Otse põhisisu juurde

ABSURD! Eesti Ujumisliit kohtleb mees- ja naisujujaid ebavõrdselt

Eesti Ujumisliidu tippspordi komisjon võttis hiljuti vastu üsna kummalise otsuse. Nimelt on Eesti A-koondisesse pääsemiseks meestel vaja saavutada 800 FINA punkti aga naistel 775 punkti. 

Eesti meesujujad peavad A-koondisesse pääsemiseks nägema rohkem vaeva kui seda naisujujad, mis on kõike muud kui õiglane ning ei ole kooskõlas ausa spordi põhimõtetega.

Et pääseda A-koondisesse peab meesujujal olema ületatud 800 FINA punkti piir ning täidetud MM-i B-normatiiv. Naisujujatel peab olema täidetud 775 FINA punkti ning samuti täidetud MM-i B-normatiiv. A-koondisesse kuulumine tagab ujujale 2000 eurot tegevustoetust ühe aasta kohta. 

Siinkohal tekib küsimus, et miks on meestele ja naistele erinevad tingimused seatud? Miks ei kohelda mõlema soo ujujaid võrdselt? FINA punktid arvutatakse välja kehtivast maailmarekordist ning FINA punktide eesmärk on võrrelda erinevaid alasid kui ka meeste ja naiste sooritusi. Ehk maakeeli on FINA punktid kõige ausam mõõdupuu mees- ja naisujujate vahel. 

Ujumisliidu juhatuse protokolli kohaselt kuulub A-koondisesse hetkel 10 ujujat. Kummalisel kombel on sealt välja jäetud Osvald Nitski ja Filipp Provorkov kellel mõlemal on täidetud 800 FINA punkti viimase aasta jooksul ning olemas ka MM-i B-normatiiv.

Veelgi üllatavamaks teeb naistele seatud 775 FINA punkti asjaolu, et detsembris toimuvate Euroopa lühiraja meistrivõistluste A-normatiivid on kõik tugevamad kui 775 punkti ehk kas tegemist on siis ikkagi A-koondisega? Ei saa salata, et meeste tulemused on viimastel aastatel olnud säravamad kui naistel kuid kui praegu oleks Eestil Triin Aljandi kaliibriga naisujuja kas siis seataks samuti latt nii madalele? Ebatõenäoline.

Huvitav on asja juures veel see, et juunioride koondisesse pääsemiseks on nii noormeestel kui neidudel seatud ühine 700 FINA punkti. Miks mitte ka täiskasvanutel? Lisaks annab naiste 775 FINA punkti halba eeskuju noorematele poistele, kes üritavad peagi koondisesse murda ning peavad selleks nägema rohkem vaeva kui vastassoo esindajad. Ka naisujujad soovivad samasugust tunnustust nagu mehed praegusel ajahetkel aga seda ei juhtu kui koheldakse ujujaid ebavõrdselt.

Tingimused peavad olema kõigile võrdsed olenemata sellest kas A-koondises on rohkem naisi või mehi. Ei tohi karistada meesujujaid sellega, et nad on viimastel aastatel olnud edukad, ujunud häid tulemusi ning et nüüd saada tegevustoetust tuleb pingutada märksa rohkem kui vastassoo esindajad. Absurd!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

KAUA TEHTUD KAUNIKENE! Zirk jõudis Stockholmis tähiseni, mille ta alistas viimati 620 päeva tagasi

Kregor Zirk murdis kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel Swim Open Stockholm kolmandat korda finaali, kuid seekord enda põhialal 200 meetri liblikujumises. Finaalis jõudis eestlane tähiseni, mis alistus viimati 620 päeva tagasi. 

Zirk avaldas detaili, mis lubas tal püstitada Eesti ujujate parima tulemuse tänavu

Stockholmis alanud kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel näitas avapäeval eestlastest parimat taset Kregor Zirk, kes murdis 400 meetri vabaujumises finaali ja ujus seni Eesti 2026. aasta parima resultaadi. 

Kregor Zirk Stockholm Openi eel: tibusid loetakse suvel

Olümpiamängude finalist Kregor Zirk on sel aastal seljataha jätnud endanimelise võistluse korraldamise, treeninglaagri Tais ning testib 9.-12. aprillini võistlusvormi kõrgetasemelisel võistlusel Stockholmis.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Eestlased võitsid Riia Sprindifestivali avapäeval 13 medalit

Täna algas Lätis iga aastane ujumisvõistlus Riia sprindifestival ning Eestist on võistlustules 78 ujujat kümnest erinevast klubist. Avapäeval oli eestlastest kõige edukam Maria Romanjuk, kokku võideti esimesel päeval 13 medalit. Avapäeva parim eestlane oli Maria Romanjuk . Esmalt saavutas ta hõbemedali 50 m rinnuliujumises ajaga 31.37 , kaotades kuldmedali vaid seitsme sajandikuga.