Otse põhisisu juurde

See ujumisdistants on viimase 10 aasta jooksul olnud Eestis kõige nõrgema tasemega


Kui mõelda ujumisdistantside peale, mis on hetkel eestlaste teadatuntud "meie" distantsid, siis lööb esimesena ette Eneli Jefimova 50- ja 100m rinnuliujumine ning Kregor Zirki 200m liblikat, kus nad kuuluvad maailma absoluutsesse tippu. Aga mis distants on Eestis viimase 10 aasta jooksul olnud kõige hädisemas seisus?

Selle teada saamiseks olen kokku kogunud andmed aastatel 2015-2024 ning kasutanud järgmist meetodit. Viimase 10 aasta jooksul igal hooajal näidatud parim tulemus, mille saab ümber arvutada AQUA punktideks, mis tähendab kui lähedal sportlane maailmarekordile on (1000 punkti = maailmarekord). Seejärel arvutada kümne hooaja tippmargi põhjal välja ala keskmine punktisumma.

Miks just antud meetod? Me arvestame Eesti ujumistippu ning omavahel "võtavad mõõtu" ainult vabariigi parimatest parimad. Meeste ja naiste seas on kokku 34 individuaalset distantsi. Läheme nüüd distantside ja täpsete numbrite juurde. 

Kõige nõrgema tasemega distants Eestis...

Esikoha tagantpoolt haaras mitte suure üllatusega naiste 1500 meetri vabaujumine, kus keskmiseks punktisummaks on viimase 10 aasta jooksul olnud kõigest 511,8 punkti. Pannes see aeg perspektiivi, siis maailmarekordist lahutab ajaliselt 3 minutit ja 50,87 sekundit. Antud distants on väga suure ülekaaluga viimasel kohal ja pöörane on ka see, et aastal 2017 ei ujunud ametlikul võistlusel mitte ükski Eesti naisujuja seda ala. 

Põhjuseid on mitmeid, et miks naiste 1500 meetri vabaujumine, aga ka üldiselt pikemad distantsid nii nõrga tasemega Eestis on. Kasutades ühe tippujuja fraasi, siis kodumaa treeneritel puudub oskusteave, et olla maailmas konkurentsis. Olulist faktorit mängib ka vähene veeaeg, kus sportlastel ei olegi võimalik konkurentsis püsida, sest treeningmahud on ülejäänud maailmaga nii palju väiksemad. 

See tuleb ka statistikast päris selgelt välja, sest kaheksa kõige nõrgema tasemega ujumisdistantsi Eestis nõuavad rohket veeaega ning oskusteavet, mis seni Maarjamaal vähemalt veel avaldunud ei ole. Ei ole siis üllatav, et naiste 1500 meetri vabaujumise Eesti rekord on aastast 1983. 


1500 meetri vabaujumisele järgnevad tagantpoolt neli distantsi, mis on kõik naiste osakonna omad. 200m liblikat (623,3p), 800m vaba (632p), 400m vaba (670,2p) ja 400m kompleksi (671,6). Meestel on ainult kaks distantsi, mis enda keskmisega 700 punkti piiri ei ületa. 400m kompleksi (693,9p) ja 1500m vaba (695,3p).

Päris kurb on ka asjaolu, et naiste 1500 meetri vabaujumine, mis on olümpiaala, ei ole isegi Eesti meistrivõistluste kavas. Tase tasemeks, aga see ei saagi tõusta kui ei ole mitte ühtegi võimalust kodumaal sellel alal võistelda. Distantsi ujujatel ei jää midagi muud üle kui käsi laiutada, sest võtame näiteks Kirke Mõtsniku, kes suure tõenäosusega võidaks 1500m vabaujumise, aga ala ujuda ei saa, vähemalt saab jälgida tribüünilt sprindifinaale. Võrdne kohtlemine? Absoluutselt mitte. 

Kõige tugevama tasemega distants Eestis...

Kuna kõik numbrid sai kokku löödud, siis toome välja ka kõige tugevama tasemega distantsid Eestis, aga enne hakkas silma väga huvitav statistiline fakt. Viimase 10 aasta võrdluses, kas naised või mehed on näidanud kõrgema tasemega esitusi?

