Otse põhisisu juurde

Kesküla juunioride EMi eel: Ujumisliidu toetus on minimaalne, aga teised on andnud palju tuge


Euroopa juunioride meistrivõistlusteks valmistuv Eesti parim meesjuunior Siim Kesküla loodab kolme nädala pärast algavatel tiitlivõistlustel olla elu parimas hoos. 18-aastane tartlane räägib, et vaatamata alaliidu minimaalsele toetusele on teda ümbritsev klubi, treeningkaaslased ja sponsorid andnud väga palju tuge. 

Kesküla on tänavusel hooajal teinud korraliku arenguhüppe nii 100- kui ka 200 meetri vabaujumise distantsidel. Mai alguses viis ujuja Lätis enda 100 meetri distantsi rekordi 50,69 peale ja maagilisest 50-sekundi piiri alistamisest jääb puudu veel üks tibusamm. 

Ka pikemal maal on korralik arenguhüppe toimunud. Tänavuse aastanumbri sees on isiklik rekord paranenud ligi kaks sekundit ning tulemus 1:52,32 asetab Ujumise Spordiklubi värve kandva ujuja Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmendale kohale. Kiiremat eestlast Keskülast sel hooajal veel olnud ei ole. 

"Edu taga on olnud järjepidevus," räägib märtsis enda 18. sünnipäeva tähistanud ujuja. "Peale aprillikuu treeninglaagit Türgis tulid korralikud tippmargid ja 200 meetri vabaujumises sai läbi ligi aasta pikkune isikliku rekordi põud."

Tänavuse hooaja võistlustest on Keskülale kõige enam meelde jäänud hoopis valu, mis on tekkinud ujumiste lõpufaasis. "Kõige enam ongi meelde jäänud iga distantsi viimased 35 meetrit, kus kogu keha on lukus ja laktaat laes," muigab juulis algavaks juunioride EMiks valmistuv sportlane.

Ujumisliidu toetus on minimaalne ja pigem seda ei ole üldse

Slovakkias peetav juunioride EM toimub üle mitme aasta taas välibasseinis, kuid Kesküla ütleb endale omase huumoriga, et seni kuni selili ujuma ei pea, siis talle see sobib. "Kuna ujun krooli, siis kõikjal basseinides on põhjas olev joon samat värvi ning saan hakkama."

Ujumise kuninglikuks alaks peetava 100 meetri vabaujumises on tartlasel võimalik alistada ka 50-sekundi piir, mis potentsiaalselt annaks eestlasele võimaluse võidelda finaalikoha eest. Mullu pidi eelringidest edasi pääsemiseks näitama aega 50,60 ja tunamullu 50,88. Finaalipääs on viimasel kümnel aastal kõikunud 50-sekundi alguses, kuid eelmisel aastal oli vaja esmakordselt kaheksa parema sekka mahtumiseks näidata aega 49-sekundiga. 

"Maagilise piiri alistamisest on puudu võimalus treenida korralikus basseinis ja tugeva konkurentsiga. Kõik muu on olemas," märgib Kesküla, kes saab jahtida ka Eesti juunioride rekordit, mis on aastast 2013 Ralf Tribuntsovi nimel numbritega 49,88. 


Kesküla lisab, et on tänavu enne hooaja kõige tähtsamat võistlust saanud väga palju toetust enda koduklubi Ujumise Spordiklubilt, mille juhiks on Kregor Zirki endine treener Kaja Haljaste. "Klubi on mind toetanud hubase treeningkeskkonnaa ja erinevate taustajõududega nagu füsioterapeut ja arst. Samuti olen palju toetust saanud Duncani spordipoelt ja meie treeninggrupp on ühtsem kui kunagi varem."

Siiski on juunioride EMil kõrget kohta jahtiv tartlane pettunud Eesti Ujumisliidus. "Alaliidu toetus on olnud minimaalne ja pigem seda pole kohe üldse ning kajastust ei ole ka suviste võistluste kohta olnud."

Arusaamatu otsus mitte toetada juunioride MMile minekut

Lisaks juunioride EMile toimub tänavu suvel veel ka kuni 18-aastaste maailmameistrivõistlused, mis leiavad aset augusti teises pooles. Kesküla ütleb, et osalemine on veel lahtine, sest ta ei tea kas alaliit toetab sinna minemist või ei. 

"Oli mingi jutt, et sportlane peab valima juunioride EMi või MMi vahel, mis minu jaoks on natukene imelik, sest ujuja, kes on täitnud kõik normatiivid peaks toetust ikkagi saama, sest esmalt esindab ta ikkagi riiki," lausub Kesküla, kes harjutab Geil Siimu näpunäidete järgi. 

Ujuja jätkab:  Juunioride MM on igati uhke ja kõva mõõduvõtt, kus erinevalt EM-ist saab ujuda võidu ka USA, Aasia ja Austraalia parimate ujujatega. Samas võib-olla ei näe alaliit mõtet saata Eesti juunioreid maailmaareenile ning arvavad, et meil puuduks seal läbilöök." 

Vaatamata kaigaste kodaratesse viskamisele tahab Kesküla olla 2. juulil algaval juunioride EM-il elu parimas hoos ning võidelda kõrgete kohtade eest. "Kolm nädalat enne tiitlivõistlust on keha ja vaim veel üpris väsinud, aga järgnevate nädalate jooksul annab nii mõndagi korda saata ja lõplik tõde selgub kohapeal," ütleb Kesküla optimistlikult lõpetuseks. 

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.