Otse põhisisu juurde

13 eestlast pääses Läti meistrivõistluste avapäeval finaali, Niine ujus noorte rekordi

Täna algasid Riias 93. korda toimuvad Läti lahtised meistrivõistlused. Võistluste avapäeval oli võistlustules ka mitmeid eestlasi, õhtul toimuvasse A-finaali kindlustas pääsme 13 Eesti ujujat. Joonas Niine ujus 100 m rinnuliujumises uue Eesti noorte rekordi. 

Võistlused algasid 50 m kroolisprindiga ning meeste konkurentsis oli eelujumiste parim Pjotr Degtjarjov ajaga 23.30. See tulemus on tema selle hooaja paremuselt kolmas ning enda nimele kuuluvast Eesti hooaja tippmargist jäi ta 29 sajandiku kaugusele.

Kregor Zirk kes samuti 50 m vabaltujumises vette hüppas pidi leppima tagasihoidliku ajaga 24.26. Siiski oli see tulemus piisavalt hea, et kindlustada endale neljandana edasipääsu õhtusesse finaali. Naiste 100 m rinnuliujumise finaalis näeme kolme eestlannat - Maria Romanjuk, Maria Harutjunjan ja Karleen Kersa. Nendest parim oli Romanjuk, kes oli ka eelujumiste kiireim ilusa kontrollitud ujumisega 1.11,67.

Meeste 100 m rinnuliujumises pääses A-finaali Martin AllikveeJoonas Niine ujus uue Eesti noorte rekordi, kes viis rekordnumbrid sel distantsil 1.05,05 peale. Ta parandas Silver Heinale kuulunud tippmarki lausa 95 sajandikuga. Selle ajaga ületas ta ka Euroopa juunioride meistrivõistluste B-normatiivi. Ta näitas eelujumiste 7. aega, aga kuna ta oli viies välismaalane, siis A-finaalis ta ujuda ei saa. 

Õhtul on oodata head duelli Veronika Olemi ja Sigrid Sepa vahel 200 m seliliujumises. Olem oli eelujumiste kiireim korraliku ajaga 2.18,93 ning teine oli Sepp kes võttis rahulikumalt ning lõpetas tulemusega 2.24,23. Lisaks pääses finaali veel kolmas eestlanna Sofja Krivorukova ajaga 2.28,81. Meeste samal distantsil näitas head kiirust Armin Evert Lelle kes jäi ajaga 2.07,66 vaid sekundi kaugusele Eesti juunioride rekordist ning pääses kindlalt õhtusesse A-finaali. Kõige tugevamasse finaali ujus ennast veel ka Robert Tarum tulemusega 2.16,63.

100 m liblikujumises murdsid ennast A-finaali Margaret Markvardt, Kregor Zirk ja Sander Paavo. Markvardt oli eelujumiste teine ajaga 1.04,22. Meeste konkurentsis võttis Zirk hommikul rahulikult ning oli eelujumiste viies ajaga 57.66, tema kannul pääses finaali ka Paavo ajaga 58.12.

I päeval A-finaali pääsenud Eesti ujujad:

Pjotr Degtjarjov - 50 m vabalt - 23.30
Kregor Zirk - 50 m vabalt - 24.26
Margaret Markvardt - 50 m vabalt - 27.46
Maria Romanjuk - 100 m rinnuli - 1.11,67
Maria Harutjunjan - 100 m rinnuli - 1.13,56
Karleen Kersa - 100 m rinnuli - 1.13,96
Martin Allikvee - 100 m rinnuli - 1.05,04
Veronika Olem - 200 m selili - 2.18,93
Sigrid Sepp - 200 m selili - 2.24,23
Sofja Krivorukova - 200 m selili - 2.28,81
Armin Evert Lelle - 200 m selili - 2.07,66
Robert Tarum - 200 m selili - 2.16,63
Margaret Markvardt - 100 m liblikat - 1.04,22
Kregor Zirk - 100 m liblikat - 57.66
Sander Paavo - 100 m liblikat - 58.12

Võistluste live-ülekannet näed SIIT:

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Ujuja jaoks medal võita on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see siis kui medal on võidetud olümpiamängudel. 1896 aastast kui ujumine kaasaegsetel olümpiamängudel hoo sisse sai on olümpiamedaleid jagatud kuhjaga. Nüüd vaatamegi kes on 10 kõige edukamat ujujat olümpiamängude ajaloos ehk kelle auhinnakapis on kõige enam kuldseid medaleid.

Noorte olümpiamängud 2026: Kuidas kvalifitseeruda? Kes osalevad eestlastest?

2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.

Kogu tõde Eesti ujumise rekorditest aastal 2025

Mitu? Kes? Kus? Mis distantsid? PriitSwim vaatab nendele küsimustele ja ka teistele otsa ning teeb põhjaliku ülevaate 2025. aastal ujutud Eesti rekorditest ning välja koorub mitu üllatavat fakti. 

8 suurimat õnnestujat Eesti ujumise meistrivõistlustel

2025. aasta Eesti meistrivõistlused on nüüd möödanik ja vaatamata ühe võistlusosa tühistamisele on selgunud riigi meistrid. Spordi lahutamatu osa on õnnestumine aga samas ka ebaõnnestumine ning seda mõlemat oli kolme päeva jooksul ohtralt. 

Imelise hooaja teinud Kertu Kaare tahab näha enda piire ning milleks ta võimeline on

Lõppenud hooajal oli Eesti üks silmapaistvamaid ujujaid alles 14-aastane Kertu Kaare. Ta ujus maikuus lühirajal enda karjääri esimese noorte rekordi, võitis juuni keskpaigas esmakordselt Eesti täiskasvanute meistritiitli, noppis Põhjamaade noorte meistrivõistlustelt kuhjaga medaleid ning lõpetas hooaja Euroopa noorte olümpiafestivali mitmete rahvusrekorditega ning finaalikohaga. Kaare on viimase kahe aastaga teinud pikas basseinis võimsa arengu. Kaks aastat tagasi oli tema 50 m vabalt isiklik rekord 28.82. Nüüd on uueks tippmargiks Eesti noorte- ja juunioride tippmarki tähistav 26.21.