Teist korda toimunud Euroopa U23 vanuseklasside meistrivõistlused on nüüd kirjutatud ajalukku. Eesti koondis saab paradoksaalsel moel Slovakkiast lahkuda ühe läbi aegade edukaima tiitlivõistlusega, mis oli samas ka viimase 15 aasta kõige kehvem.
U23 EM sai ilusa lõppakordi laupäeval, kui David Popovici ujus 100 meetri vabaujumises Euroopa rekordi 46,71. Võistluste suurimaks staariks oligi rumeenlasest olümpiavõitja ja kõrge tasemega võidutulemusi jagus ka teistele distantsidele nagu näiteks Sven Schwarzi 800 m vabaujumise aeg 7:38,98, mis oleks Pariisi olümpiamängudel andnud pronksmedali.
Kuigi tulemused poodiumile pääsemiseks olid vägagi arvestava ja korraliku tasemega, siis sealt edasi tuli väga suur taseme langus. Seda mitmel erineval põhjusel: 1) paljud riigid ja tippujujad ei ole huvitatud U23 EMist, sest seda peetakse üleliigseks tiitlivõistluseks 2) Slovakkias osalesid mitmed koondised, kes saatsid välja enda nö. B-koondise.
Siiski on antud tiitlivõistlusel ka mitmeid plusse. Sportlased, kes täiskasvanute seas veel koondisesse ei mahu, saavad rahvusvahelises konkurentsis võistelda. Euroopa ujumise alaliit, kes võistlust korraldab, saab enda portfooliosse lisada veel ühe mõõduvõtu. Kõige olulisem, ujumisfännidel on alati tore näha tippe võistlemas, isegi kui neid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Eesti koondise tõus ja mõõn
Kui riik võidab mistahes tiitlivõistluselt kaks kuldmedalit, nagu seda tegi Šamorinis Eneli Jefimova, siis tuleb võistlus lugeda õnnestunuks. Tegelikult on ainult kahel korral varasemalt Eesti ujumiskoondis võitnud tiitlivõistlustest kaks või enam kuldmedalit (2022 ja 2023 juunioride EM). Muidugi Eneli esituses.
50 meetri rinnuliujumises on Jefimova kuu aega enne MMi heal positsioonil, et võidelda medali eest. 100 meetri distantsil jäi küll isiklik rekord poole sekundi kaugusele, aga see on praeguses faasis väga kobe tulemus.
Jefimova võitis koos juunioride tiitlivõistlusi arvestades enda 18. ja 19. medali rahvusvahelises konkurentsis. See oli muide viies kord, kui eestlanna pälvis Eesti ujumisele ajaloolise esimese kuldmedali. Nüüd jääb bingo loto jackpotist veel lahutama tavabasseini ja lühiraja MMi kuld ning samuti olümpiamängude esikoht.
Ülejäänud koondis peab treeneritega sügavalt vaatama peeglisse ning tegema analüüsi, et miks võistlus ebaõnnestus. Jättes Jefimova korra võrrandist välja, sest tema isiklikud rekordid on maailma tippklass, siis ülejäänud seitse Eesti koondislast suutsid 21-st stardist välja ujuda kaks isiklikku tippmarki. See teeb õnnestumise protsendiks 9,5. Statistiliselt on tegemist eestlaste viimase 15 aasta kõige kehvema tiitlivõistlusega.
Tõe huvides tuleb ka märkida, et isiklike rekordite püstitamine tiitlivõistlustel ei ole alati primaarne, sest nagu ütlevad klassikud, siis oluline on koht. Peale Mark Iltšišini ei suutnud keegi murda 20 parema sekka, aga 1500m vabaujumises oligi näiteks 16 ujujat. Seega Marki 14. koht 400 m vabaujumises on reaalsuses ülejäänud koondise parim koht, kuigi kõige pikemal alal oli lõppkohaks 11.
