Otse põhisisu juurde

Kaks ülivõimast esitust Eesti ujumise ajaloos mida pole piisavalt hinnatud

Eesti ujumise ajaloos on palju võimsaid esitusi tehtud. Kaks sellist esitust sündisid tänu kroolisprinterile Jana Kolukanovale. Aastal 2000 ja 2005 tegi ta midagi sellist milleni ükski Maarjamaa ujuja pole jõudnud alates taasiseseisvunud Eestist. 

2000 aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli stardis ka toona 18-aastane Kolukanova, kes üllatas kõiki ning ujus 50 m vabaltujumises ajaga 26.28 uue Eesti rekordi ning ületas ka 12 sajandikuga Sydney olümpianormi. Ees ootas karjääri suurim võistlus.

Enne Kolukanova 50 m vabaltujumise starti Sydney olümpial olid teised Eesti ujujad pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Kogu delegatsiooni pinge lasus just noorukese Kolukanova peal. Eestlanna püstitas eelujumises uue võimsa Eesti rekordi ajaga 25.96 ning jäi 16.-18. kohta jagama. Tuli minna ümberujumisele kahe teise sportlasega ning kaalul oli ei rohkem ega vähem kui olümpiamängude poolfinaalkoht.

Ümberujumisel parandas Kolukanova taas rahvusrekordit saades tulemuseks 25.87, aga mis veelgi tähtsam - kolme naise vastasseisus oli just tema kõige kiirem. See tähendas, aga seda et Eesti ujuja pääses olümpiamängudel poolfinaali. Seal tegi eestlanna taas tugeva ujumise ajaga 26.03 ning tema saagiks jäi 16. koht Sydney olümpiamängudel. Kolukanova saavutus on nii võimas, et peale tema ei ole ükski eestlane pääsenud olümpiamängudel poolfinaali peale Eesti taasiseseisvumist. 

Järjekordne ajalooline sooritus, sedakord Kanadas

Järgmise seni teistele eestlastele püüdmatuks jäänud saavutuseni jõudis Kolukanova 2005 aastal kui Kanadas Montrealis toimus pikaraja MM. Sel hetkel oli ta juba siirdunud õppima USA-sse Auburni ülikooli ning ettevalmistus selleks võistluseks erines täielikult Sydney omast. 

Jana Kolukanova
Sel hetkel 23-aastane Kolukanova alustas 50 m vabalt eelujumist suurepärase ajaga 25.64, mis andis talle eelujumistes 10. koha ning kindlustas endale sellega pääsme poolfinaali. Eelujumise tulemus oli vaid seitse sajandikku kehvem kehtivast Eesti rekordist. Poolfinaalis õnnestus eestlannal kõik suurepäraselt ning tasuks ülivõimas rahvusrekord ajaga 25.28. Tabloole vaadates oli Kolukanova nime ees number kaheksa, mis tähendas, et ta on pääsenud pikaraja MM-il finaali. Saavutus milleni ei ole ükski taasiseseisvunud Eesti ujuja veel jõudnud ning saavutus millest praegused tippujujad võivad pelgalt und näha. 

Suures ja imelises finaalis andis Kolukanova endast kõik ning tasuks karjääri paremuselt teine tulemus 25.56 ning kaheksas koht. See oli ka ujujale endale suurepärane sünnipäevakink, sest viis päeva hiljem tähistas ta enda 24.-ndat sünnipäeva. 

Põhjuseid miks Kolukanova ülalmainitud saavutused on erilised on mitmeid. Esiteks, muidugi see, et ükski teine eestlane ei ole pärast taasiseseisvumist selliste tulemusteni jõudnud. Vaadates praegu Eesti ujumist, siis õnnestumiseks loetakse olümpiale jõudmist ning MM-il poolfinaalkoha lähedale ujumist. Teiseks, miks endise kroolisprinteri tulemused muljetavaldavad on seetõttu, et Kolukanova tegi ajalugu kõige konkurentsitihedamal distsipliinil. 50 m vabaltujumine on kõige populaarsem ning enam ujutud distants maailmas ning olla sel alal absoluutses tipus on märkimisväärne!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

MEGASUUR EM EELVAADE: Medalit jahtivad Jefimova ja Zirk ning ennast tõestada tahtev Eesti koondis

Pariisi südalinnast linnulennult kümne kilomeetri kaugusel asuvas St. Denisi ujumiskompleksis selgitatakse alates esmaspäevast välja Euroopa parimad ujujad. Palju on kirjutatud, öeldud ja ennustatud Eesti koondise võimaluste üle peagi algaval tiitlivõistlusel. Eemaldame kõik vahu ja suitsu ning analüüsime, et mis olukorras on eestlased enne aasta kõige tähtsamat ujumisvõistlust.

EM PÄEVIK #1: Tribuntsovi avaldus, tõde Euroopa tasemest ja turisimireis

Esmaspäeval Pariisis alanud ujumise Euroopa meistrivõistluste avapäev avaldas mitu huvitavat tõde. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Esimese päeva märksõnadeks oli Tribuntsovi avaldus, tõde Euroopa tasemest ja turismireis.

EM PÄEVIK #2: Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad, Marchandi hullus

Ujumise Euroopa meistrivõistlustel Pariisis on teine võistluspäev loojunud Eiffeli torni taha ning eestlastena tasub rõõmustada. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Teist päeva iseloomustas Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad ja Marchandi hullus. 

10 erakordset fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustel

Esmaspäeval tehakse Pariisis St. Denisi basseinis algust 2026. aasta Euroopa meistrivõistlustega. Ühtlasi möödub tänavu 100 aastat, kui peeti esmakordselt ujumise EM. Selle puhul pühkis PriitSwim ajaloo ürikutelt tolmu maha ning kogus kokku 10 erakordset ja huvitavat fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustelt. 

EM PÄEVIK #3: Jefimova taktikalaud, mesimagus duell ja Maari intervjuud

Euroopa meistrivõistluste kolmas võistluspäev on ratsutanud päikeseloojangusse ning kus täna alles Pariisis juhtus asju. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Kolmanda päeva märksõnadeks oli Jefimova taktikalaud, mesimagus duell ja Maari intervjuud. 

PINGERIDA: Kes on hetke Eesti 10 parimat ujujat?

Eesti parimatel ujujatel on seljataha jäänud tavabasseini hooaeg ning mitmed sportlased on juba hoogu kogumas lühiraja hooajaks. Kui vabariigi hetke parimas ujujas ei ole erilist kahtlust, siis kes mahuksid Eesti kümne parima ujuja sekka?