Otse põhisisu juurde

See ujumisdistants on viimase 10 aasta jooksul olnud Eestis kõige nõrgema tasemega


Kui mõelda ujumisdistantside peale, mis on hetkel eestlaste teadatuntud "meie" distantsid, siis lööb esimesena ette Eneli Jefimova 50- ja 100m rinnuliujumine ning Kregor Zirki 200m liblikat, kus nad kuuluvad maailma absoluutsesse tippu. Aga mis distants on Eestis viimase 10 aasta jooksul olnud kõige hädisemas seisus?

Selle teada saamiseks olen kokku kogunud andmed aastatel 2015-2024 ning kasutanud järgmist meetodit. Viimase 10 aasta jooksul igal hooajal näidatud parim tulemus, mille saab ümber arvutada AQUA punktideks, mis tähendab kui lähedal sportlane maailmarekordile on (1000 punkti = maailmarekord). Seejärel arvutada kümne hooaja tippmargi põhjal välja ala keskmine punktisumma.

Miks just antud meetod? Me arvestame Eesti ujumistippu ning omavahel "võtavad mõõtu" ainult vabariigi parimatest parimad. Meeste ja naiste seas on kokku 34 individuaalset distantsi. Läheme nüüd distantside ja täpsete numbrite juurde. 

Kõige nõrgema tasemega distants Eestis...

Esikoha tagantpoolt haaras mitte suure üllatusega naiste 1500 meetri vabaujumine, kus keskmiseks punktisummaks on viimase 10 aasta jooksul olnud kõigest 511,8 punkti. Pannes see aeg perspektiivi, siis maailmarekordist lahutab ajaliselt 3 minutit ja 50,87 sekundit. Antud distants on väga suure ülekaaluga viimasel kohal ja pöörane on ka see, et aastal 2017 ei ujunud ametlikul võistlusel mitte ükski Eesti naisujuja seda ala. 

Põhjuseid on mitmeid, et miks naiste 1500 meetri vabaujumine, aga ka üldiselt pikemad distantsid nii nõrga tasemega Eestis on. Kasutades ühe tippujuja fraasi, siis kodumaa treeneritel puudub oskusteave, et olla maailmas konkurentsis. Olulist faktorit mängib ka vähene veeaeg, kus sportlastel ei olegi võimalik konkurentsis püsida, sest treeningmahud on ülejäänud maailmaga nii palju väiksemad. 

See tuleb ka statistikast päris selgelt välja, sest kaheksa kõige nõrgema tasemega ujumisdistantsi Eestis nõuavad rohket veeaega ning oskusteavet, mis seni Maarjamaal vähemalt veel avaldunud ei ole. Ei ole siis üllatav, et naiste 1500 meetri vabaujumise Eesti rekord on aastast 1983. 


1500 meetri vabaujumisele järgnevad tagantpoolt neli distantsi, mis on kõik naiste osakonna omad. 200m liblikat (623,3p), 800m vaba (632p), 400m vaba (670,2p) ja 400m kompleksi (671,6). Meestel on ainult kaks distantsi, mis enda keskmisega 700 punkti piiri ei ületa. 400m kompleksi (693,9p) ja 1500m vaba (695,3p).

Päris kurb on ka asjaolu, et naiste 1500 meetri vabaujumine, mis on olümpiaala, ei ole isegi Eesti meistrivõistluste kavas. Tase tasemeks, aga see ei saagi tõusta kui ei ole mitte ühtegi võimalust kodumaal sellel alal võistelda. Distantsi ujujatel ei jää midagi muud üle kui käsi laiutada, sest võtame näiteks Kirke Mõtsniku, kes suure tõenäosusega võidaks 1500m vabaujumise, aga ala ujuda ei saa, vähemalt saab jälgida tribüünilt sprindifinaale. Võrdne kohtlemine? Absoluutselt mitte. 

Kõige tugevama tasemega distants Eestis...

Kuna kõik numbrid sai kokku löödud, siis toome välja ka kõige tugevama tasemega distantsid Eestis, aga enne hakkas silma väga huvitav statistiline fakt. Viimase 10 aasta võrdluses, kas naised või mehed on näidanud kõrgema tasemega esitusi?

17-st ujutavast alast on naistel vaid neli ala parema keskmise punktisummaga. 50- ja 100m rinnuliujumine ning 200m selili- ja kompleksujumine. Kõikidel teistel aladel võtavad meesujujad päris suure seljavõidu, mis ei ole üllatav fakt, aga tasemevahe on selge. 

Viimase kümne aasta lõikes on kõige kõrgema tasemega naiste 50m rinnuliujumine ja seda eelkõige tänu Eneli Jefimova viimase kolme aasta maailma absoluutse tippklassi tulemustele. Kümne aasta keskmiseks tuli 843,8 punkti, aga kui võtame viimased kolm aastat tagant ära oleks see number vaid 773,7. Viimase kolme aasta keskmine on Enelil aga muljetavaldav 907,3 punkti. 

Teisel kohal on naiste 100 meetri rinnuliujumine ja võib eeldada, et taas tänu Enelile, jah, aga mitte ainult. Kuna valem nõuab viimast kümmet aastat, siis Maria Romanjuk hoidis juba varasemalt taset kõrgel ja kokku nad kahe peale sepistasid 838 punkti. 

Need on ka ainsad naiste ujumisviisid, mis ületavad keskmisega 800 punkti piiri. Järgmine parim naiste arvestuses on 100m vabaujumine 778,4 punktiga. Meeste seas on tase ühtlasem ja lausa kuuel alal on punktisumma üle 800 punkti. 