Võistluse jooksul kirjutasid mulle väga paljud praegused ja endised ujujad, et kuidas koondis nii halvasti esineb? Aus vastus on see, et igaühel on enda põhjused, aga vaadates suurt pilti võib teha mitmeid järeldusi. Eesti meistrivõistlused lõppesid kuus päeva enne U23 EMi algust, mis on lihtsalt kohutav ajastus, kui võtta arvesse, et peagi algab ka U18 EM kui ka Põhjamaade noorte meistrivõistlused.
Lars Kuljus ujus EMil küll kolm hooaja tippmarki, aga isiklikud rekordid jäid kättesaamatuks. Tema tegi riigi meistrivõistlustel lausa üheksa starti. Lisada juurde fakt, et USA süsteemis treenib ta ühtemoodi ja Eestis on hoopis teistsugune metoodika, siis ongi keeruline elu parim tulemus kirja saada. See on umbes sama nagu hüppaks terve hooaja kaugust parema jalaga ning viimased kaks kuud proovid vasakuga hüpata. Õnneks on Kuljusel tulemas juulis Universiaad, kus ta saab loodetavasti hooajale panna punkti, mis pakub ka temale ajaliselt rahuldust.
Taolisi näiteid võib tuua veel ja veel. Sportlaste kaitseks tuleb öelda, et ega keegi meelega ei ujunud juu "aeglasti". Anti iga stardiga endast maksimum, aga ujujad teavad seda eriti hästi, et kuigi enesetunne võib olla fantastiline, siis ajad basseinis ei pruugi alati peegeldada tunnetust.
Kas tõsiselt võetav võistlus või mitte?
Kui küsida sportlaste käest, kes olid Šamorinis koha peal, et kas U23 EM on tõsiselt võetav võistlus, siis vastavad kõik ühest suust, et muidugi on! Õhkkond oli tiitlivõistluste vääriline, suurepärane võistluskompleks, tipud keda tavaliselt nähakse interneti vahendusel olid kohal ja mindset fookusega esindada väärikalt sinimustvalget.
Nagu iga uue võistlusega, siis võtab aega kuni see tõeliselt jalad alla saab. Kui paneme tänavuse U23 EMi võrdlusesse mullu peetud U18 EMiga, siis finaalipääs peaks ajaliselt olema kordades keerulisem esimesena mainitud mõõduvõtul.
Tegelikult oli finaalipääsu hind mõlemal võistlusel äärmiselt võrdne. Jah, mõnel alal oli U23 EMil palju tugevam kaheksanda koha aeg, aga samas oli ka alasid kus U18 EMil oli vaja näidata medaliujumisse pääsemiseks kiiremat tulemust.
Eneli Jefimova tõi võistluste järgses intervjuus välja, et füsioterapeudita võistlemine oli äärmiselt keeruline. Kui alaliidu poolt on tehtud otsus, et mitte saata tiitlivõistlustele nii olulist koondise lüli, eriti olukorras kus koondise suuruseks ei ole paar sportlast vaid kaheksa, siis paratamatult loob see second-hand koondise kuvandi.
Kokkuvõttes on U23 eestlaste jaoks kasulik võistlus. Mitmed sportlased, kes muidu tiitlivõistlustele ei kvalifitseeru, saavad nö. sild-võistluse, mis loob pinnase murda täiskasvanute koondisesse. Kuna vähemalt praeguses faasis ei ole ka finaali pääsemise tase meeletult kõrge, võrreldes õige EMiga, siis teoorias annab võimaluse mentaalselt rünnata "finaali pinget".
Juba teisipäeval alustavad samas võistluskompleksis kõrgete kohtade nimel heitlust U18 vanuseklassi Eesti koondis. Kas Jefimova kuldsed medalid on basseini eestlastele sisse õnnistanud või isiklike rekordite põud jätkub ka järgmisel nädalal on peamine küsimus juunioride EMi eel. Elame kaasa ja hoiame pöialt, et medalite ja finaalide kett Slovakkias pikeneb.