Otse põhisisu juurde

ABSURD! Eesti Ujumisliit kohtleb mees- ja naisujujaid ebavõrdselt

Eesti Ujumisliidu tippspordi komisjon võttis hiljuti vastu üsna kummalise otsuse. Nimelt on Eesti A-koondisesse pääsemiseks meestel vaja saavutada 800 FINA punkti aga naistel 775 punkti. 

Eesti meesujujad peavad A-koondisesse pääsemiseks nägema rohkem vaeva kui seda naisujujad, mis on kõike muud kui õiglane ning ei ole kooskõlas ausa spordi põhimõtetega.

Et pääseda A-koondisesse peab meesujujal olema ületatud 800 FINA punkti piir ning täidetud MM-i B-normatiiv. Naisujujatel peab olema täidetud 775 FINA punkti ning samuti täidetud MM-i B-normatiiv. A-koondisesse kuulumine tagab ujujale 2000 eurot tegevustoetust ühe aasta kohta. 

Siinkohal tekib küsimus, et miks on meestele ja naistele erinevad tingimused seatud? Miks ei kohelda mõlema soo ujujaid võrdselt? FINA punktid arvutatakse välja kehtivast maailmarekordist ning FINA punktide eesmärk on võrrelda erinevaid alasid kui ka meeste ja naiste sooritusi. Ehk maakeeli on FINA punktid kõige ausam mõõdupuu mees- ja naisujujate vahel. 

Ujumisliidu juhatuse protokolli kohaselt kuulub A-koondisesse hetkel 10 ujujat. Kummalisel kombel on sealt välja jäetud Osvald Nitski ja Filipp Provorkov kellel mõlemal on täidetud 800 FINA punkti viimase aasta jooksul ning olemas ka MM-i B-normatiiv.

Veelgi üllatavamaks teeb naistele seatud 775 FINA punkti asjaolu, et detsembris toimuvate Euroopa lühiraja meistrivõistluste A-normatiivid on kõik tugevamad kui 775 punkti ehk kas tegemist on siis ikkagi A-koondisega? Ei saa salata, et meeste tulemused on viimastel aastatel olnud säravamad kui naistel kuid kui praegu oleks Eestil Triin Aljandi kaliibriga naisujuja kas siis seataks samuti latt nii madalele? Ebatõenäoline.

Huvitav on asja juures veel see, et juunioride koondisesse pääsemiseks on nii noormeestel kui neidudel seatud ühine 700 FINA punkti. Miks mitte ka täiskasvanutel? Lisaks annab naiste 775 FINA punkti halba eeskuju noorematele poistele, kes üritavad peagi koondisesse murda ning peavad selleks nägema rohkem vaeva kui vastassoo esindajad. Ka naisujujad soovivad samasugust tunnustust nagu mehed praegusel ajahetkel aga seda ei juhtu kui koheldakse ujujaid ebavõrdselt.

Tingimused peavad olema kõigile võrdsed olenemata sellest kas A-koondises on rohkem naisi või mehi. Ei tohi karistada meesujujaid sellega, et nad on viimastel aastatel olnud edukad, ujunud häid tulemusi ning et nüüd saada tegevustoetust tuleb pingutada märksa rohkem kui vastassoo esindajad. Absurd!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.

Kuus Eesti rekordit mis on püsinud üle 30 aasta

Stukolkin vasakul, Moskva 1980 olümpia Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata väärt saavutus. Kui see hetk kätte jõuab on see imeline tunne. Aga meie rahvusrekordite hulgas leidub ka selliseid rekordeid, mida ei ole suudetud ületada rohkem kui 30 aastat.  Toon Teieni kuus kõige kauem püsinud Eesti rekordit ning loomulikult nende autorid ja kui muljetavaldavad need rekordid tegelikult on.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust.