Kuigi ujujad enamus enda ajast veedavad vees või kuskil laagris või hoopis minemas ühest ujulast teise, siis aeg-ajalt tuleb ikka ette olukordi kus ujuja saab kokku inimesega kes selle ala hingeeluga kursis ei ole.
Need on mitte-ujujad, kes ei mõista kui kompleksne ala ujumine tegelikult on. Toon Teieni 10 asja mida mitte-ujujad kunagi ujumise kohta ei mõista.
1. Kuidas ujujad treenivad rohkem kordi kui nädalas on päevi
Mitte-ujujatel on tihti raske mõista kuidas sul on 10 treeningut ainult seitsme päevaga? Hämmastav. Siiski ei ole ujujatele midagi uut treenida kaks korda päevas ning sellele lisaks veel ÜKE treening.
2. Kuidas me lähme 3-4 päevasele võistlusele, aga võistleme paar minutit
Suuremad ujumisvõistlused on pikad, väga pikad. Olümpiamängude ajal kestab ujumine lausa seitse päeva. Mida paljud ei mõista on see, et kuidas saab ujuja minna ca nädalasele võistlusele, aga sellest ajast veedab võisteldes ainult paar minutit. Distantsiujujate kohta see väide muidugi ei kehti.
3. Kuidas lugeda ujujate treeningkava
Olgem ausad, ujumises on välja kujunenud oma keel. Iga treener kirjutab tahvlile vms treeningplaane erinevalt ja omapäraselt ning juhul kui sa pole ujuja, siis võib kogu see tekst tunduda hiina keelena ehk raskena. Kui mitte-ujuja küsib, mis täna trennis tegite, siis lihtsam on hakata mitte selgitama.
4. Millal täpselt hooaeg läbi saab?
Tihti oled pidanud sõpradele ütlema, et saan teatud asju kaasa teha, siis kui hooaeg saab läbi. Aga millal ta läbi saab? Sügisel on lühiraja hooaeg ning enne kui märkad oled alustanud ettevalmistust pikaraja hooajaks ning pärast sedagi ei ole sul pikka puhkust ja juba taas oled vees. Vähemalt ujujana on kõik paigas ning tead täpselt millal saad võtta vabamalt.
5. Ujujad ujuksid pigem külmas kui soojas vees
Kindlasti paljud ujujad on kuulnud kuidas nende mitte-ujujatest sõbrad kurdavad, et basseini vesi on nii külm ja see võiks olla palju soojem. Kuigi sõbrad tahaksid supelda mullivanni temperatuuriga basseinis, siis sina eelistaksid pigem külmemat vett. Mine proovi joosta näiteks saunas maratoni, ei ole väga lihtne ja meeldiv tunne.
6. Sa ei teegi trenni ainult basseinis?
Paljud mitte-ujujad ei mõista, et ujujad ei treeni ainult edasi-tagasi basseinis. Suur osa tööst tehakse ära jõusaalis või siis tehes üldkehalist treeningut. Mida vanemaks saad seda olulisemaks muutub treening mida sa teed väljaspool basseini.
7. Taper ehk võistlusteks valmistumise periood
Taper ehk võistlusteks valmistumise periood algab nädal või kaks enne võistlust olenevalt võistluse tähtsusest. See on periood kus ujujad üritavad võimalikult palju säästa energiat, et olla suurepärases löögihoos võistlustel. Mitte-ujujatel on raske mõista miks sa ei võiks tulla sõpradega seiklusparki kaks päeva enne võistlust. Taper on aeg kus tuleb kuulata enda keha ning loota parimat, et see õnnestuks naelapea pihta.
8. Sinu pikk uinak erineb sõprade omast
Kui sa ütled sõbrale, et homme saad kaua magada, siis tema esimene reaktsioon oleks kas kella kümneni? Või hoopis pärastlõunani? Ujujad hindavad hommikul igat sekundit ja minutit kulla hinnaga ning kui kella 6 asemel saad ärgata kell 7, siis võrdub see kaua magamisega.
9. Kuidas pääseda olümpiale
Mitte-ujuja esimene küsimus kui ta saab teada, et tegeled ujumisega on reeglina see, et ta küsib kas sa osaled olümpiamängudel ka? Vahetpole mis vanuses sa oled, kuskilt see küsimus tuleb. Seletada mitte-ujujale kui raske on olümpiale pääseda ning kuidas sinna pääseda on omaette peavalu.
10. Ujujad võivad nuriseda enda spordiala kohta, aga kui mitte-ujuja hakkab spordialast halvasti rääkima, siis hoidke alt...
Pikad väsitavad treeningud, minimaalne vaba aeg, pidev lihasvalu ning paljugi veel. Ujujad oskavad nuriseda ja kurta enda spordiala kohta palju. Aga kui mitte-ujuja tuleb ütlema, et ujumine on "lihtne" või "mõttetu" siis hoia alt. Ujujad ei lase enda lemmikspordiala kohta halvasti rääkida, mitte kunagi!
PÜSIGE LAINEL!