Rootsis peetava Swim Open Stockholmi ujumisvõistluse avapäeval langes 15 aastat püsinud 400 meetri vabaujumise maailmarekord. 2025. aasta esimese ilmarekordi ujus sakslane Lukas Märtens, kes ühtlasi alistas ajaloolise barjääri.
Pariisi olümpiavõitja Märtens läbis Stockholmis 400 meetri vabaujumise distantsi ajaga 3:39,96 ning ületas kaasmaalase Paul Biedermanni 2009. aastast "imetrikooga" ujutud maailmarekordi 11 sajandikuga.
Eelmisel aastal jõudis Märtens samuti rekordile väga lähedale, kui sai kodumaal kirja 3:40,33 ning tõusis kõigi aegade edetabeli neljandaks. Nüüd sai temast ajaloo esimene mees, kes alistanud 3:40 piiri, millest on ujumismaailmas räägitud viimased 25 aastat.
Biedermanni endine rekord 3:40,07 oli ujutud kurikuulsal Rooma MM-il, kus "imetrikoode" toel püstitati lausa 43 maailmarekordit. Paljud ujumisfännid, tippujujad ja treenerid ei pea seda siiski õigeks maailmarekordiks, sest ilma imetrikoota oli sakslase parimaks tulemuseks 3:44,14.
2002. aastal Ian Thorpe poolt ujutud 3:40,08 on paljude hinnangul õige rekord, mis nüüd Stockholmis langes. Samuti on Thorpe aeg märk sellest, et 23 aastat tagasi ujus Austraalia ujumisäss aegu, mis tänaseni püsivad tippkonkurentsis. Biedermann maailmarekordita ei jäänud, sest tema nimel on veel 200m vabaujumise tippmark 1:42,00, mis samuti ujutud 2009. aastal.
| Märtens - 3:39,96 | Biedermann - 3:40,07 | |
| 50m | 24,75 | 26,29 |
| 100m | 27,15 (51,90) | 28,13 (54,04) |
| 150m | 27,75 | 28,01 |
| 200m | 27,90 (1:47,55) | 28,59 (1:51,02) |
| 250m | 28,28 | 27,76 |
| 300m | 28,18 | 28,39 |
| 350m | 28,38 | 27,13 |
| 400m | 27,57 | 25,77 |
Strateegiline lähenemine tõi rekordi
Kodumaal Bern Berkhani käe all treeniva Märtensi strateegiline lähenemine ujumisele oli vastupidine Biedermanni omale, sest nendest viimane kasutas oskuslikult ära "imetrikood", mis tekitas parema ujuvuse ning tõstis ujuja väga kõrgele vee peale, isegi distantsi teisel poolel kui sportlane oli väsinud.
23-aastane sakslane läbis distantsi esimese poole ligi 3,5 sekundit kiiremini kui Biedermann 2009. aastal. Viimasel neljandikul oli oht, et rekord jääb nägemata, sest viimase 100 meetri vaheaeg oli Biedermannil lausa 3,05 sekundit kiirem, kuid Märtens oli piisava puhvri endale tekitanud ning ujus karjääri esimese maailmarekordi.
Mullu Pariisi olümpiamängudel teenis Märtens kulla just 400m vabaujumises ning oli viies poole lühemal maal. Lisaks murdis ta 200m seliliujumise finaali, kus ta pälvis kaheksanda koha. Pärast ujumist õnnitles endine rekordimees Biedermann enda kaasmaalast Instagramis ja sõnas: "Palju õnne! Milline imeline sooritus. Ma olen väga õnnelik, et rekord jääb Saxony-Anhalti."
Eesti rekordimees Kregor Zirk sõnas peale maailmarekordit, et nüüd ilmselt nihkub see rekord veelgi. "On olnud mitmeid ujujaid viimasel ajal, kes on rekordi lähedale suutnud ujuda, aga alati jäänud napilt puudu," märkis eestlane, kes on sakslasega seal samas basseinis kõrvuti võidu ujunud.
"Ületati maailmarekord ja ka maagiline 3:40. Usun, et see ujumine nö. “lõi punni pealt” ja näeme lähiajal veel ujujaid alla 3:40 ujumas ning maailmarekord nihkub veelgi," võttis Zirk teema kokku.