kui sekundi kaugusel Eesti meeste rekordist. Daniel Zaitsev on seda ala ujunud ajaga 23.85, mis teeb vaheks 58 sajandikku. Ülejäänud 50 m distantsidel on vahe üle sekundi.
Seega kolm naiste maailmarekordit on paremad Eesti meeste rekorditest ning seda just pikematel vabaltujumise distantsidel kuna Eestis on need alad varjusurmas. Kaugele ei jää maailma kõige kiiremad naised 400 m distantsidel Eesti meeste rekorditest kui ka ohustatakse 200 m distantside rekordeid. Loodetavasti purustavad naised maailmarekordeid edasi ja Eesti mehed rahvusrekordeid.
PÜSIGE LAINEL!