Otse põhisisu juurde

SUUR INTERVJUU: Enesekindlusest pakatav Romanjuk vaatab lootusrikkalt tuleviku poole

Viimasel kolmel aastal Eesti parimaks naisujujaks tunnistatud Maria Romanjuk on tegemas suurepärast hooaega. Ta püstitas hooaja keskel uue rahvusrekordi 200 m rinnuliujumises ning poole lühemal distantsil jäi enda nimel olevast rekordist vaid sajandike kaugusele.

Eelmisel aastal Rio olümpiamängudel osalenud ning seal 31. koha saavutanud 20-aastane Romanjuk tunneb ennast mugavamalt kui kunagi varem ning see on kajastunud ka tulemustes.

"Pärast olümpiamänge on pinged maas ning tänu sellele on palju vabam ujuda," sõnab viimaste aastate edukaim Eesti naisujuja. "Tunnen ennast vaimselt tugevamana kui enne olümpiamänge, olen hooajaga siiani rahul." Sellel hooajal on Romanjuk olnud suurepärases hoos - ta püstitas Baltimaade meistrivõistlustel uue rahvusrekordi 200 m rinnuliujumises, poole lühemal distantsil jäi vaid 15 sajandiku kaugusele rekordist ning ujus Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse. Uue isikliku rekordi on ta sel hooajal püstitanud ka 50 m rinnulisprindis ajaga 32.04, mis platseerub samuti Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandale reale. "Rekorditele ma eraldi ei mõtle, aga kui mõni tuleb on see lihtsalt boonus," sõnab ta.

Selle hooaja edukuse ning stabiilsuse on toonud vaimne pool. "Treeningutel midagi erilist muutnud ei ole, aga väljaspool treeninguid olen aga pannud veelgi rohkem rõhku õigele toitumisele ja taastumisele." Kui paljud tippujujad panevad rõhku ühele kindlale distantsile, siis Romanjuk üritab kõiki kolme rinnulidistantsi võrdselt hästi ujuda. "Minul sellist kindlat number üks distantsi ei ole, kõik rinnulidistantsid on minu jaoks võistlustel võrdselt tähtsad," selgitab Garanti Spordiklubi värvides ujuv sportlane. 

MM-il eesmärgiks uued rekordid

Ujujad enda eesmärkidest enne tähtsaid võistlusi rääkida ei taha ning erand pole ka Romanjuk. Suvel osaleb neiu juba enda kolmandatel maailmameistrivõistlustel pikal rajal ning on vaid üks kahest Eesti naisujujast kes on normatiivi täitnud. "Mulle ei meeldi eriti ajast ja kohast mõelda," märgib Romanjuk kui jutt läheb MM-i eesmärkide peale. "Lähen andma endast maksimumi ja kui see maksimum toob mulle isikliku rekordi ja poolfinaalkoha, siis on hästi." 

Samuti on Romanjuki hea vorm hooaja keskel tekitamas küsimusi, et ehk ei ole neiu liiga vara heas vormis kuna MM toimub alles juuli lõpupoole. "Olen juba harjunud pikkade hooaegadega ja loomulikult minu treener arvestab sellega," kiidab ujuja enda treenerit Dmitri Kapelinit ja rahustab enda fänne. "Pärast Eesti meistrivõistlusi (17.-19. juuni - toim.) võtame ette pika laagri algusega Slovakkias ja lõpetades Horvaatias."

Edu võti on usaldus

Romanjuki treener Dmitri Kapelin on hetkel kahtlemata üks Eesti edukamaid ujumistreenereid. Tema käe all teevad suurepäraseid tulemusi veel Daniel Zaitsev ja Martin Allikvee. Eelmisel hooajal tänu Kapelinile tegi suure arengu ka Karl Johann Luht. Lisaks on palju nooremaid ujujaid, kes on varsti koputamas koondiseuksele. Enda koostööd Kapeliniga kiidab Romanjuk taevani. "Minu koostöö enda treeneriga on väga hea. Arvan, et meie vahelise koostöö edu võti on usaldus." Kapelin on sarnaselt Romanjukile viimasel kolmel aastal kroonitud ka Eesti parimaks ujumistreeneriks. "Ta on väga nõudlik treener, aga kahtlemata õiglane," iseloomustab ujuja enda piitsa ja prääniku andjat.

Kuigi suvel on kavas MM, siis pikemas perspektiivis on Romanjuki eesmärgiks Tokyo olümpiamängud. "Tokyo on pikemas plaanis kindlasti suurim eesmärk, aga sinna on veel pikk tee ja vahepealsed aastad tuleb täita väiksemate võistlustega," selgitab ujuja enda plaane. Sügisel plaanib Eesti parim naisujuja astuda ülikooli.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov.