2025. aastal toimuvad Eesti ujumise meistrivõistlused 106. korda ning enam kui sajandi jooksul on ujujad võistelnud väga erinevates tingimustes. Üks, mis on aastate jooksul jäänud samaks, on võitjale välja antav Eesti meistri staatus.
Heidame pilgu peale kümnele läbi aegade kõige edukamale ujujale Eesti meistrivõistluste ajaloos, kes on noppinud kuldmedali tavabasseini (50m) meistrivõistlustel. Tabeli veelgi täpsemaks koostamiseks olen arvestanud ainult individuaalselt võidetud meistritiitleid, aga huvitavaid noppeid leiab kõikide ujujate kohta.
10. koht - Raiko Pachel / Pavel Narõškin / Eve Heikla (22 kuldmedalit)
Tabeli kümnendat rida jagavad kolm ujujat. Eve Heikla, kes tänasel päeval kannab perenime Virkkunen, võitis enda esimese meistritiitli 1986. aastal ning individuaalseid kuldmedaleid kogunes 22. Täpselt sama arv Eesti rekordeid ujus ta nii lühiraja kui tavabasseinis enda karjääri jooksul. Heikla 1988. aastal ujutud 50 m vabaujumise tippmark 27,10 püsis rahvusrekordina 12 aastat ning oleks kõrges konkurentsis ka tänavustel Eesti meistrivõistlustel.
Raiko Pachel püsis vabariigi tipus rohkem kui 10 aastat. 1991. aastal esimese Eesti meistritiitli pälvinud Pachel, võitis suurema osa enda kuldmedalitest rinnuliujumises. Täpsemalt 20, ülejäänud võidud tulid 200 m kompleksujumise distantsilt. Viimase individuaalse kuldmedali pälvis Pachel 2003. aastal olles parim 50 m rinnuli sprindis.
Juba 16-aastaselt tõusis Pavel Narõškin Eesti parimate ujujate sekka. Kuldmedalid teenis ta ujujate keeli "rasketel" distantsidel nagu 400/800/1500 m vabaujumine ja 400 m kompleksi. 200 m liblikujumise Eesti meistritiitli võitis ta seitsmel aastal järjest (2008-2014), mille kulminatsiooniks oli rahvusrekord 2012. aastal, kus ta ületas 24 aastat Huko Pederi nimel olnud Eesti rekordi.
8.-9. koht - Jane Trepp (23 kuldmedalit)
Jane Trepp (Rose) püstitas tavabasseinis karjääri esimese rahvusrekordi juba 15-aastaselt, saavutus milleni on jõudnud üksikud Eesti ujujad. Aastatel 2002-2009 püsis ta Eesti meistrivõistlustel võitmatu 50 meetri rinnuliujumises, aga oli äärmiselt mitmekülgne ning võidutses kõikides ujumisviisides.
Karjääri tipphetkeks võib Trepil lugeda Euroopa lühiraja meistrivõistluste (2009) hõbemedalit, seda just 50 m rinnuliujumises. Tavabasseinis murdis ta sel alal samuti finaali, kui toona alles 16-aastase piigana pälvis 2004. aastal 8. koha. Kuldmedaleid võiks Trepil olla veelgi rohkem, kuid karjääri viimastel aastatel baseerus ta põhiliselt USAs ning 2009. aasta jäigi temale viimaseks korraks, kui ta Eesti meistrivõistlustel startis.
8.-9. koht - Margaret Markvardt (23 kuldmedalit)
23 kuldmedalit on võitnud ka Margaret Markvardt, kes potentsiaalselt võiks antud tabelis asetseda ka teisel real. Markvardt, kes viimased viis aastat on õppinud ja treeninud USAs, startis viimati tavabasseini Eesti meistrivõistlustel aastal 2021.
Esimesed kaks kuldmedalit pälvis ta 15-aastaselt, kui jäi võitmatuks 50- ja 100m liblikujumises. 10 aastat hiljem ehk aastal 2025, juhib ta mõlemal alal Eesti hooaja edetabelit. Markvardti võimsaim individuaalne sooritus oli 2018. aasta võistlustel, kus ta jäi võitmatuks lausa viiel erineval distantsil. Eestlanna mitmekülgsus on koduvetes olnud muljetavaldav, sest võidud on tulnud nii 50 meetri sprindis kui ka 800 m vabaujumises.
7. koht - Natalia Hissamutdinova (24 kuldmedalit)
Kui 15-aastaselt võita esimene individuaalne kuldmedal on muljetavaldav saavutus, siis 13-aastaselt olla riigi parim, kahel erineval alal, kõlab täiesti pöörasena. Just sellega Natalia Hissamutdinova (Mäting) 1997. aasta meistrivõistlustel hakkama sai, kui oli parim 100- ja 200 m rinnuliujumises. Ta tegi eelmainitud kuldse duubli viiel korral järjest.
1999. aastal sai temast esimene Eesti ujuja, kes pärast vabariigi taasiseseisvumist pälvis medali Euroopa juunioride meistrivõistlustel, kui sprintis end 50 m rinnuliujumises hõbemedalile. Juunioride vanuseklassis ujus ta mitmeid rekordeid ja näiteks tema 100 m tippmargi ujus üle Eneli Jefimova.
Eesti meistrivõistlustel võib pidada tema edukaimaks alaks 200 m rinnuliujumist, kus ta saavutas kuldmedali kaheksal korral (1997-2005). Hissamutdinova rahvusrekord (2:33,54) sel alal, mis on muide ujutud Eesti meistrivõistlustel, püsis rekorditeraamatus 12 aastat, enne kui Maria Romanjuk rekordi üle ujus.
Kui kõik eelnev ei ole veel piisavalt muljetavaldav, siis liites kokku tema lühiraja ja tavabasseini Eesti meistritiitlid, siis tuleb kokku neid 101. Jah, see ei ole kirjaviga! Rahvusrekordeid ületas ta mõlemas basseinis individuaalselt 55 korda, millest enamat ei ole suutnud ükski Eesti naisujuja.
6. koht - Andres Olvik (26 kuldmedalit)
Eesti meeste seliliujumise skeenet valitses mitmeid aastaid Andres Olvik, kes Eesti meistrivõistlustel pani jala maha 2004. aastal võites nii 100- kui ka 200 m seliliujumise. Seda kuldset duublit suutis ta pärast korrata veel kaheksa korda ehk aastatel 2004-2012 leiab nende kahe ala võitjate nimekirjast ainult Olviku nime.
Muljetavaldav on tema võiduseeria 200 meetri seliliujumises, sest pikemat valitsusaega kodustel meistrivõistlustel ei ole mitte kellelgi vastu panna. 12 järjestikust esikohta (2004-2015) on tõsiasi ning saavutus, mis nõuab tõsist tööd, et ületada.
Ajalukku läheb Olvik ka teistel põhjustel. Lisaks Pekingi olümpiamängudel startimisega, suutis ta ligi kaks kümnendit Ilmar Ojase nimel olnud 100- ja 200 m seliliujumise tippmargid üle ujuda.
4.-5. koht - Danil Haustov (28 kuldmedalit)
Kui rääkida meesujujatest, kes on võitnud kodustel meistrivõistlustel kõige rohkem individuaalseid kuldmedaleid, siis tabeli esimesel real on kaks meest. Üheks nendeks on Danil Haustov, kes domineeris 50- ja 100 m vabaujumist selle sajandi esimesel kümnendil.
Kahel olümpial (2004 ja 2008) startinud Haustov pälvis esimesed kuldmedalid 1998. aastal ning suutis 50 m kroolisprindis alistada toona ka koduse esinumbri Indrek Sei. Kuid võite tuli Haustovil erinevatel aladel nagu 50/100 m liblikat ja 200 m vabaujumine.
Meeste 100 m vabaujumises kuulus talle pikalt Eesti rekord. 2003. aastal ületas ta Indrek Seile kuulunud tippmargi saades toona ajaks 50,42. Seejärel läks viis aastat aega ning ta ületas taas enda rahvusrekordi, saades kirja 50,37. Aasta hiljem viis Vladimir Sidorkin tippmargi esmakordselt alla 50-sekundi.
4.-5. koht - Indrek Sei (28 kuldmedalit)
Indrek Sei nimi palju tutvustamist ei vaja ning ei ole kuigi suur üllatus, et ta on üks kahest kõigi aegade edukaimast meesujujast Eesti meistrivõistlustel. Kodustes vetes oli Sei nagu Šveitsi taskunuga ja võitis kuldmedaleid praktiliselt kõikidelt aladelt. Vähetuntud fakt on aga see, et Sei on Eesti meister ka 50 m rinnuliujumises (1999).
Tiitlivõistlustel saatis teda suurim edu lühirajal, kus Euroopa MV-tel pälvis neli medalit. Tavabasseinis saavutas ta kaks finaalikohta (2000), kus parimaks jäi viies koht 50 m kroolisprindis. Sei oli esimene Eesti ujuja, kes startis kolmel erineval olümpial. Saavutus, mida tänasel päeval on suutnud kokku kolm Eesti ujujat.
Individuaalseid rahvusrekordeid kogunes Sei kukrusse 58, mis on Kregor Zirki (72) järel parim näitaja. Eesti meistrivõistluste medaleid kokku lüües nii tavabasseinis kui ka lühirajal on Sei riigi meistriks kroonitud pöörased 109 (!!!) korda, millest enamat ei ole suutnud ükski meesujuja.
3. koht - Eha Lilienthal (29 kuldmedalit)
Tabeli kolmandalt realt leiame Eha Lilienthali, kes triumfeeris esimest korda Eesti meistrivõistlustel 1962. aastal. Toona jäi ta võitmatuks 100- ja 400 m vabaujumises. Just 400 meetri distants osutus Lilienthali jaoks tema karjääris äärmiselt edukaks.
1966. aastal saavutas Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali ja kolm aastat hiljem sai temast esimene Eesti naisujuja, kes alistas 400 m vabaujumises viie minuti piiri. Eesti meistritiitleid kogunes kokku sel alal üheksa (1962-1971).
Kuldmedaleid pälvis Lilienthal veel 100/200/800 m vabaujumises, samuti 200/400 m kompleksis. Individuaalseid rahvusrekordeid kogunes tal karjääri jooksul 45, mis teeb temast selles arvestuses samuti ühe läbi aegade parima Eesti ujuja.
2. koht - Elina Partõka (30 kuldmedalit)
Pikalt oli Lilienthal kõigi aegade edukaim ujuja Eesti meistrivõistlustel. Noorelt tõusis Eestis esile Elina Partõka, kes 16-aastaselt alistas Sydney olümpiamängude (2000) normatiivi. Normatiiv alistus 200 m vabaujumises, millega ta ühtlasi ületas ka 16 aastat Aivi Liivi (Kulla) nimel olnud rahvusrekordi.
Kerime 25 aastat edasi ning tänase päevani püsib Partõka Eesti rekordiomanikuna 200 m vabaujumises, kus tippmargiks 2:00,64 (2008). Olümpiamängudel startis ta kokku kolmel korral ning oli esimene Eesti naisujuja, kes selle saavutuseni jõudis. Tiitlivõistlustel võib tema parimaks soorituseks pidada 2003. aasta MMil poolfinaali jõudmist 100 m vabaujumises (16. koht).
Enda esimesed Eesti meistrivõistluste kuldmedalid pälvis ta hoopis 100- ja 200 m rinnuliujumises. Sarnaselt Hissamutdinovale oli ka tema sel hetkel 13-aastane ja huvitaval kombel on mõlemad pärit Kohtla-Järvelt. Edukaim ala Eesti meistrivõistlustel oli Partõkal 100 m vabaujumine, mille ta võitis kümnel korral (1998-2008). Aga võite noppis ta veel ka selili- ja kompleksujumises.
Eesti rekordeid ületas Partõka individuaalselt 21 korda ja 30 individuaalse kuldmedaliga tavabasseinis on tema näol tegemist ühe Eesti ujumislegendiga, kes väärib rohkem tähelepanu!
1. koht - Maria Romanjuk (55 kuldmedalit)
Kõigi aegade edukaim ujuja Eesti meistrivõistlustel on Maria Romanjuk, kellel on peaaegu poole rohkem kuldmedaleid kui teisel kohal paikneval Partõkal. Kui lugeda kokku kõik kuldmedalid, mis Romanjuk ujumise Eesti meistrivõistlustelt teeninud, nii lühirajal kui ka tavabasseinis, siis see on uskumatuna näiv 155 !!!
13-aastaselt Eesti meistriks tulla on populaarne teema selles tabelis, sest ka Romanjuk astus esmakordselt poodiumi kõige kõrgemale astmele just siis. 2009. aastal võidutses ta 200 m rinnuli, 400 m kompleksi ja 800 m vabaujumises. Just, 200 m rinnuliujumine on olnud tema kõige edukam ala, kuldmedaleid on aastate jooksul kogunenud 12 (2009-2023).
Romanjuki puhul saab välja tuua nii palju erinevat pöörast statistikat. Naised ujuvad Eesti meistrivõistlustel 16 erinevat distantsi ja Romanjuk on teeninud kuldmedali kümnel erineval alal. Ühest küljest on see võimalik, sest tase Eestis on selline, aga teisest küljest on ta ka väga kiire.
2016. aastal Rio olümpiamängudel startinud Romanjuk saab kuldmedali arvet kasvatada veelgi, sest on endiselt tegevujuja. Tiitlivõistlustel on tal tavabasseinis ette näidata Euroopa meistrivõistluste viies koht. Ka Eesti rekordite püstitamine ei ole talle võõras, sest on seda individuaalselt teinud 19 korda ja hoiab enda käes 200 m kompleksujumise kodust tippmarki.
Rääkides Romanjuki kõige edukamatest Eesti meistrivõistlustest, siis aastal 2013 pälvis ta kuus individuaalset kuldmedalit. Viis kuldmedalit ühelt meistrivõistlustelt on ta võitnud kolmel korral (2014; 2015; 2022). Lihtsalt imeline!