Otse põhisisu juurde

ABSURD! Eesti Ujumisliit kohtleb mees- ja naisujujaid ebavõrdselt

Eesti Ujumisliidu tippspordi komisjon võttis hiljuti vastu üsna kummalise otsuse. Nimelt on Eesti A-koondisesse pääsemiseks meestel vaja saavutada 800 FINA punkti aga naistel 775 punkti. 

Eesti meesujujad peavad A-koondisesse pääsemiseks nägema rohkem vaeva kui seda naisujujad, mis on kõike muud kui õiglane ning ei ole kooskõlas ausa spordi põhimõtetega.

Et pääseda A-koondisesse peab meesujujal olema ületatud 800 FINA punkti piir ning täidetud MM-i B-normatiiv. Naisujujatel peab olema täidetud 775 FINA punkti ning samuti täidetud MM-i B-normatiiv. A-koondisesse kuulumine tagab ujujale 2000 eurot tegevustoetust ühe aasta kohta. 

Siinkohal tekib küsimus, et miks on meestele ja naistele erinevad tingimused seatud? Miks ei kohelda mõlema soo ujujaid võrdselt? FINA punktid arvutatakse välja kehtivast maailmarekordist ning FINA punktide eesmärk on võrrelda erinevaid alasid kui ka meeste ja naiste sooritusi. Ehk maakeeli on FINA punktid kõige ausam mõõdupuu mees- ja naisujujate vahel. 

Ujumisliidu juhatuse protokolli kohaselt kuulub A-koondisesse hetkel 10 ujujat. Kummalisel kombel on sealt välja jäetud Osvald Nitski ja Filipp Provorkov kellel mõlemal on täidetud 800 FINA punkti viimase aasta jooksul ning olemas ka MM-i B-normatiiv.

Veelgi üllatavamaks teeb naistele seatud 775 FINA punkti asjaolu, et detsembris toimuvate Euroopa lühiraja meistrivõistluste A-normatiivid on kõik tugevamad kui 775 punkti ehk kas tegemist on siis ikkagi A-koondisega? Ei saa salata, et meeste tulemused on viimastel aastatel olnud säravamad kui naistel kuid kui praegu oleks Eestil Triin Aljandi kaliibriga naisujuja kas siis seataks samuti latt nii madalele? Ebatõenäoline.

Huvitav on asja juures veel see, et juunioride koondisesse pääsemiseks on nii noormeestel kui neidudel seatud ühine 700 FINA punkti. Miks mitte ka täiskasvanutel? Lisaks annab naiste 775 FINA punkti halba eeskuju noorematele poistele, kes üritavad peagi koondisesse murda ning peavad selleks nägema rohkem vaeva kui vastassoo esindajad. Ka naisujujad soovivad samasugust tunnustust nagu mehed praegusel ajahetkel aga seda ei juhtu kui koheldakse ujujaid ebavõrdselt.

Tingimused peavad olema kõigile võrdsed olenemata sellest kas A-koondises on rohkem naisi või mehi. Ei tohi karistada meesujujaid sellega, et nad on viimastel aastatel olnud edukad, ujunud häid tulemusi ning et nüüd saada tegevustoetust tuleb pingutada märksa rohkem kui vastassoo esindajad. Absurd!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

SPIKKER: Kõik, mida on vaja teada USA ülikoolide vahelistest võistlustest

USA ülikoolide vaheline ehk NCAA võistlushooaeg on täistuuridel käinud juba viimased kuu aega. Ka eestlasi on erinevates Ameerika koolides palju eesotsas Eneli Jefimova, Lars Sebastian Antoniaki, Christopher Palvadre jpt. Kuidas võistlussüsteem tegelikult on üles ehitatud ja mis mõõduvõtud mängivad suurt rolli?

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.

6 SUURT ajalist barjääri, mis on Eesti ujujatel peaaegu käegakatsutav

Oktoobris toimunud MK-sarja ajal alistas Ralf Tribuntsov 100 meetri seliliujumises 50-sekundi piiri ja sai poole lühemal maal esmakordselt jagu 23-sekundi needusest. Kuus suurt ajalist barjääri langeb ilmselt lähitulevikus veel, sest on need eestlastele käegakatsutavad. 

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Zirk esimesest võistlusest peale pikka pausi: sain vastuse ühele küsimusele

Rotterdamis peetud ujumisvõistlusel lõpetas Eesti parim meesujuja Kregor Zirk enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Kolmel alal startinud ujuja tunnistab, et on näidatud aegadega rahul ja sai vastuse ühele väga olulisele küsimusele.