Otse põhisisu juurde

Kaks ülivõimast esitust Eesti ujumise ajaloos mida pole piisavalt hinnatud

Eesti ujumise ajaloos on palju võimsaid esitusi tehtud. Kaks sellist esitust sündisid tänu kroolisprinterile Jana Kolukanovale. Aastal 2000 ja 2005 tegi ta midagi sellist milleni ükski Maarjamaa ujuja pole jõudnud alates taasiseseisvunud Eestist. 

2000 aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli stardis ka toona 18-aastane Kolukanova, kes üllatas kõiki ning ujus 50 m vabaltujumises ajaga 26.28 uue Eesti rekordi ning ületas ka 12 sajandikuga Sydney olümpianormi. Ees ootas karjääri suurim võistlus.

Enne Kolukanova 50 m vabaltujumise starti Sydney olümpial olid teised Eesti ujujad pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Kogu delegatsiooni pinge lasus just noorukese Kolukanova peal. Eestlanna püstitas eelujumises uue võimsa Eesti rekordi ajaga 25.96 ning jäi 16.-18. kohta jagama. Tuli minna ümberujumisele kahe teise sportlasega ning kaalul oli ei rohkem ega vähem kui olümpiamängude poolfinaalkoht.

Ümberujumisel parandas Kolukanova taas rahvusrekordit saades tulemuseks 25.87, aga mis veelgi tähtsam - kolme naise vastasseisus oli just tema kõige kiirem. See tähendas, aga seda et Eesti ujuja pääses olümpiamängudel poolfinaali. Seal tegi eestlanna taas tugeva ujumise ajaga 26.03 ning tema saagiks jäi 16. koht Sydney olümpiamängudel. Kolukanova saavutus on nii võimas, et peale tema ei ole ükski eestlane pääsenud olümpiamängudel poolfinaali peale Eesti taasiseseisvumist. 

Järjekordne ajalooline sooritus, sedakord Kanadas

Järgmise seni teistele eestlastele püüdmatuks jäänud saavutuseni jõudis Kolukanova 2005 aastal kui Kanadas Montrealis toimus pikaraja MM. Sel hetkel oli ta juba siirdunud õppima USA-sse Auburni ülikooli ning ettevalmistus selleks võistluseks erines täielikult Sydney omast. 

Jana Kolukanova
Sel hetkel 23-aastane Kolukanova alustas 50 m vabalt eelujumist suurepärase ajaga 25.64, mis andis talle eelujumistes 10. koha ning kindlustas endale sellega pääsme poolfinaali. Eelujumise tulemus oli vaid seitse sajandikku kehvem kehtivast Eesti rekordist. Poolfinaalis õnnestus eestlannal kõik suurepäraselt ning tasuks ülivõimas rahvusrekord ajaga 25.28. Tabloole vaadates oli Kolukanova nime ees number kaheksa, mis tähendas, et ta on pääsenud pikaraja MM-il finaali. Saavutus milleni ei ole ükski taasiseseisvunud Eesti ujuja veel jõudnud ning saavutus millest praegused tippujujad võivad pelgalt und näha. 

Suures ja imelises finaalis andis Kolukanova endast kõik ning tasuks karjääri paremuselt teine tulemus 25.56 ning kaheksas koht. See oli ka ujujale endale suurepärane sünnipäevakink, sest viis päeva hiljem tähistas ta enda 24.-ndat sünnipäeva. 

Põhjuseid miks Kolukanova ülalmainitud saavutused on erilised on mitmeid. Esiteks, muidugi see, et ükski teine eestlane ei ole pärast taasiseseisvumist selliste tulemusteni jõudnud. Vaadates praegu Eesti ujumist, siis õnnestumiseks loetakse olümpiale jõudmist ning MM-il poolfinaalkoha lähedale ujumist. Teiseks, miks endise kroolisprinteri tulemused muljetavaldavad on seetõttu, et Kolukanova tegi ajalugu kõige konkurentsitihedamal distsipliinil. 50 m vabaltujumine on kõige populaarsem ning enam ujutud distants maailmas ning olla sel alal absoluutses tipus on märkimisväärne!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kalevi Ujumiskool valis hooaja parimad ujujad

Tess Grossmann  Eile pärastlõunal istusid kaheksa Kalevi Ujumiskooli treenerit maha, et valida 2014/2015 hooaja klubi parimad ujujad. Kuigi mõnes vanuseklassis oli võitja kindel, siis mõningates läks ka tõsisemaks mõttetööks. Juba 7x ja neljandat korda järjest valiti Kalevi Ujumiskooli parimaks meesujujaks   Martin Liivamägi . Möödunud hooajal oli ta ainuke meesujuja Kalevi Ujumiskoolist, kes pääses MM-ile mis tänavu toimus Kaasanis ja kus ta saavutas 200 m kompleksujumises 26. koha.

ÜLEVAADE: Eelmise aasta Eesti parimad ujujad

14. jaanuaril autasustab Eesti Ujumisliit eelmise aasta Eesti parimaid ujujaid. Välja kuulutatakse aasta parim mees- ja naisujuja, lisaks veel ka parimad juuniorid ja noored.  Priit Aaviku Ujumisblogi toob Teieni erinevate kategooriate võitjad ning nende saavutused, mis viisid nad auhinna pälvimiseni.

LA 2028 olümpiabasseinis peetakse kaheksa jalgpalli MM kohtumist

Jalgpall on viimasel kahel nädalal vallutanud kõik maailma nurgad ja Ameerikas, Kanadas ning Mehhikos peetav jalkapidu purustab erinevaid rekordeid. Nii positiivselt kui ka negatiivselt. Omad seosed on olemas ka ujumisega, sest lausa kaheksa kohtumist peetakse LA 2028 olümpiabasseinis. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

Audentese pikamaaujumisel tegi parima tulemuse Alnek

Eelmise nädala lõpus toimus Audentese ujulas traditsiooniline pikamaaujumine, millest võtsid osa ka mitmed täiskasvanute- ja juunioride koondislased. Võistluste parima tulemuse tegi Audentese Spordigümnaasiumis õppiv 17-aastane Kertu Ly Alnek. Kertu Ly Alnek kes on tänavuse aasta Eesti parim naisjuunior oli ülekaalukalt parim naiste 800 m vabaltujumises, kus ta sai kirja tulemuseks 9.17,44 . Tegemist on ka neiu uue isikliku rekordiga. Eelnev tippmark paranes viie sekundiga. 

Eesti üks kõigi aegade parim kroolisprinter Pjotr Degtjarjov riputas prillid varna

Eesti üks kõigi aegade parimaid kroolisprintereid Pjotr Degtjarjov teatas, et tõmbab enda karjäärile joone alla ja riputab prillid varna. Mitmel korral EM-il finaali jõudnud ja 58 korral Eesti meistriks kroonitud Degtjarjovi karjääri jäävad meenutama mitmed võimsad esitused ja tulemused. 24-aastane ujuja otsustas karjääri lõpetada mitmetel erinevatel põhjustel alustades perspektiivi puudusest ja lõpetades majanduslikel põhjustel.