Parima tasemega meeste distants on 400m vabaujumine, kus keskmiseks punktisummaks on 826,3 punkti. Kuna aastatel 2015 ja 2016 Kregor Zirk sellele alale ei fokuseerinud, siis tuleb punktisumma veidi alla. Võttes arvesse Kregori viimase kaheksa hooaja keskmise, siis oleks punktisummaks 850,6 punkti. 

Daniel Zaitsev on viimased 10 aastat hoidnud suurepärast taset 50m liblikujumises, kus keskmiseks 825,6 punkti. Nendele järgnevad meeste 200m vabaujumine (819p) ja 200m rinnuli (818p). Üle 800 punkti on ka 100- ja 200m liblikujumine vastavalt 811,5 ja 806 punktiga. 

Huvitav on meeste 200m rinnuliujumine, sest kuni aastani 2021 oli Martin Allikveel keskmise taseme suhtes käsil pöörane seeria, kus keskmiseks oli lausa 837 punkti. Viimasel kolmel aastal on antud ala tase Allikvee karjääri lõpu tõttu kannatanud, kuid jõudis vaatamata sellele väga kõrgele kohale. 

Mida kokkuvõttes öelda? Nüüd on olemas spikker, et mis aladel on "kergem" Eesti tippu ja kodumaa meistriks ujuda. Nali naljaks, kus natuke tõetera ka sees, kuid erinevate alade tase vastab meie koduriigis olevatele võimalustele ning teadmistele. 

ALADE TUGEVUS (2015-2024)
ALA 💦 AQUA PUNKTID ⏱️
1. N 50 RIN 843,8p
2. N 100 RIN 838,0p
3. M 400 VAB 826,3p
4. M 50 LIB 825,6p
5. M 200 VAB 819,0p
6. M 200 RIN 818,0p
7. M 100 LIB 811,5p
8. M 200 LIB 806,0p
9. M 100 SEL 796,1p
10. M 50 VAB 791,9p
11. M 100 VAB 783,2p
12. M 50 RIN 783,0p
13. N 100 VAB 778,4p
14. N 200 RIN 777,9p
15. M 50 SEL 775,0p
16. M 100 RIN 772,0p
17. N 100 SEL 760,4p
18. N 200 SEL 765,8p
19. N 200 VAB 751,6p
20. N 50 SEL 751,6p
21. M 200 SEL 745,6p
22. N 50 VAB 741,2p
23. N 200 KOMP 730,6p
24. M 200 KOMP 721,3p
25. N 50 LIB 710,7p
26. M 800 VAB 707,1p
27. N 100 LIB 705,2p
28. M 1500 VAB 695,3p
29. M 400 KOMP 693,9p
30. N 400 KOMP 671,6p
31. N 400 VAB 670,2p
32. N 800 VAB 632,0p
33. N 200 LIB 623,3p
34. N 1500 VAB 511,8p

POPULAARSED POSTITUSED

EM PÄEVIK #1: Tribuntsovi avaldus, tõde Euroopa tasemest ja turisimireis

Esmaspäeval Pariisis alanud ujumise Euroopa meistrivõistluste avapäev avaldas mitu huvitavat tõde. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Esimese päeva märksõnadeks oli Tribuntsovi avaldus, tõde Euroopa tasemest ja turismireis.

EM PÄEVIK #4: Tribuntsov ja LA28, kergejõustik vs ujumine, maagiline Milak ja Jefimova valikud

Pariisis peetava ujumise EMi neljas võistluspäev tõi taas Eesti rekordi ning edasipääsu poolfinaali, aga ka mitmeid pettumust valmistavaid resultaate. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Neljanda päeva märksõnadeks olid Tribuntsov ja LA28, kergejõustik vs ujumine, maagiline Milak ja Jefimova valikud.

EM PÄEVIK #5: Zirki risk, EMi lauslollused, Prantsusmaa pidu ja Salu olümpialootused

Eelviimane võistluspäev Pariisi ujumise EMil on lõpule jõudnud. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Kuna viienda päeva õhtul EM päevikut ei olnud, siis kahe päeva tähelepanekute märksõnadeks olid Zirki risk, EMi lauslollused, Prantsusmaa pidu ja Salu olümpialootused.

10 erakordset fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustel

Esmaspäeval tehakse Pariisis St. Denisi basseinis algust 2026. aasta Euroopa meistrivõistlustega. Ühtlasi möödub tänavu 100 aastat, kui peeti esmakordselt ujumise EM. Selle puhul pühkis PriitSwim ajaloo ürikutelt tolmu maha ning kogus kokku 10 erakordset ja huvitavat fakti Eesti ujujate kohta Euroopa meistrivõistlustelt. 

EM PÄEVIK #2: Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad, Marchandi hullus

Ujumise Euroopa meistrivõistlustel Pariisis on teine võistluspäev loojunud Eiffeli torni taha ning eestlastena tasub rõõmustada. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Teist päeva iseloomustas Jefimova kadalipp medalini, superstaaride paraad ja Marchandi hullus. 

EM PÄEVIK #3: Jefimova taktikalaud, mesimagus duell ja Maari intervjuud

Euroopa meistrivõistluste kolmas võistluspäev on ratsutanud päikeseloojangusse ning kus täna alles Pariisis juhtus asju. Iga võistluspäeva lõpus võtab PriitSwim päeva kokku, kuid seda mitte-traditsioonilises kastmes, ikka ummamuudu. Kolmanda päeva märksõnadeks oli Jefimova taktikalaud, mesimagus duell ja Maari intervjuud.