17-st ujutavast alast on naistel vaid neli ala parema keskmise punktisummaga. 50- ja 100m rinnuliujumine ning 200m selili- ja kompleksujumine. Kõikidel teistel aladel võtavad meesujujad päris suure seljavõidu, mis ei ole üllatav fakt, aga tasemevahe on selge. 

Viimase kümne aasta lõikes on kõige kõrgema tasemega naiste 50m rinnuliujumine ja seda eelkõige tänu Eneli Jefimova viimase kolme aasta maailma absoluutse tippklassi tulemustele. Kümne aasta keskmiseks tuli 843,8 punkti, aga kui võtame viimased kolm aastat tagant ära oleks see number vaid 773,7. Viimase kolme aasta keskmine on Enelil aga muljetavaldav 907,3 punkti. 

Teisel kohal on naiste 100 meetri rinnuliujumine ja võib eeldada, et taas tänu Enelile, jah, aga mitte ainult. Kuna valem nõuab viimast kümmet aastat, siis Maria Romanjuk hoidis juba varasemalt taset kõrgel ja kokku nad kahe peale sepistasid 838 punkti. 

Need on ka ainsad naiste ujumisviisid, mis ületavad keskmisega 800 punkti piiri. Järgmine parim naiste arvestuses on 100m vabaujumine 778,4 punktiga. Meeste seas on tase ühtlasem ja lausa kuuel alal on punktisumma üle 800 punkti. 

Parima tasemega meeste distants on 400m vabaujumine, kus keskmiseks punktisummaks on 826,3 punkti. Kuna aastatel 2015 ja 2016 Kregor Zirk sellele alale ei fokuseerinud, siis tuleb punktisumma veidi alla. Võttes arvesse Kregori viimase kaheksa hooaja keskmise, siis oleks punktisummaks 850,6 punkti. 

Daniel Zaitsev on viimased 10 aastat hoidnud suurepärast taset 50m liblikujumises, kus keskmiseks 825,6 punkti. Nendele järgnevad meeste 200m vabaujumine (819p) ja 200m rinnuli (818p). Üle 800 punkti on ka 100- ja 200m liblikujumine vastavalt 811,5 ja 806 punktiga. 

Huvitav on meeste 200m rinnuliujumine, sest kuni aastani 2021 oli Martin Allikveel keskmise taseme suhtes käsil pöörane seeria, kus keskmiseks oli lausa 837 punkti. Viimasel kolmel aastal on antud ala tase Allikvee karjääri lõpu tõttu kannatanud, kuid jõudis vaatamata sellele väga kõrgele kohale. 

Mida kokkuvõttes öelda? Nüüd on olemas spikker, et mis aladel on "kergem" Eesti tippu ja kodumaa meistriks ujuda. Nali naljaks, kus natuke tõetera ka sees, kuid erinevate alade tase vastab meie koduriigis olevatele võimalustele ning teadmistele. 

ALADE TUGEVUS (2015-2024)
ALA 💦 AQUA PUNKTID ⏱️
1. N 50 RIN 843,8p
2. N 100 RIN 838,0p
3. M 400 VAB 826,3p
4. M 50 LIB 825,6p
5. M 200 VAB 819,0p
6. M 200 RIN 818,0p
7. M 100 LIB 811,5p
8. M 200 LIB 806,0p
9. M 100 SEL 796,1p
10. M 50 VAB 791,9p
11. M 100 VAB 783,2p
12. M 50 RIN 783,0p
13. N 100 VAB 778,4p
14. N 200 RIN 777,9p
15. M 50 SEL 775,0p
16. M 100 RIN 772,0p
17. N 100 SEL 760,4p
18. N 200 SEL 765,8p
19. N 200 VAB 751,6p
20. N 50 SEL 751,6p
21. M 200 SEL 745,6p
22. N 50 VAB 741,2p
23. N 200 KOMP 730,6p
24. M 200 KOMP 721,3p
25. N 50 LIB 710,7p
26. M 800 VAB 707,1p
27. N 100 LIB 705,2p
28. M 1500 VAB 695,3p
29. M 400 KOMP 693,9p
30. N 400 KOMP 671,6p
31. N 400 VAB 670,2p
32. N 800 VAB 632,0p
33. N 200 LIB 623,3p
34. N 1500 VAB 511,8p

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.