Otse põhisisu juurde

Kaks ülivõimast esitust Eesti ujumise ajaloos mida pole piisavalt hinnatud

Eesti ujumise ajaloos on palju võimsaid esitusi tehtud. Kaks sellist esitust sündisid tänu kroolisprinterile Jana Kolukanovale. Aastal 2000 ja 2005 tegi ta midagi sellist milleni ükski Maarjamaa ujuja pole jõudnud alates taasiseseisvunud Eestist. 

2000 aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli stardis ka toona 18-aastane Kolukanova, kes üllatas kõiki ning ujus 50 m vabaltujumises ajaga 26.28 uue Eesti rekordi ning ületas ka 12 sajandikuga Sydney olümpianormi. Ees ootas karjääri suurim võistlus.

Enne Kolukanova 50 m vabaltujumise starti Sydney olümpial olid teised Eesti ujujad pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Kogu delegatsiooni pinge lasus just noorukese Kolukanova peal. Eestlanna püstitas eelujumises uue võimsa Eesti rekordi ajaga 25.96 ning jäi 16.-18. kohta jagama. Tuli minna ümberujumisele kahe teise sportlasega ning kaalul oli ei rohkem ega vähem kui olümpiamängude poolfinaalkoht.

Ümberujumisel parandas Kolukanova taas rahvusrekordit saades tulemuseks 25.87, aga mis veelgi tähtsam - kolme naise vastasseisus oli just tema kõige kiirem. See tähendas, aga seda et Eesti ujuja pääses olümpiamängudel poolfinaali. Seal tegi eestlanna taas tugeva ujumise ajaga 26.03 ning tema saagiks jäi 16. koht Sydney olümpiamängudel. Kolukanova saavutus on nii võimas, et peale tema ei ole ükski eestlane pääsenud olümpiamängudel poolfinaali peale Eesti taasiseseisvumist. 

Järjekordne ajalooline sooritus, sedakord Kanadas

Järgmise seni teistele eestlastele püüdmatuks jäänud saavutuseni jõudis Kolukanova 2005 aastal kui Kanadas Montrealis toimus pikaraja MM. Sel hetkel oli ta juba siirdunud õppima USA-sse Auburni ülikooli ning ettevalmistus selleks võistluseks erines täielikult Sydney omast. 

Jana Kolukanova
Sel hetkel 23-aastane Kolukanova alustas 50 m vabalt eelujumist suurepärase ajaga 25.64, mis andis talle eelujumistes 10. koha ning kindlustas endale sellega pääsme poolfinaali. Eelujumise tulemus oli vaid seitse sajandikku kehvem kehtivast Eesti rekordist. Poolfinaalis õnnestus eestlannal kõik suurepäraselt ning tasuks ülivõimas rahvusrekord ajaga 25.28. Tabloole vaadates oli Kolukanova nime ees number kaheksa, mis tähendas, et ta on pääsenud pikaraja MM-il finaali. Saavutus milleni ei ole ükski taasiseseisvunud Eesti ujuja veel jõudnud ning saavutus millest praegused tippujujad võivad pelgalt und näha. 

Suures ja imelises finaalis andis Kolukanova endast kõik ning tasuks karjääri paremuselt teine tulemus 25.56 ning kaheksas koht. See oli ka ujujale endale suurepärane sünnipäevakink, sest viis päeva hiljem tähistas ta enda 24.-ndat sünnipäeva. 

Põhjuseid miks Kolukanova ülalmainitud saavutused on erilised on mitmeid. Esiteks, muidugi see, et ükski teine eestlane ei ole pärast taasiseseisvumist selliste tulemusteni jõudnud. Vaadates praegu Eesti ujumist, siis õnnestumiseks loetakse olümpiale jõudmist ning MM-il poolfinaalkoha lähedale ujumist. Teiseks, miks endise kroolisprinteri tulemused muljetavaldavad on seetõttu, et Kolukanova tegi ajalugu kõige konkurentsitihedamal distsipliinil. 50 m vabaltujumine on kõige populaarsem ning enam ujutud distants maailmas ning olla sel alal absoluutses tipus on märkimisväärne!

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Zaitsev avas hooaja kõrgetasemelise tulemusega ning tõusis Euroopa neljandaks meheks

Kohtla-Järve lahtistel sprindi meistrivõistlustel sai stardis näha ka 50 meetri liblikujumise Eesti rekordimeest Daniel Zaitsevit, kelle jaoks oli tegemist hooaja esimese võistlusega. Avastardid olid edukad ning Zaitsevil õnnestus tõusta ka Euroopa jooksva hooaja edetabeli neljandaks meheks. 

Zirki comeback algas hilinenud lennu ja suurepärase tulemusega

Hollandis alanud ujumisvõistlusel lõpetas 10-kuulise võistluspausi Kregor Zirk, kelle jaoks algas mõõduvõtt hilinenud lennuga, kuid vaatamata sellele suutis enda esimesel alal olla edukas.

Zirk esimesest võistlusest peale pikka pausi: sain vastuse ühele küsimusele

Rotterdamis peetud ujumisvõistlusel lõpetas Eesti parim meesujuja Kregor Zirk enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Kolmel alal startinud ujuja tunnistab, et on näidatud aegadega rahul ja sai vastuse ühele väga olulisele küsimusele.

"Kartsin suuremat haamrit!" Zirk näitas põhialal väga head kiirust

Rotterdamis jätkuval kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel kümnekuulise võistluspausi lõpetanud Kregor Zirk näitas põhialal head aega ja tõusis Euroopas viie kiireima mehe hulka.