Otse põhisisu juurde

ABSURD! Eesti Ujumisliit kohtleb mees- ja naisujujaid ebavõrdselt

Eesti Ujumisliidu tippspordi komisjon võttis hiljuti vastu üsna kummalise otsuse. Nimelt on Eesti A-koondisesse pääsemiseks meestel vaja saavutada 800 FINA punkti aga naistel 775 punkti. 

Eesti meesujujad peavad A-koondisesse pääsemiseks nägema rohkem vaeva kui seda naisujujad, mis on kõike muud kui õiglane ning ei ole kooskõlas ausa spordi põhimõtetega.

Et pääseda A-koondisesse peab meesujujal olema ületatud 800 FINA punkti piir ning täidetud MM-i B-normatiiv. Naisujujatel peab olema täidetud 775 FINA punkti ning samuti täidetud MM-i B-normatiiv. A-koondisesse kuulumine tagab ujujale 2000 eurot tegevustoetust ühe aasta kohta. 

Siinkohal tekib küsimus, et miks on meestele ja naistele erinevad tingimused seatud? Miks ei kohelda mõlema soo ujujaid võrdselt? FINA punktid arvutatakse välja kehtivast maailmarekordist ning FINA punktide eesmärk on võrrelda erinevaid alasid kui ka meeste ja naiste sooritusi. Ehk maakeeli on FINA punktid kõige ausam mõõdupuu mees- ja naisujujate vahel. 

Ujumisliidu juhatuse protokolli kohaselt kuulub A-koondisesse hetkel 10 ujujat. Kummalisel kombel on sealt välja jäetud Osvald Nitski ja Filipp Provorkov kellel mõlemal on täidetud 800 FINA punkti viimase aasta jooksul ning olemas ka MM-i B-normatiiv.

Veelgi üllatavamaks teeb naistele seatud 775 FINA punkti asjaolu, et detsembris toimuvate Euroopa lühiraja meistrivõistluste A-normatiivid on kõik tugevamad kui 775 punkti ehk kas tegemist on siis ikkagi A-koondisega? Ei saa salata, et meeste tulemused on viimastel aastatel olnud säravamad kui naistel kuid kui praegu oleks Eestil Triin Aljandi kaliibriga naisujuja kas siis seataks samuti latt nii madalele? Ebatõenäoline.

Huvitav on asja juures veel see, et juunioride koondisesse pääsemiseks on nii noormeestel kui neidudel seatud ühine 700 FINA punkti. Miks mitte ka täiskasvanutel? Lisaks annab naiste 775 FINA punkti halba eeskuju noorematele poistele, kes üritavad peagi koondisesse murda ning peavad selleks nägema rohkem vaeva kui vastassoo esindajad. Ka naisujujad soovivad samasugust tunnustust nagu mehed praegusel ajahetkel aga seda ei juhtu kui koheldakse ujujaid ebavõrdselt.

Tingimused peavad olema kõigile võrdsed olenemata sellest kas A-koondises on rohkem naisi või mehi. Ei tohi karistada meesujujaid sellega, et nad on viimastel aastatel olnud edukad, ujunud häid tulemusi ning et nüüd saada tegevustoetust tuleb pingutada märksa rohkem kui vastassoo esindajad. Absurd!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.