13. detsembril saab Taanis Kopenhaagenis avalöögi tänavused Euroopa lühiraja meistrivõistlused. See võistlus on läbi aegade eestlastele olnud vägagi edukas, võidetud on 12 medalit nelja erineva sportlase poolt.
Kuid mis seisus on meie ujumistipud kuu aega enne hooaja tähtsaimat võistlust ning kas üldse on kellelgi lootus pääseda tõotatud maale? Viimati jäid Eesti ujujad lühiraja EM-il finaalist eemale 2004 aastal.
Suureks löögiks ujumiskoondisele on kahtlemata Ralf Tribuntsovi puudumine, kes viimasel kahel EM-il on ujunud ennast finaali. Tema näol on kahtlemata parima Eesti ujujaga lühirajal ning suure löögi saab ka meeste teatenelik tema puudumise tõttu. Mitmeid aastaid poolfinaali-finaali lävel ujunud Pjotr Degtjarjov riputas sügise hakul prillid varna ning vaatab seda võistlust telekast. Degtjarjov on olnud aastaid vankumatu ankrumees teateujumistes ning nende kahe mehe puudumisel võib Eesti ilmselt kõrgetest kohtadest teateujumises suu puhtaks pühkida.
Kui eelmisel lühiraja EM-il pääsesid finaali kaks Eesti ujujat (Liivamägi ja Tribuntsov), siis on tänavu suur oht, et pärast mitmeid aastaid jääb finaaliuks meie kõige edukamal ujumise tiitlivõistlusel suletuks. Martti Aljand, kes võitnud lühiraja EM-ilt kolm medalit, on võistluste alguseks 30-aastane ning tema parimad lootused finaali pääsemiseks on 100 m kompleksujumises. Viimastel aastatel ei ole rinnuliujumine tal lühirajal kõige paremini välja tulnud ning konkurents sel alal on Euroopas tunduvalt tõusnud. Kaks aastat tagasi kompleksujumises isegi poolfinaalist välja jäänud Aljand peab näitama enda parimate päevade taset, et võidelda finaalikoha eest. Ajad 53-sekundi algusesse peaks ilmselt olema piisav, kuid tänavu on kohal praktiliselt kõik Euroopa tipud ning finaalipääsuks võib vaja minna ka uut Eesti rekordit (52.92).
Enda debüüdi lühiraja EM-il teeb Eesti ujumise "imelapseks" tituleeritud Kregor Zirk. Eelmisel talvel näitas Zirk Eesti mõistes ulmelisi tulemusi, kuid pärast seda ei ole ehk asjad kõige paremini sujunud. Siiski on eelnev väide siiski liialdus, sest juunioride EM-ilt sai ta pronksmedali ja omaealiste MM-il viienda koha. Aga fakt on see, et individuaalselt juunioride või absoluutset rekordit ei ole Zirk ujunud juba 11 kuud. Kalev Openil näidatud tulemused ülemäära palju infot ei anna, sest treeningkoormused on olnud suured. Parimad lootused tal finaali pääseda on 200- ja 100 meetri liblikujumises. Kui liblikujumises tuleks teha üpris suur eneseületus, siis vabaltujumises tuleks ujuda isikliku rekordi (1.44,05) kanti või veidi paremini. Midagi lihtsat lühiraja EM-il ei anta ning kui vormi timmimine peaks veidigi olema paigast ära, siis finaaliuks jääb suletuks. Mõistagi loodame et läheb just vastupidi.
Treeningkaaslased Daniel Zaitsev ja Martin Allikvee on samuti kaks nime, kes oleksid suutelised ujuma lühiraja EM-i finaalis. Zaitsev saavutas kaks aastat tagasi 50 m liblikujumises 12. koha ning parimad lootused seotud ka tänavu just selle alaga. Võrdlemisi kehvas Sõle basseinis ujus Zaitsev 23.88 ning võib eeldada, et finaali pääsemiseks EM-il tuleb näidata aega 23-sekundi algusesse. See aeg nõuab täistabamust nii pöördes, finišis kui ka ujumises endas, sest nii lühikesel sprindidistantsil vigu endale lubada ei saa. Allikvee miinuseks on vähene treenitus kuna suvel pidi ta aega treenima kaitseväes. Aeg alla 58-sekundi 100 m rinnuliujumises annaks lootust finaaliks ning poole pikemal distantsil on vaja näidata tulemust alla 2.06. Neid tulemusi suudab Allikvee ujuda, aga kui heasse vormi Allikvee jõuab vaid kolme kuuga seda näitab aeg.
Naistel oleks õnnestumine poolfinaal
Eesti naiste viimased edukad stardid olid Triin Aljandi (Mankoc), Annika Saarnaki (Aljand) ja Jane Trepi (Rose) aegadel, kui poolfinaalid ja finaalid olid lühiraja EM-il tavaliseks nähtuseks. Viimastel aastatel on Eestis olnud paraku aga naisujujate põud ning tiitlivõistlustel on tulemused jäänud kasinaks.
Naistekoondise eesmärgiks peaks olema pääs poolfinaali. Maria Romanjuk on juba aastaid tiirelnud tiitlivõistluste karusellil ning nüüd on aeg teha järgmine samm enda karjääris. Kui Romanjuk suudab ujuda veidi kiiremini enda kehtivast Eesti rekordist (1.07,29) ning saada eelujumistes kirja aja 1.06-ga, siis on kõik võimalik. Kuna lühiraja EM-il 200 meetri distantsidel poolfinaale ei ole, siis pääs finaali sel alal tundub olevat päris suur amps, kuid mitte utoopiline. Kui ettevalmistus sujub ideaalselt, siis peaks Romanjukile reaalne olema ka pääs poolfinaali 50 m rinnulisprindis.
Kertu Ly Alnek võib kõiki üllatada tänavu, kuid ei tasu veel ootusi üles kerida. Tema põhialadel 50- ja 100 meetri vabaltujumises on konkurents väga tihe ning poolfinaali pääs tundub pigem ebareaalne. Äsja toimunud Kalev Openil näitas ta aga hoopis üllatavalt head minekut 50 m liblikujumises kus 16 parema sekka pääsemine on reaalne. Juhul kui Alnek suudab ajast 26.78 kärpida kolm-neli kümnendikku, siis mine sa hullu tea. Tema puhul oleneb väga palju kuidas õnnestub vormi viimane timmimine ning alles võistlustel saame teada kogu tõe.
Rõõmustav on see, et poolfinaalis me Eesti ujujaid suure tõenäosusega näeme. Finaali pääsemine läheb iga aasta aina raskemaks, sest tase Euroopas tõuseb, aga seda peame tõstma ka meie. Loodetavasti suudavad meie tipud vormi ajastada õigeks ajaks just õigele võistlusele ning näeme rekordeid langemas riburadapidi.
PÜSIGE LAINEL!